{"id":16410,"date":"2020-02-25T03:14:42","date_gmt":"2020-02-25T02:14:42","guid":{"rendered":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/kiko-arguello\/"},"modified":"2026-06-05T15:27:42","modified_gmt":"2026-06-05T14:27:42","slug":"kiko-arguello","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/lugu\/kiko-arguello\/","title":{"rendered":"Kiko Arg\u00fcello"},"content":{"rendered":"\n

Kiko Arg\u00fcello<\/strong><\/h1>\n
\n
\"Kiko\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n<\/div>\n

Francisco Jos\u00e9 G\u00f3mez Arg\u00fcello Wirtz<\/strong> s\u00fcndis Le\u00f3ni linnas (Hispaanias) 9. jaanuaril 1939 Jos\u00e9 G\u00f3mez de Arg\u00fcello D\u00edaz-Canseco ja Pilar Wirtz Su\u00e1rez-Guisasola pojana ning oli neljast \u00f5est-vennast vanim. Kui ta oli kaheaastane, kolisid tema vanemad Madridi. Ta \u00f5ppis Kaunite Kunstide eriala Madridi San Fernando Akadeemias, kus sai joonistus\u00f5petaja kraadi. Ta osales paljudel maalin\u00e4itustel ja -konkurssidel Hispaanias. 1959. aastal p\u00e4lvis ta Riikliku noorte Maalikunsti Eripreemia (Premio Nacional Extraordinario de Pintura Juvenil) teosega “Ootus” (\u201cLa espera\u201d).<\/p>\n\n

1950ndate aastate l\u00f5pus elab ta l\u00e4bi eksistentsiaalse kriisi, mis viib teda s\u00fcgava kohtumiseni Jeesus Kristuseja ja viib teda p\u00fchendama oma elu ja kunst Kristusele ja Kirikule, muutes ka tema kunsti sisu. 1959. aasta 8. detsembril, vara\u00f5htul, kui ta on oma vanemate kodus, tunneb ta vajdust minna oma tuppa korra palvetama; seal tunnetab ta Neitsi Maarja kohalolu, kellel on laps s\u00fcles, kes usaldab talle s\u00f5numi:\u00a0“On vaja teha kristlikke kogudusi nagu P\u00fcha Naatsareti Perekond, kes elaksid alandlikkuses, lihtsuses ja \u00fclistuses. Teine on Kristus”<\/em>. S\u00f5num \u00fcllatab teda ning muutb kogu ta elu teljeks.<\/p>\n\n

Aastal 1960, Vatikani II Oikumeenilise Kirikukogu eel\u00f5htul \u2013 s\u00fcndmus, mis m\u00f5jutab s\u00fcgavalt tema elu nii kristlase kui ka kunstnikuna \u2013, v\u00f5tab ta koos isa Jos\u00e9 Manuel de Aguilariga ette reisi l\u00e4bi Euroopa. Reisi eesm\u00e4rk on uurida sakraalkunsti ning leida katoliikliku ja protestantliku kunsti vahel kokkupuutepunkte, pidades silmas tulevast Kirikukogu. Koos skulptor Jos\u00e9 Luis Alonso Coomonte ja vitraa\u017eikunstnik Carlos Mu\u00f1oz de Pablosiga moodustab ta sakraalkunsti uurimis- ja arendusr\u00fchma \u201eGremio 62\u201c ning korraldab rea n\u00e4itusi Madridis, Royanis (Prantsusmaa) ja Haagis (Madalmaad). Tema nendel aastatel elatud elu on juba m\u00e4rgistatud apostolaadist kristliku eluviisi kursuste (Cursillos de Cristiandad<\/em>) \u00f5ppej\u00f5una.<\/p>\n\n

Kuulates Paavst P\u00fcha Johannes XXIII k\u00f5net, milles r\u00e4\u00e4giti vaeste Kirikust, tekkis tal \u00e4ratundmine, et Kiriku uuenemine tuleb vaestelt, ning seet\u00f5ttu loobus ta 1964. aastal oma maalijakarj\u00e4\u00e4rist. J\u00e4rgides P\u00fcha Charles de Foucauld’ j\u00e4lgi \u2013 elada Jeesuse varjatud elu Naatsaretis \u2013, otsustab ta minna elama k\u00f5ige vaesemate sekka, Palomeras Altase slummisse Madridi \u00e4\u00e4relinnas. Tema \u00fcmber koguneb r\u00fchm mustlasi, p\u00e4tte, vaeseid… nendest saab alguse esimene neokatehhumeeniline kogudus.<\/p>\n\n

Palomerases tutvub ta Carmen Hern\u00e1ndez Barreraga, kes oli just naasnud Iisraelist ja kes oli t\u00e4nu hispaania liturgikule, isa Pedro Farn\u00e9s Schererile, kokkupuutes kogu Vatikani II Kirikukogu liturgilise reformiga. Carmenile avaldab s\u00fcgavat muljet vaeste kogukond, mille ta Palomerasest leiab, ning ta otsustab j\u00e4\u00e4da sinna nende sekka elama, l\u00e4hedalasuvas slummis.<\/p>\n\n

Nendesamade vaeste palvel, kellega nad koos elavad, alustavad Kiko ja Carmen Jeesuse Kristuse Evangeeliumi kuulutamist. Vaikselt ja aja m\u00f6\u00f6dudes juhib Issand nad teoloogilis-katehheetilise s\u00fcnteesini, mis p\u00f5hineb Jumala S\u00f5nal, Liturgial ja Kogudusel. See s\u00fcntees v\u00f5imaldab inimestel elada vennalikus osaduses ning annab neile t\u00e4iskasvanud usku.<\/p>\n\n

See uus kristliku algatuse tee \u00e4ratas Madridi Peapiiskopi, Mons. Casimiro Morcillo huvi. Mons. Morcillo sai teada, et 28. augustil 1965 andis valitsus korralduse, mille kohaselt pidi Tsiviilkaitse Palomeras Altase slummid lammutama. Kiko palus abi peapiiskopilt, kes saabus isiklikult Palomerasesse ja peatas lammutamise. Ta n\u00e4gi, mida Kiko ja Carmen vaeste seas tegid, ning julgustas neid viima seda evangeliseerimiskogemust ka teistesse Madridi kogudustesse. Nii alustasid nad tegevust ka Zamoras ja \u00c1vilas (1965\u20131967).<\/p>\n\n

\u00c1vilas tutvub ta Jumala sulase mons. Dino Torreggianiga, Kiriku Sulaste (Siervos de la Iglesia) asutajaga, kes kutsub neid Rooma tulema. 1968. aastal suunduvad nad Rooma, kaasas Madridi peapiiskopi mons. Casimiro Morcillo kiri Paavsti vikaarile kardinal Angelo Dell\u2019Acquale. Siin algab tema misjon Borghetto Latino slummides. Septembri ja novembri vahel viivad Kiko ja Carmen koos preester don Francesco Cuppiniga \u2013 p\u00e4rast Kardinal-Vikaarilt loa saamist \u2013 l\u00e4bi katehheese ning Rooma Kanada P\u00fchade Martrite koguduses s\u00fcnnib esimene neokatehhumeeniline kogudus.<\/p>\n\n

Kogu see kirg evangeliseerimise vastu, mida Kiko ja Carmen edasi viivad, alati saatjaks preester \u2013 1971. aastani isa Francisco Cuppini, seej\u00e4rel hispaania preester isa Jes\u00fas Bl\u00e1zquez ning alates 1971. aastast Itaalia katehheeside jaoks ja alates 1982. aastast p\u00fcsivalt isa Mario Pezzi \u2013, koondab nende \u00fcmber preestreid, abielupaare ja vallalisi, kes tunnevad kutsumust r\u00e4ndmisjon\u00e4ridena ning pakuvad end minema \u00fcksk\u00f5ik millisesse maailma paika, et viia sinna, kus katehheese palutakse, sedasama kristliku algatuse vormi.<\/p>\n\n

Nad alustavad intensiivset katehheetilist tegevust sooviga viia Vatikani II Kirikukogu uuenemine kirikutesse, ning see kujuneb j\u00e4rg-j\u00e4rgult ristimisj\u00e4rgse kristliku algatuse teeks. P\u00e4rast kuulutuse ja katehheeside kuulamist s\u00fcnnib neokatehhumeeniline kogudus, mis asub \u201eteele\u201c, et avastada etappide kaupa uuesti Ristimise sakrament. Need on v\u00e4ikesed kogudused, nagu Naatsareti P\u00fcha Perekond, kes tahavad elada alandlikkuses, lihtsuses ja \u00fclistusvaimus, kus teine inimene on Kristus. Kogudused ei s\u00fcnni \u00fchinevate inimeste tahtest, vaid nendest, kes p\u00e4rast kahekuulist ker\u00fcgmaatilist katehheesi tunnevad kutsumust oma ristimise seemne j\u00e4rkj\u00e4rgulise ja edasiliikuva kasvu teele: see on eksistentsiaalne elumuutus koos jumaliku elu kandmisega meis. Nii teevad kristlased \u2013 sarnaselt algkirikule \u2013 koguduses n\u00e4htavaks p\u00e4\u00e4stet\u00f6\u00f6d, mida Jumal neis usukandmise tee kaudu teeb. Kogudus, \u00fclest\u00f5usnud Kristuse Ihu, muudab kohalolevaks armastuse ja \u00fchtsuse: m\u00e4rgid, mis v\u00f5ivad paganaid usule t\u00f5mmata. See on \u00fcks viis Vatikani II Kirikukogu elluviimiseks ja selle teostamiseks, mida kirikukogu igatses, kui esitles Kirikut valguse, soola ja p\u00e4rmina. See on vorm, mis aitab prohvetlikult kogudusel liikuda sakramentidel p\u00f5hinevalt pastoraadilt evangeliseerimise pastoraadile. Sekulariseerunud \u00fchiskonnas elavad neokatehhumeenilised kogudused Kirikus, Jumala Rahvas, p\u00e4\u00e4stesakramendina, valgusena rahvaste seas.<\/p>\n\n

Kiko kunstnikutemperament, tema eksistentsiaalne kogemus ja haridus kristliku eluviisi kursuste katehheedina (Cursillos de Cristiandad<\/i>) koos Carmeni teoloogilise ettevalmistuse, tema evangeliseerimiskire ja Vatikani II Kirikukogu uuenemisliikumise tundmisega on aluseks Neokatehhumeenilisele Teele.<\/p>\n\n

See t\u00f6\u00f6 saab oma esimese ametliku \u00f5nnistuse audientsil, 8. mail 1974. aastal Paavsti p\u00fcha Pauluse VI s\u00f5nadega: \u201eNii palju r\u00f5\u00f5mu ja nii palju lootust annate te <\/em>meile oma kohalolu ja tegevusega!\u201c<\/em>, ning saab ka v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtusliku kinnituse 12. jaanuari 1977. aasta audientsil Paavsti k\u00f5nes, mis oli tervikuna p\u00fchendatud Neokatehhumeenilisele Teele. Audientsi l\u00f5pus v\u00f5tab Paavst Kiko ja Carmeni vastu eraviisiliselt; Kikole \u00fctleb ta: \u201eOle alandlik ja Kirikule ustav ning Kirik on ustav sinule,\u201c<\/em> ja Carmenile, kes p\u00f5lvitab tema ees, paneb ta k\u00e4e pea peale.

\u00a0<\/p>\n\n

Kiko ja Carmen, kes olid v\u00e4ga t\u00e4helepanelikud ja ustavad Kiriku Magisteeriumile, tundsid end p\u00e4rast p\u00fcha Johannes Paulus II k\u00f5net Euroopa Piiskoppide Konverentside N\u00f5ukogu VI s\u00fcmpoosionil (11. oktoobril 1985) \u2013 kus kutsuti Kirikut \u00fcles \u201eUuele Evangeliseerimisele\u201c \u2013 ajendatuna \u00fchelt poolt alustama 1986. aastal uut evangeliseerimisvormi, kutsudes \u00fcles peresid koos lastega, ning teiselt poolt avama seminare, mis oleksid piiskopkondlikud ja misjoneerivad ning rahvusvahelised ja mis saaksid nimeks Redemptoris Mater<\/em>. 14. veebruaril 1988 asutas kardinal-vikaar Ugo Poletti P\u00fcha Isa toetusel Roomas esimese piiskopkondliku misjoneeriva Redemptoris Mater<\/em> seminari.<\/p>\n\n

Aastal 2026 on viiel mandril kokku 116 piiskopkondlikku misjoneerivat seminari, kus on p\u00fchitsetud juba \u00fcle 3000 preestri. Nende misjonireisid olid v\u00e4simatud: kohtumised paljude kogudustega, mis on tekkinud nii mitmetes riikides, ning rahvarohked noortekohtumised, mille eesm\u00e4rk oli nii preestri- ja mungaelu\/nunnaelu kutsumuste \u00e4ratamine kui ka perede enda kaasamine ja kutsumine koos lastega, et pakkuda end t\u00e4nap\u00e4eva maailma evangeliseerimiseks.<\/p>\n\n

Tee sai erilise anni 30. augustil 1990. aasta kirjaga \u201eOgniqualvolta<\/em>\u201c, mis oli adresseeritud Mons. Paul Josef Cordesile, kes oli Neokatehhumeeniliste Koguduste eest ad personam<\/i> vastutav isik. Selle kirjaga tunnustab Paavst P\u00fcha Johannes Paulus II Neokatehhumeenilist Teed kui \u201ekatoliikliku kujunemise tee, mis on v\u00e4\u00e4rtuslik \u00fchiskonnale ja praegusele ajale\u201c.<\/em><\/p>\n\n

Kaks ametlikku ja otsustavat sammu astutakse 2002. aastal, kui Paavstlik Ilmikute N\u00f5ukogu kinnitab Paavst Johannes Paulus II palvel Neokatehhumeenilise Tee statuudi ad experimentum<\/i> (katseajaks) heakskiitmise dekreediga, ning 2008. aastal (11. mail, Nelip\u00fcha suurp\u00fchal) Tee l\u00f5pliku heakskiitmisega, mida kinnitas Paavst Benedictus XVI \u201ekristliku Algatuse piiskopkondliku teostamise vormina\u201c<\/em> (Statuut, art 1 lg 2). Sellele j\u00e4rgneb 26. detsembril 2010. aastal \u201eNeokatehhumeenilise Tee Teatmiku\u201c (ehk Kiko ja Carmeni katehheeside tekstide, mis saadavad neokatehhumeenilist teekonda) ametlik heakskiitmine. Edasi, 8. jaanuaril 2012. aastal, kiidetakse heaks Katehheetilise Teatmiku<\/em> T\u00e4histamised (liturgilised p\u00fchitsemised) ning l\u00f5puks, 2014. aastal, j\u00e4rgneb Paavst Franciscuse kinnitus Riigisekretariaadi kaudu Neokatehhumeenilise Tee liturgilisele praktikale ja statuudile.<\/p>\n\n

<\/div>\n\n
Kiko on P\u00fcha Isa kutsel osalenud audiitorina mitmel piiskoppide Sinodil:<\/h5>\n\n
<\/div>\n\n
    \n
  1. 1983. aastal, Sinodil, mille teemaks oli Meeleparandus ja lepitus Kiriku misjonis<\/em>;<\/li>\n\n\n\n
  2. 1983. aasta Sinodil, mille teemaks oli Ilmikute kutsumus ja misjon Kirikus ja maailmas<\/em>;<\/li>\n\n\n\n
  3. Aastal 1999 Euroopa Piiskoppide Sinodi<\/em> II Erikogul;<\/li>\n\n\n\n
  4. 2005. aastal,\u00a0Euharistia teemalise <\/em>Piiskoppide Sinodi\u00a0<\/em>XI \u00dcldkogul;<\/li>\n\n\n\n
  5. 2008. aastal, Piiskoppide Jumala S\u00f5na\u00a0<\/em>Sinodi XII Korralisel Kogul;<\/li>\n\n\n\n
  6. 2012. aasta Sinodil,\u00a0Kristliku usu edasiandmise u<\/em>ue evangeliseerimise\u00a0<\/em>teemal.<\/li>\n<\/ol>\n\n

    Lisaks, 1990. aastal Paavst P\u00fcha Paulus II nimetab ta Ilmikute Paavstliku N\u00f5ukogu n\u00f5ustajaks viieks aastaks; nimetamine uuendati 1996. ja 2001. aastal; 2008. aastal kinnitatakse ta Paavsti Benedictus XVI poolt; ja 2014. aastal Paavsti Franciscuse poolt: see t\u00e4hendab, alates 1990. aastast on ta osa Ilmikute Dikasteeriumist.<\/p>\n\n

    2011. aastal Paavst Benedictus XVI nimetab ta Paavstliku N\u00f5ukogu n\u00f5uandjaks Uue Eangeliseerimise edendamiseks, 5-aastaseks perioodiks.<\/p>\n\n

    Kiko sekkumised, Doktorikraadide andmise ja Sinodidel sekkumiste puhul on olnud v\u00f5imalus paljastada kogu teoloogiline, enamgi vaimne rikkus teost, mida Issand soovis tekitada: perekonna misjon Kirikus, ker\u00fcgma kuulutamine uues evangeliseerimises, uus esteetika Kirikus, s\u00f5prussuhete edendamine juudi rahvaga “Notra aetate” valgusel; ja ka: kristlike ustavate preestrimisjon, Euharistia ja Jumala S\u00f5na kesksus kristlikus Algatuses ja harimises, lastele usu edasiandmise pakilisus, vajadus taasavastada Koguduse t\u00f5eline pale ja selles kogu t\u00e4helepanu, mida kogu Kirik on kutsutud andma Uutele Kiriklikele Reaalsustele, Neokatehhumeenilisele Teele, Kristliku Algatuse tee koguduses ja koguduse jaoks…<\/p>\n\n

    Kutsele uuele evangeliseerimisele, mida tegi P\u00fcha Johannes Paulus II kogu Kirikule 1985. aastal – meenutasime seda varem – Kiko ja Carmen vastavad kutsudes perekondasi lastega: nii s\u00fcndisid “missio ad gentes<\/em>“, perekondlikud tuumad (vanemad ja lapsed), mis l\u00e4hevad elama alades, mis vajavad kristlikku kohalolu ja tunnistust, kutsutud samade piiskoppide poolt, kes nad neile usaldasid, saadetud preestri poolt, t\u00f5eline “missio<\/em>“; t\u00e4na on nad olemas 64 riigis, kus on loodud 220\u00a0missio ad gentest.\u00a0<\/em>Kiko ja Carmen on vastanud ka kutsele, mida tegi Paavst Franciscus, p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu \u00e4\u00e4realadele, eriti suurte linnade omadele, kutsudes kogudusi, kes on l\u00f5petanud neokatehhumeenilist teekonda, pakkuda ennast misjonile kogudusena, v\u00e4lja minna oma kogudusest ja minna teisse, sinna, kuhu Piiskop v\u00f5i Kogudusepreester palub kristlikku kohalolu. Nii on olnud saadetud mitmed “Communitates in missionem<\/em>” Rooma, Madridi ja paljude teiste linnade \u00e4\u00e4realadele.<\/p>\n\n

    Nad taasloovad t\u00e4na kristliku algatuse teekonda, mis, \u00fchelt poolt korjaks \u00fcles kogu vana katehhumenaadi rikkust ja teiselt poolt juurduks t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonda ja Kirikusse, pannes t\u00e4hele kogu Kirikukogu poolt soovitud uuendamist, see n\u00f5uab t\u00f5esti geniaalset armu ja oskuseid, nagu Issand on annina teinud Kiko ja Carmenile. Koos teoloogilis-katehheetilise s\u00fcnteesiga, h\u00f5lmab see and ka t\u00e4helepanu liturgilistele ruumidele ja elementidele, maalidele, muusikale…<\/p>\n\n

    Ennek\u00f5ike, Issand soovitab Kikol uuesti m\u00f5tlema sobivat t\u00e4histamisruumi koguduse jaoks: uus esteetika, mis kogudusest laieneb kogu kihelkonnale, uuele kihelkonna mudelile. Niimoodi taastatakse liturgiline assamblee. Uurides algse Kiriku baptisteeriume, ehitab ta liturgilise ruumi keskele ristimisbasseini, mis lubab teha ristimist vette kastmise l\u00e4bi – sobivama m\u00e4rgina sellele, mida see sakrament t\u00e4histab, Kirikukogu juhiste j\u00e4rgi -, ta asetab laua kesksemasse paika ning seintel, mis seda \u00fcmbritsevad, loob ja maalib “m\u00fcstilise krooni”; need on piltlikud maalid, mis esitavad p\u00e4\u00e4steloo suuri m\u00fcsteeriume, \u00f5igeusu Kiriku kohaselt, maalid, millele Kiko rakendab ka oma kaasaegse kunsti teadmisi. Selle teo jaoks arvestab ta ka mitmete arhitektide ja kunstnike koost\u00f6\u00f6le, kellega ta on ka loonud t\u00f5elise kooli.<\/p>\n\n

    Koos liturgiliste ruumidega, mis on vajalikud, et kogudused saaksid l\u00e4bida seda j\u00e4rk-j\u00e4rgulist vormimise teed ja saaksid osaleda t\u00e4ielikult Liturgias, paneb Kiko muusikat paljudele psalmidele ja teistele P\u00fchakirja salmidele, algse Kiriku h\u00fcmnidele, vaimsete autorite luuletustele v\u00f5i ka m\u00f5ne enda kirjutisele.<\/p>\n\n

    On veel t\u00e4htis m\u00e4rge, mida tasub esile t\u00f5sta ja mis n\u00e4itab kogu kuulamise loomingulist ulatust, mida Kiko ja Carmen on andnud Paavstide Magisteeriumile. Oma k\u00f5nes Rooma Kuuriale, 21. detsembril 2009, Paavst Benedictus annab idee “Paganate Aatriumist”, et luua dialoogiruum k\u00f5ikidele, usklikele ja mitte usklikele, t\u00e4nap\u00e4eva v\u00e4ljakutsete ees. Kiko vastab sellele kutsele moodustades Neokatehhumeenilise Tee S\u00fcmfooniline Orkester ja kmponeerides s\u00fcmfooniat 2010. aastal: “S\u00fc\u00fctute kannatamine<\/em>“, muusikaline heliteos, mis t\u00e4hitsaval ja kateheetilisel viisil, esitleb s\u00fc\u00fctute kannatamist ja mis on olnud esitatud peamistes teatrites, kontserdisaalides, v\u00e4ljakutel ja katedraalides maailmas: Jeruusalemmas, Roomas, Madridis, New Yorgis, Chicagos, Budapestis, Tokyos, Berliinis, Lublinis, Auschwitzis… 2023. aastal kirjutas ta teise s\u00fcmfoonia, kolmes osas, pelakirjaga: “Messias<\/em>“. M\u00f5lemad s\u00fcmfooniad esitati p\u00fchap\u00e4eval, 1. juunil 2025, Rooma \u00a0\u201cParco della Musica Ennio Morricone\u201d Auditooriumis, P\u00fcha Caecilia Saalis, Perekondade Juubeli puhul. Teos esitati ka Cordoba mo\u0161ee-katerdaalis, Oviedos ja Toledo katedraalis.<\/p>\n\n

    K\u00f5ike seda inspireeris P\u00fcha Vaim vastamaks kaasaegse maailma evangeliseerimise pakilisusele, Paavstide ja Kirikukogu juhiste j\u00e4rgi.<\/p>\n\n

    N\u00fc\u00fcd saame p\u00f6\u00f6rata natuke t\u00e4helepanu, detailsemalt, kogu sellele P\u00fcha Vaimu poolt inspireeritud teole.<\/p>\n\n

    <\/div>\n\n
    Arhitektuur ja maal<\/h5>\n\n
    <\/div>\n\n

    J\u00e4rgides Kirikukogu, Kiko Arg\u00fcello, koos Carmen Hern\u00e1ndeziga pakub t\u00e4ielikku uuendust: arhitektuurist ikonograafiani, inimestevaheliste kohtumiste t\u00e4histamisruumid, mida tema nimetas\u00a0Katehhumeeniumiteks<\/em>, k\u00f5ikide m\u00e4rkidega, nagu neid s\u00e4titakse Tees, st Preestri koht, K\u00f5nepult, Laud Keskel, Ristimisallikas…<\/p>\n\n

    Seda Kiko kunstiteost n\u00e4eme mitmes koguduses:<\/p>\n\n

    –\u00a0 La Paloma (Madrid)<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 P\u00fcha Bartolom\u00e9 Tutos (Firenze)<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 P\u00fcha Catalina Labour\u00e9 (Madrid)<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 P\u00fcha Perekond (Oulu – Soome)<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 Araabia Emanda Katedraal (Bahrein)<\/em><\/p>\n\n

    Teistes kirikutes\/kogudustes, maalb ta piltlikke ts\u00fckleid, “M\u00fcstiliste kroonidega” ja “Altarimaalidega”, liturgiliste suurp\u00fchade \u00fclistamiseks m\u00f5eldud, vastavalt idamaise traditsioonile.<\/p>\n\n

    –\u00a0 Madridi katedraal (Tee Emanda apsiid ja kabel)<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 Jaakobuse Koguduse fresko (\u00c1vila)<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 Roomas: P\u00fchade Kanada M\u00e4rtrite, P\u00fcha Francesca Cabrini, P\u00fcha Luigi Gonzaga, Jeesuse S\u00fcnni Koguduse kr\u00fcpt ja saal<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 P\u00fcha Frontis koguduse liturgiline saal (Zamora)<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 Madridis: Muutuse Emanda (Nuestra Sra del Tr\u00e1nsito), P\u00fcha Joosepi, P\u00fcha Sebastiani, La Paloma ja P\u00fcha Roque kirik ja saal\u00a0<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 Bonne Nouvelle’ Koguduse saal (Pariis)<\/em><\/p>\n\n

    Koos tema poolt loodud pildikooliga teostab ta mitmeid maalimists\u00fckleid:<\/p>\n\n

    –\u00a0 P\u00fchima Kolmainsuse Kogudus (Piacenza)<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 P\u00fcha Ristija Johannese Kogudus (Perugia)<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 P\u00fchima Kolmainsuse Kogudus, (S. Pedro del Pinatar Murcia)<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 P\u00fcha Massimiliano M. Kolbe Kogudus (Rooma)<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 P\u00fcha Francisco Javier kirik (Shanghai – Hiina)<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 El Pilar Kogudus (Valdemoro – Madrid)<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 Poetto Terivseneitsi (Virgen de la Salud en el Poetto) Kogudus (Cagliari)<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 Troina, Mestre, Verona jne kirikud.<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 Karmeliitide P\u00fcha Joosepi Kloostri kirik (Mazarr\u00f3n-Murcia)<\/em><\/p>\n\n

    <\/div>\n\n
    Neokatehhumeenilised Keskused<\/h5>\n\n
    <\/div>\n\n

    Lisaks kirikutele ja koguduste litrugilistele saalidele , loob ta neokatehhumeenilisi keskuseid ja majasid konviventside jaoks: kohtumispaigad Tee katehheetidele, vendadele-\u00f5dedele ja piiskopkonnale:<\/p>\n\n

    – Madridi ja Rooma Neokatehhumeenilised Keskused<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0Jahve Sulase Neokatehhumeeniline Keskus\u00a0<\/em>(Porto San Giorgo), misjoneerivate r\u00e4ndkatehheetide kohtumispaik ja l\u00e4kituspaik riikidesse. 1988. aasta t\u00e4histab P\u00fcha Johannes Paulus II Euharistia ja l\u00e4kitab esimesed misjoniperekonnad. Selles keskuses loob ta esimese S\u00f5na P\u00fchamu, koht, kus \u00f5ppida ja uurida P\u00fchakirju, kaunistatud originaalse klaasiga.<\/p>\n\n

    –\u00a0Rahvusvaheline Keskus “Domus Galilaeae”<\/em>, \u00d5ndsuste M\u00e4el P\u00fchal Maal. See keskus v\u00f5tab vastu Carmen Hern\u00e1ndezi aimdust p\u00fcstitada koolituskeskus preestrite ja katehheetide jaoks P\u00fchal Maal. P\u00fcha Johannes Paulus II – kes k\u00fclastab ja \u00f5nnistab selle maja ehitust\u00f6id 2000. aastal – soovis, et see maja saaks “soosida s\u00fcgavat religioosset koolitust ja viljakat dialoogi judaismi ja katoliku Kiriku vahel”. T\u00f5endiks k\u00f5igest sellest on tuhanded juudi kui ka palestiina k\u00fclastajad, kes j\u00e4\u00e4vad h\u00e4mmingusse Maja ilu ja k\u00fclalislahkusest, nagu ka rahvusvahelised piiskoppide ja ka rabide konviventsid.<\/p>\n\n

    –\u00a0Konviventside majad ja Neokatehhumeenilised keskused\u00a0<\/em>erinevates Ameerika, Aafrika ja Euroopa riikides.<\/p>\n\n

    <\/div>\n\n
    Redemptoris Mater Seminarid<\/h5>\n\n
    <\/div>\n\n

    Issand inspireerib Kiko ja Carmenile vajadust aidata Kirikut selles uuendamises p\u00fcstitades, koos P\u00fcha Johannes Paulus II-ga, esimest Piiskopkondlikku Misjoneerivat\u00a0Redemptoris Mater\u00a0<\/em>Seminari Roomas. Sellele j\u00e4rgnevad mitmed teised\u00a0Redemptoris Mater\u00a0<\/em>Seminarid, hetkel 116, nende piiskopkondade Piiskoppide poolt avatud. Kiko joonistab paljude nende seminaride arhitektuurilist mudelit:<\/p>\n\n

    – Macerata Redemptoris Mater Seminar (Itaalia)<\/em><\/p>\n\n

    – Medell\u00edni Redemptoris Mater Seminar (Colombia)<\/em><\/p>\n\n

    – Brasilia Redemptoris Mater Seminar (Brasiilia)<\/em><\/p>\n\n

    – Varssavi Redemptoris Mater Seminar<\/em> (Poola)<\/em><\/p>\n\n

    – Managua Redemptoris Mater Seminar (Nicaragua)<\/em><\/p>\n\n

    – Galilea Redemptoris Mater Seminar. Sellele kohale annab tooni<\/em> skulptuurne grupp\u00a0<\/em>Kristusest apostlitega<\/em><\/p>\n\n

    – Denveri Redemptoris Mater Seminar (USA)<\/em><\/p>\n\n

    – Avignoni Redemptoris Mater Seminar (Prantsusmaa)<\/em><\/p>\n\n

    – Costa Rica Redemptoris Mater Seminar<\/em><\/p>\n\n

    – Rooma ja Madridi Redemptoris Mater Seminaride kirik<\/em><\/p>\n\n

    <\/div>\n\n
    Teised kunstialad<\/h5>\n\n
    <\/div>\n\n

    Lisaks nendele arhitektuuri-, maali- ja skulptuuriteostele, tegeleb Kiko teiste kunstialadega: vitraa\u017eaknad, liturgilised seinavaibad ja kullassepat\u00f6\u00f6esemed, nagu ristid, karikad, piiblikaaned, evangeeliumiraamatud jne, alati vaatega teenida kristlikku kogukonda tema usuteel.<\/p>\n\n

    – Madridi Katedraali vitraalid (Hispaania)<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 Porto S. Giorgio Rahvusvahelise Keskuse vitraalid (Itaalia)<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 Rooma, Madridi seminaride vitraalid<\/em><\/p>\n\n

    –\u00a0 Domus Galilaeae vitraalid (Iisrael).<\/em><\/p>\n\n

    <\/div>\n\n
    Samuti tahaksime mainida j\u00e4rgmisi v\u00e4ljaandeid:<\/h5>\n\n
    <\/div>\n\n

    –\u00a0“Ker\u00fcgma, barakkides vaestega”<\/em>, San Pablo, 2012: Kard. Antonio Ca\u00f1izarese, Jumaliku Kultuse Kongregatsiooni prefekti, ja Kard. Christoph Sch\u00f6nborn, Viini peapiiskopi tutvustusega: kus jutustatakse Kiko kogemust vaeste keskel ja ker\u00fcgma kuulutust. Avaldatud hispaania, itaalia, portugali, prantsuse, inglise, saksa, jaapani, ungari, poola, vene, araabia, korea ja hiina keeles.<\/p>\n\n

    –\u00a0“M\u00e4rkmed – 1988-2014”<\/em>, Kard. Ricardo Bl\u00e1zquez, Hispaania Piiskopkondliku Konverentsi Presidendi tutvustusega – Cantagalli, 2016: Kiko enda luuletuste ja intiimsete palvete kollektsioon. Avaldatud: hispaania, itaalia, portugali, prantsuse, inglise, horvaatia, saksa, hollandi, vene ja poola keeles.<\/p>\n\n

    <\/div>\n\n
    Kiko saadud avalikud tunnustused:<\/h5>\n\n
    <\/div>\n\n

    – Iisraeli Turismi Ministeeriumi auhind tema vankumatu p\u00fchendumuse eest tuua kristlasi kogu maailmast P\u00fchale Maale (Jeruusalemm 2005). \n<\/p>\n\n

    – Doktorikraad “honoris causa<\/em>“, Johannes Paulus II Paavstliku Institutsiooni poolt v\u00e4ljastatud, “perekonna t\u00e4ieliku v\u00e4\u00e4rtustamise eest kirikliku ja sotsiaalse objektina, Johannes Paulus II \u00f5petusega t\u00e4ielikus koosk\u00f5las, Paulus VI prohvetliku ents\u00fcklika Humanae Vitae <\/em>tingimusteta vastuv\u00f5tmise eest Tee perekondade poolt ja perekondades koduse liturgia avamise eest usu edasiandmiseks uutele p\u00f5lvkondadele (Rooma 2009).<\/p>\n\n

    – Doktorikraad\u00a0honoris causa<\/em> teoloogias Lublini Katoliku \u00dclikooli (Poola) poolt, et oli “alsutanud ristimsj\u00e4rgset vaimset koolitust, mis, l\u00e4bi kristliku algatuse, viib kogu maailmale evangeliseerivat tegu” (Lublin 2013).<\/p>\n\n

    – Doktorikraad\u00a0honoris causa<\/em> teoloogias, mis anti talle – koos Carmeniga – Catholic University of America poolt, “et ta eristus oma p\u00fchendumuses vaestele, mis viis paljusid inimesi osadusele Kristusega ja katoliku usule” (Washington DC, 2015).<\/p>\n\n

    – Doktorikraad\u00a0Honoris Causa<\/em>, antud Kiko Arg\u00fcellole, koos rabi David Roseniga, Madridi Francisco de Vitoria \u00dclikooli poolt, panuse eest juudi-kristliku dialoogi (2021);<\/p>\n\n

    –\u00a0“Per Artem ad Deum”\u00a0<\/em>Medal, Sacraexpo \u00dchingu (Poola) poolt antud, Kultuuri ja Hariduse Dikasteeriumi sponsorlusega (2024), vaimse panuse eest, mida ta andis oma kunsti l\u00e4bi.<\/p>\n\n

    – Porto San Giorgio Omavalitsuse (Fermo, Itaalia) Aukodanik, et ta andis Linnale rahvusvahelise n\u00e4htavuse Jahve Sulase Rahvusvahelise Keskusega.<\/p>\n\n

    – Ajakirjanduspreemia “Religioon vabaduses” 2025: 2025. aasta Eripreemia Kiko Arg\u00fcellole oma suure evangeliseerimisp\u00fchendumuse p\u00e4rast.<\/p>\n\n

    Ikka veel meeles pidades Kiko kunstitegude geniaalsust Kiriku kasuks, ta ise t\u00f5des oma l\u00fchikesel s\u00f5nav\u00f5tul “Per artem ad Deum<\/em>” Medali puhul, et\u00a0“k\u00f5ige t\u00e4htsam minu kunstitegudes oli avada Krsitliku Algatuse Tee kogu Kirikus, mis aitab palju perekondi ja palju noori. See on k\u00fcll kunstiteos!”<\/strong><\/em>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Kiko Arg\u00fcello Francisco Jos\u00e9 G\u00f3mez Arg\u00fcello Wirtz s\u00fcndis Le\u00f3ni linnas (Hispaanias) 9. jaanuaril 1939 Jos\u00e9 G\u00f3mez de Arg\u00fcello D\u00edaz-Canseco ja Pilar Wirtz Su\u00e1rez-Guisasola pojana ning oli neljast \u00f5est-vennast vanim. Kui ta oli kaheaastane, kolisid tema vanemad Madridi. Ta \u00f5ppis Kaunite Kunstide eriala Madridi San Fernando Akadeemias, kus sai joonistus\u00f5petaja kraadi. Ta osales paljudel maalin\u00e4itustel ja -konkurssidel Hispaanias. 1959. aastal p\u00e4lvis ta Riikliku noorte Maalikunsti Eripreemia (Premio Nacional Extraordinario de Pintura<\/p>\n

    Loe edasi<\/a><\/div>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":17416,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-16410","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16410","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16410"}],"version-history":[{"count":15,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16410\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":49833,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16410\/revisions\/49833"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17416"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16410"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}