{"id":16406,"date":"2020-02-25T03:16:52","date_gmt":"2020-02-25T02:16:52","guid":{"rendered":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/carmen-hernandez\/"},"modified":"2026-06-02T13:05:06","modified_gmt":"2026-06-02T12:05:06","slug":"carmen-hernandez","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/lugu\/carmen-hernandez\/","title":{"rendered":"Carmen Hern\u00e1ndez"},"content":{"rendered":"\n

Carmen Hern\u00e1ndez<\/strong><\/h1>\n
\n
\"Carmen\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n<\/div>\n

24. november 1930, \u2020 Madrid, 19. juuli 2016<\/h4>\n\n

Carmen Hern\u00e1ndez Barrera s\u00fcndis \u00d3lvegas (Soria, Hispaania), 24. november 1930. aastal, Antonio Hern\u00e1ndez Villar ja Clementa Barrera Isla t\u00fctar, viies kaheteistk\u00fcmnest lapsest (3 surid juba lapseeas), ning ristiti 28. novembril \u00d3lvega Santa Mar\u00eda la Mayor kogudusekirikus. Kolmekuuselt kolib ta perekonnaga Tudelasse, k\u00e4ies \u00d3lvegas puhkuste puhul.<\/p>\n\n

1935. ja 1945. aastate jooksul \u00f5pib ta\u00a0Maarja Seltsi Koolis\u00a0<\/em>Tudelas. Tema perekond, alandlikku p\u00e4ritolu, kogeb j\u00e4rk-j\u00e4rgult majanduslikku kasvu t\u00e4nu isa ettev\u00f5tlikkule vaimule. 1945. aastal kolivad nad Madridi ning siin,\u00a0Jeesus-Maarja<\/em> koolis, j\u00e4tkabki ta oma \u00f5pinguid 1948. aastani.<\/p>\n\n

Tudelas veedetud aastad on Carmeni elu jaoks eriti t\u00e4htsad. Tegelikult, linnas, just kooli k\u00f5rval, kus ta \u00f5ppis, asus jesuiitide kool “P\u00fcha Francisco Javier”, kust m\u00f6\u00f6dusid regulaarselt kogu maailmast p\u00e4rit misjon\u00e4rid: Indiast, Jaapanist, Ameerikast…, kelle l\u00e4bi Issand \u00e4ratas temas kutsumuse misjonile. Juba v\u00e4ga noorelt tundis ta seda kutsumust, mida ta soovis j\u00e4rgida kirglikult, vaatamata konfliktidele oma perekonnaga; mitu korda \u00fcritas ta isegi kodunt p\u00f5geneda, et misjonile minna, kuid tema isa takitas teda.<\/p>\n\n

Ta \u00f5ppis ja l\u00f5petas \u00f5pingud Keemias Madridi Complutense \u00dclikoolis hiilgavate tulemustega. Seej\u00e4rel t\u00f6\u00f6tas ta mitmes pereettev\u00f5ttes kuni, 1954. aastal, h\u00fclgas ta lubavat karj\u00e4\u00e4ri, mida ta isa soovis tema jaoks, et j\u00e4rgida Kristust, sisenedes Kristus Jeesuse Misjon\u00e4ride Instituuti, Navarras hiljuti rajatud.<\/p>\n\n

1955. ja 1956. aastatel teostab ta oma noviitsi aastat Javieri misjoniinstituudis ja 3. oktoobril annab ta oma ajutised vanded. 1957. aastal l\u00e4heb ta Valencia Kristus Jeesuse Misjon\u00e4ride koolitamismajja ning alustab oma \u00f5pinguid P\u00fchas Teaduses (Teoloogias), mida ta l’petab 1960. aastal uurimist\u00f6\u00f6ga teemal “Palve vajalikkus Pius XII j\u00e4rgi”, saades l\u00f5pphinnet\u00a0summa cum laude<\/em>. Valencias on tal v\u00f5imalus saada tuttavaks piiskopiga Mons. arcelino Olaechea y Loizaga; see, kes juba Pamplona Peapiiskopina oli toetanud selle Misjoniinstituudi s\u00fcndi, abistab n\u00fc\u00fcd Valencia Misjon\u00e4re ning on v\u00e4\u00e4rtuslik juht Carmeni jaoks.<\/p>\n\n

1960.-1961. aastal elab ta Londonis, et \u00f5ppida ja parandada oma inglise keelt, valmistudes nii misjoni jaoks Inidias, millele ta tundis end kutsutuna. Kuid 1961. aasta talvel tema \u00fclema telegramm kutsub ta naasma Hispaaniasse, Barcelonasse, kuhu ta j\u00f5uab 1962. aasta jaanuaris. Instituudi \u00fclemad, m\u00f5nede sisemiste lahkhelide t\u00f5ttu, otsustavad, et Carmen ja m\u00f5ned tema kaaslased peavad j\u00e4tma Instituuti enne oma l\u00f5plikute vannete andmist oktoobris.<\/p>\n\n

See tema misjoniplaani h\u00e4vinemine, mis p\u00f5hjustab talle palju kannatamist, toimub samal ajal tema kohtumisega teoloogidega, kes olid valmistamas liturgilist uuendust, mida viidi l\u00f5pule Vatikani II Kirikukoguga; sel viisil saab ta n\u00e4ha oma kannatust valgustatuna Jeesuse surma ja \u00fclest\u00f5usmise Paasap\u00fcha M\u00fcsteeriumi valgusel.<\/p>\n\n

Barcelonas on tal v\u00f5imalus tutvuda isa Pedro Farn\u00e9s Schereriga, hispaania liturgist, kes annab liturgia loenguid ja kes on v\u00e4ga kokkupuutes kogu liturgilise uuendusega. Carmen k\u00e4ib tema loengutel.<\/p>\n\n

28. augustil 1962. aastal, peab Carmen lahkuma Kristus Jeesuse Misjon\u00e4ride Instituudist. Isa Farn\u00e9si Paasap\u00fcha M\u00fcsteeriumi loengute valgusel elab ta seda aega kutsumusena Issanda poolt ohverdama oma Iisak: kutsumust misjonile, mida ta tunneb juba oma noorusest. See s\u00fcndmus tema elus muudab ta v\u00e4ga tundlikuks sellele, mida Kirikukogu pakub Kirikule l\u00e4bi P\u00f5hikirja Sacrosanctum concilium<\/em>, rikkus, mida Carmen lisab Teele oma katehheesidega Paasap\u00fcha M\u00fcsteeriumi ja Euharistia kohta.<\/p>\n\n

Carmen, koos teiste kaaslatega, kes on lahkunud \u00d5dedest Misjon\u00e4ride Instituudist, l\u00e4heb elama Casas Ant\u00fanezi, Barcelona t\u00f6\u00f6lisklassi naabruskond, ja t\u00f6\u00f6tab tehases m\u00f5eldes, et \u00fcks p\u00e4ev on tal v\u00f5imalus kuulutata Jeesus Kristust t\u00f6\u00f6listele… Kuid see p\u00e4ev ei j\u00f5ua kunagi, mille t\u00f5ttu, koos oma kaaslastega, m\u00f5tleb ta minna misjonile kaevurite keskel Boliivias.<\/p>\n\n

Kuid enne misjonile lahkumist, paljude p\u00fchakute eeskuju j\u00e4rgides, otsustab ta minna palver\u00e4nnakule P\u00fchale Maale, k\u00e4ies Jumala S\u00f5na j\u00e4lgedes, kuulutades seda kohtades, kus see teostus. Siin avaneb talle P\u00fchakiri \u00fcllataval viisil ja ta n\u00e4eb, kuidas, Kiriku uuendamiseks, on vaja minna tagasi kristliku koguduse algusele ja kristluse juudi juurte juurde. See eksistentsiaalne kogemus lubab Carmenil vastu v\u00f5tta erilise t\u00e4helepanu ja rikkusega Kirikukogu P\u00f5hikirja Dei<\/em> Verbum, et see hiljem edasi anda, Kikoga, Teele. Selle aasta, 1963, 7. augustil lahkub ta Marsellast laevaga, et minna Iisraeli.<\/p>\n\n

1964. aasta 5. jaanuaril, Paavsti Paulus VI Palestiina k\u00fclastuse k\u00e4igus on Carmen kohal, kui ta m\u00f6\u00f6dub Naatsaretis. Seal tutvub ta Isa Gauthieriga, “Jeesus puuseppa kaaslaste” religioosse perekonna rajaja, kus mehed ja naised v\u00f5ivad elada religioosset elu \u00fchiselt. See valgustab tema jaoks uut religioosse elu elamisviisi. <\/p>\n\n

1964. aasta 5. juulil naaseb Carmen Barcelonasse m\u00f5eldes, et ta kohtub oma kaaslastega, kuid nemad on Madridis. 12. juulil reisib ta Madridi, et kokku saada oma perekonnaga ja kaaslastega ning valmistuda Boliivia misjoni jaoks. 15. juulil tema \u00f5de Pilar Hern\u00e1ndez r\u00e4\u00e4gib talle Kiko Arg\u00fcellost ning sellest, mida ta teeb vaestega. Septembris puutub ta kokku Kiko Arg\u00fcelloga, kes novembris otsustab minna elama Palomeras Altase hurtsikuelanike keskel;seal, 1965. aastal, moodustub vaikselt v\u00e4ike kogukond vaeste keskel. Carmen tutvub selle kogudusega ning on \u00fcllatunud n\u00e4hes, et neid vaeseid huvitab tunda Jeesus Kristust. Carmen hakkab k\u00e4ima kogukonnaga ja otsustab minna elama sinna l\u00e4hedale.<\/p>\n\n

1965. aasta 28. augustil hakkab politsei h\u00e4vitama Palomerase slumme, alustades Carmeni omaga. Kiko suudab veenda Madridi peapiiskopit Mons. Casimiro Morcillot, et too aitaks neid ning hoiaks \u00e4ra h\u00e4vitamist. Peapiiskop, kes oli just olnud Vatikani II Kirikukogu sekret\u00e4r, kohtub kogukonnaga, mis oli seal moodustunud, \u00f5nnistab selle ja kutsub nad viima seda kogemust Madridi kogudustesse. See s\u00fcndmus aitab Carmenil otsustada mitte lahkuda Boliiviasse, vaid \u00fchineda Kikoga evangeliseerimisteos. Ning siin, Palomerase vaeste keskel, kus Carmen n\u00e4eb s\u00fcndimas “kristlikku kogudust”, valgustub temale teine Kirikukogu P\u00f5hikiri, Lumen Gentium<\/em>, Kiriku m\u00fcsteerium, mis ilmutab ennast ajaloos l\u00e4bi koguduse, kus on vennad ja \u00f5ed erinevast vanusest, kultuurist, sotsiaalsest seisundist…<\/p>\n\n

\u00dcllatama paneb n\u00e4ha, kuidas Carmeni elu, omadused, mis moodustavad selle traamat, on nagu aheldatud Kirikukogu P\u00f5hikirjadele: Jumal valmistas teda, et vastu v\u00f5tta nende tekstide sisu (Paasap\u00fcha M\u00fcsteeriumit, Jumala S\u00f5na, Kirik\/kogudus) l\u00e4bi tema enda eluloo s\u00fcndmuste: Instituudist lahkumine, palver\u00e4nnak Iisraelis Jumala S\u00f5na j\u00e4lgedes, slummide kogukond, nii et need muutusid katehheeside suuniseks ja sisuks, mis, koos Kikoga, panid aluse Kristliku Algatuse t\u00fc\u00fcbile, taastates ja kohandades t\u00e4nap\u00e4evale iidse katehhumenaadi tava, nagu kutsus \u00fcles Kirikukogu ise: “Taastada t\u00e4iskasvanute katehhumenaat, mitmetesse etappidesse jagatuna…, loodud sobivaks harimiseks…” (SC 64). See on “kolmjalg”, S\u00f5na, Liturgia, Kogudus, mis on Neokatehhumeenilise Tee aluseks.<\/p>\n\n

1966. aastal Kiko ja Carmen hakkavad andma katehheese Madridi koguduses ja 1967.aastal San Frontis (Zamora). 26. m\u00e4rtsil t\u00e4histavad nad oma esimest Paasap\u00fcha Vigiili Fuentesis (Segovias). Novembris algavad katehheesid Avilas ja nad tutvuvad isa Dino Torreggianiga, kes kutsub nad Rooma minema.<\/p>\n\n

1968. aastal Kiko ja Carmen reisivad Rooma. Kiko l\u00e4ks elama\u00a0Borghetto Latinosse<\/em> ja Carmen P\u00fcha Brigitta \u00d5dedega. Isa Dino viib nad Pompei P\u00fchamut k\u00fclastama, et usaldada oma tegu Neitsi kaitsesse. Nad k\u00fclastavaid m\u00f5ningaid kogudusepreestreid Roomas, kes ei tunne huvi, kuid l\u00e4bi m\u00f5ne noore, kes t\u00f6\u00f6tavadd\u00a0Borghetto\u00a0<\/em>hurtsikuelanike keskel, v\u00f5tavad nad \u00fchendust selle kogudusega, P\u00fchade Kanada M\u00e4rtrite (Santi Martiri Canadesi) omaga. Saadetud preestri Francesco Cuppini poolt, Bolognast p\u00e4rit, grupi preestrina, 1968. aasta septembri ja novembri vahel annavad nad katehheese ning s\u00fcnnib esimene Kanada M\u00e4rtrite kogudus Roomas.<\/p>\n\n

Novembri l\u00f5pus on nad Lisbonis, Penha de Fran\u00e7a\u00a0<\/em>koguduses, esimeste katehheeside jaoks Portugalis. Seej\u00e4rel j\u00e4tkab v\u00e4simatu evangeliseerimist\u00f6\u00f6 Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal.<\/p>\n\n

1971. aasta juulis, isa Francesco Cuppini naaseb oma piiskopkonnale Bolognas ning noor Avila preester Jes\u00fas Bl\u00e1zquez asendab teda preestrina Hispaania grupis. Isa Mario Pezzi on kutsutud saatma Kikot ja Carmenit evangeliseerimiperioodide ajal Itaalias kuni 1982. aastani, kui teda kutsutakse olema osa Neokatehhumeenilise Tee vastutavas gruppis kuni t\u00e4nase p\u00e4evani.<\/p>\n\n

Mitmed s\u00fcndmused Carmeni biograafias \u00fchinevad n\u00fc\u00fcd Tee arengu ja ajalooga.<\/p>\n\n

Carmenit huvitab ainult t\u00e4ita Jumala tahet ning see annab talle seda vaimu vabadust ja julgust, mis on omased Kiriku suurtele inimestele. Ta oli \u00f5nnistatud haruldase tarkusega ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imega, ning sai teadusliku ja teoloogilise hariduse, mis olid ettehoolduslikud misjoni jaoks, millele Issand teda kutsus, koos Kiko Arg\u00fcelloga: Neokatehhumeeniline Tee. P\u00fchakirjade, \u00fcrgse Kiriku, kristluse p\u00e4ritolu, kristluse juudi juurte ja juudi rahva traditsioonide teadlane, oma katehheesides oskas ta osavalt \u00fchendada Vana ja Uut Testamenti; ta oli ka suur Ajaloo ja Kiriku Magisteeriumi tundja. Vatikani II Kirikukogu, eriti Lumen gentiumi, Dei Verbumi\u00a0<\/em>ja\u00a0Sacrosanctum conciliumi\u00a0<\/em>entusiast, Paasap\u00fcha M\u00fcsteeriumi taasavastamisega: Kirikukogu P\u00f5hikirjad, mis on uuendamise aluseks, mida Tee, kristliku algatuse teena, annab Kirikule.<\/p>\n\n

Carmen t\u00f5esti r\u00e4ndas maailmat Evangeeliumit kuulutades, panustades koos Kiko Arg\u00fcelloga sadade kutsumuste tekitamises preesterlusele, religioossele elule ja misjonielule, kaasates ka terveid perekondi. Ta kuulutas Evangeeliumit tuhandetele noortele, kes kiitsid teda entusiasmiga, kuna tal oli nende jaoks alati t\u00f5eline ja radikaalne s\u00f5na, hirmuta vastuvoolu minna. Julgusega r\u00e4\u00e4kis ta abordist, emaduse v\u00e4\u00e4rtusest, valedest feminismidest, perekonna h\u00e4vitamisest…, kuid, eelk\u00f5ige, Jeesus Kristuses, kellesse ta oli alati armunud nagu on n\u00e4ha tema kuulutuses ja tema intiimsetes kirjutistes, ilmutatud Jumala armastusest. Tal oli eriline s\u00f5prussuhe P\u00fcha Johannes Paulus II-ga. Suur armastus, mis tal oli Paavstide ja Kiriku vastu, eriti tema katehheeside s\u00fcgavus ja originaalsus, teevad nii, et Carmen Hern\u00e1ndezit saab pidada Katoliku Kiriku \u00fcheks t\u00e4htsaimaks naiseks XX sajandil.<\/p>\n\n

2015. aasta 16. mail saab ta koos Kikoga Catholic University of America<\/em>\u00a0(CUA<\/em>) Teoloogia\u00a0Honoris causa\u00a0<\/em>doktorikraadi. \u00dclikool tahtis anda seda doktorikraadi tema p\u00fchendumise t\u00f5ttu vaestele, mis viis paljusid neist osadusele Kristusega katolikus usus. Carmenile peab tunnustama tema hindamatu panus Neokatehhumeenilise Tee teoloogilis-katehheetilise kokkuv\u00f5te loomine: tema s\u00fcgav P\u00fchakirja ja juudi maailma tundmine, tema kokkupuude kogu Kirikukogu uuendusega, eriti l\u00e4bi isa Farn\u00e9si, tema \u00fcrgse katehhumenaadi ja Kiriku ajaloo tundmine tegid v\u00f5imalikuks, koos Kikoga, Kristliku Algatuse teed t\u00e4nap\u00e4evases Kirikus.<\/p>\n\n

Tema initiimsed kirjutised, mida avaldati peale tema surma, v\u00f5etud tema p\u00e4evikutest, on meile ilmutanud Carmenit, kes oli vaevatud suurte vaimsete kannatustega, kes sageli elas “pimedat \u00f6\u00f6d” loendamatute reiside ja pideva misjonit\u00f6\u00f6 vahel. Nendele terviseh\u00e4iretele, alates kukkumisest Seouli Katedraalis (2010), lisanduvad mitmed teised kannatused kuni tema surmani. K\u00f5igele vaatamata, ta ei h\u00fcljanud evangeliseerimist, koos Kiko ja isa Marioga, kuni l\u00f5puni. Tema viimane reis oli tema poolt armastatud P\u00fchale Maale, neli kuud enne suremist, et saata Kikot piiskoppide kohtumise puhul\u00a0Domus Galilaeae<\/em>‘s (Iisrael) 2016. aasta \u00dclest\u00f5umisp\u00fcha n\u00e4dalal.<\/p>\n\n

2016. aasta 19. juulil, kell 16:45, kutsutakse Carmen Hern\u00e1ndez Jumala ette, 85-aastaselt ning 21. juulil t\u00e4histatakse tema p\u00fchalikke matuseid Almudena Katedraalis, juhatatud tolle aja Madridi Peapiiskopi poolt, kardinal Carlos Osoro, saadetud kardnalidega Stanis\u0142aw Rylko, Antonio Mar\u00eda Rouco, Ricardo Bl\u00e1zquez, Carlos Amigo ning Hispaania apostellikku nuntsisuse, Mons. Renzo Fratini poolt, kes luges Paavsti Franciscuse s\u00f5numit: “Olen saanud suure emotsiooniga uudise Prl. Carmen Hern\u00e1ndezi surmast, peale pikka elu, mis oli m\u00e4rgitud tema armastusest Jeesus Kristuse vastu ja suure misjonientusiasmist… T\u00e4nan Jumalat selle naise tunnistuse eest, kes oli liigutatud siirast armastusest Kiriku vastu, kes andis oma elu Hea Uudise kuulutamisele…”. Oma k\u00f5nes, isa Mario kommenteeris: “Ma arvan, et ajaloolased s\u00fcvenevad sellesse s\u00fcndmusesse: kirikliku reaalsuse rajamine mehe ja naise poolt, kes on pidevalt koost\u00f6\u00f6d teinud” ja seda rohkem kui 50 aastat. Rabi Rosenvaum, oma kaastundekirjas Carmeni surma puhul kirjutas: “Carmen oli\u00a0tsaddiqah<\/em>, p\u00fcha ja \u00f5ige naine, prohvetliku n\u00e4gemuse ja Jumala laste vastu l\u00f5pmatu armastusega naine. Mul oli privileeg tunda teda ja kogeda koos\u00a0Ruah haqqodeshi<\/em>, p\u00fchaduse vaimu, mis tal oli ainulaadsel viisil”. Need s\u00f5nad ei \u00fcllata, kuna Carmenil, alates 1963. aastast, mil tal oli v\u00f5imalus k\u00fclastada Iisraeli, tunnistas suurt armastust P\u00fcha Maa vastu ning andis seda edasi Tee vendadele. Carmeni matused olid m\u00e4rgitud t\u00e4histamistest, mida viidi l\u00e4bi mitmetes katedraalides ja kirikutes kogu maailmas.<\/p>\n\n

Tema keha puhkab Madridi\u00a0Redemptoris Mater\u00a0<\/em>Seminari aias ning on k\u00fclastatud tuhande inimese poolt kogu maailmast. Iga aasta, 19. juulil, tema Taevasse minemise m\u00e4lestuseks, tuhanded vennad kogunevad palves mitmetes kogudustes ja piiskopkondades kogu maailmas.<\/p>\n\n

<\/div>\n
\n
\"Neokatehhumeeniline\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n<\/div>\n
<\/div>\n\n

2022. aasta 4. detsembril, tolle aja Madridi peapiiskop, kardinal Carlos Osoro, 50 piiskopi ees, avas Carmen Hern\u00e1ndezi \u00f5ndsakskuulutamise ja kanoniseerimise protsessi piiskopkondlikku faasi, kuulutades ta “Jumala Sulaseks”. 2026. aasta 2. juunil, kardinal Jos\u00e9 Cobo Cano, praegune Madridi peapiiskop, kuulutab piiskopkondliku faasi l\u00f5petatuks ning saadab k\u00f5ik dokumendid Rooma P\u00fchakute Protsesside Dikasteeriumile.<\/p>\n\n

K\u00fcmme aastat peale tema surma on tema hauda k\u00fclastatud \u00fcle 120 000 venna-\u00f5e poolt, kes on p\u00e4rit \u00fcle 100 riigist. Kanoniseerimisprotsessis on juba registreeritud \u00fcle 15 000 teeneid ja arme ning 60 000 eestkoste palvet. Inimesed viiest kontinendist paluvad tema abi mitmete asjade puhul.<\/p>\n\n

<\/div>\n\n
Austusavaldused Carmen Hern\u00e1ndezile<\/h5>\n\n
<\/div>\n\n

Iisraeli Turismi Ministeeriumi tunnustus t\u00e4nulikkuse ja s\u00f5pruse m\u00e4rgina (Jeruusalemm, 2004).<\/p>\n\n

2018. aasta 27. mail esitab Kiko Arg\u00fcello “S\u00fc\u00fctute kannatuse” s\u00fcmfooniat, s\u00fcmfoonilis-katehheetiline t\u00e4histamine Soria katedraalis, organiseeritud Carmen Hern\u00e1ndezi auks. S\u00fcndmust juhatas piiskop ja kohal olid ka ametiv\u00f5imud.<\/p>\n\n

M\u00f5nedes linnades on tema m\u00e4lestusele p\u00fchendatud v\u00e4ljakud ja t\u00e4navad: kolm Itaalia, \u00fcks Albaanias ja teine Brasiilias. Tudelas (Navarra), 2023. aastal, paigutati m\u00e4lestustahvel linna, kus Carmen elas suurema osa oma lapsep\u00f5lvest, ning teine, 2024. aastal, Maaria Seltsi Kooli, kus ta veetis oma \u00f5ppimisaastad.<\/p>\n\n

2024. aastal avati Jeruusalemmas “Domus Bethaniae<\/em>“, \u00f5pingukeskes preestrite jaoks: t\u00e4nu armastusele, mida Carmen n\u00e4itas P\u00fchale Maale, maja avati Paasap\u00fchal ning usaldati Jumala Sulase Carmen Hern\u00e1ndezi kaitsele.<\/p>\n\n

<\/div>\n\n
Avaldatud raamatud<\/h5>\n\n
<\/div>\n\n

– Carmen Hern\u00e1ndez Barrera, P\u00e4evikud \u2013 1979-1981<\/em>, toimetanud J. Sotil ja E. Pasotti, BAC, Madrid 2017 (hispaania, itaalia, prantsuse, inglise, poola, portugali, horvaatia, korea, ungari ja vene keeles).<\/p>\n\n

– Carmen Hern\u00e1ndez Barrera, Palve vajalikkus Pius XII j\u00e4rgi<\/em>, toimetanud R. Orozco ja A. Carrascosa, De Brouwer, Bilbao 2024 (hispaania, itaalia, portugali ja poola keeles)<\/p>\n\n

– Aquilino Cayuela, Carmen Hern\u00e1ndez \u2013 Biograafilised m\u00e4rkmed, <\/em>BAC, Madrid 2021 (hispaania, itaalia, prantsuse, inglise, saksa, hollandi, poola, portugali, horvaatia ja vene keeles)<\/p>\n\n

– Giorgio Ricci, Juudi-kristlikud s\u00fcmbolid teaduse ja usu vahel. M\u00f5tisklused Carmen Hern\u00e1ndeziga, <\/em>Chirico, Napoli 2021 (itaalia, hispaania ja inglise keeles).<\/p>\n\n

– Francesco G. Voltaggio – Paolo Alfieri, K\u00f5ik minu allikad on sinus \u2013 Jumala Sulane Carmen Hern\u00e1ndez P\u00fchal Maal, <\/em>BAC, Madrid 2023 (itaalia, hispaania, inglise, portugali, poola ja araabia keeles).<\/p>\n\n

– Carmen Hern\u00e1ndez Salda\u00f1a, Soria naised ajaloos, <\/em>Soria Edita 2023 (Jumala Sulasele Carmen Hern\u00e1ndez Barrerale p\u00fchendatud peat\u00fckiga).<\/p>\n\n

– Gianfranco Santini, P\u00fchak s\u00f5brana \u2013 Seitse jutustust, <\/em>Tau editrice, Todi (Perugia) 2024.<\/p>\n\n

– Josefina Ram\u00f3n Bern\u00e1, Lahutamatu s\u00fcda \u2013 Misjon ja neitsilikkus Carmen Hern\u00e1ndezis, <\/em>BAC, Madrid 2025 (hispaania, itaalia, portugali, prantuses, inglise, saksa, hollandi, poola, hiina, t\u0161ehhi, rumeenia, rootsi keeles).<\/p>\n\n

– Charlie Metola \u2013 Isabel Banderas, Jumala sulane Carmen Hern\u00e1ndez \u2013 Tema elu ja misjon 50 k\u00fcsimuses<\/em>, BAC, Madrid 2025 (hispaania, itaalia, portugali, poola, inglise ja saksa keeles).<\/p>\n\n

– Jos\u00e9 Casas \u2013 Jorge Borrell. Valgus ja pimedus, \u00f5nnistage Issandat. Jumala sulane Carmen Hern\u00e1ndez Barrera Barcelonas (1962-1964). L\u00fchike ajalooline uuring<\/em>. Descl\u00e9e De Brouwer, Bilbao 2026.<\/p>\n\n

<\/div>\n\n
\n
CARMENHERNANDEZ.ORG<\/a><\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Carmen Hern\u00e1ndez 24. november 1930, \u2020 Madrid, 19. juuli 2016 Carmen Hern\u00e1ndez Barrera s\u00fcndis \u00d3lvegas (Soria, Hispaania), 24. november 1930. aastal, Antonio Hern\u00e1ndez Villar ja Clementa Barrera Isla t\u00fctar, viies kaheteistk\u00fcmnest lapsest (3 surid juba lapseeas), ning ristiti 28. novembril \u00d3lvega Santa Mar\u00eda la Mayor kogudusekirikus. Kolmekuuselt kolib ta perekonnaga Tudelasse, k\u00e4ies \u00d3lvegas puhkuste puhul. 1935. ja 1945. aastate jooksul \u00f5pib ta\u00a0Maarja Seltsi Koolis\u00a0Tudelas. Tema perekond, alandlikku p\u00e4ritolu, kogeb j\u00e4rk-j\u00e4rgult<\/p>\n

Loe edasi<\/a><\/div>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":17416,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-16406","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16406","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16406"}],"version-history":[{"count":16,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16406\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":49609,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16406\/revisions\/49609"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17416"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16406"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}