{"id":16410,"date":"2020-02-25T03:14:42","date_gmt":"2020-02-25T02:14:42","guid":{"rendered":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/kiko-arguello\/"},"modified":"2021-08-10T10:56:16","modified_gmt":"2021-08-10T09:56:16","slug":"kiko-arguello","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/lugu\/kiko-arguello\/","title":{"rendered":"Kiko Arg\u00fcello"},"content":{"rendered":"\n

Kiko Arg\u00fcello<\/h1>\n\n
\"Kiko<\/figure><\/div>\n\n

Francisco Jos\u00e9 G\u00f3mez de Arg\u00fcello Wirtz s\u00fcndis 9. jaanuaril 1939 Leonis. \nKiko \u00f5ppis kunsti Madriidis San Fernando Akadeemias. 1959. aastal sai ta erakorralise riikliku preemia maalikunsti erialal. P\u00e4rast s\u00fcgavat eksistentsiaalset kriisi toimus temas t\u00f5sine p\u00f6\u00f6rdumine, misj\u00e4rel p\u00fchendas ta oma elu Kristusele ja katoliku kirikule. \n<\/p>\n\n

1960. aastal asutas ta koos skulptor Coomontes’i ja glasuurija Mu\u00f1oz de Pablos’ega r\u00fchmituse nimega Arte Sacro “Gremio 62”, esinedes n\u00e4itusel Madriidi rahvusraamatukogus. 1964. aastal esindas r\u00fchmitus Arte Sacro Hispaania kultuuriministeeriumi\u00a0Rouyanis, (Prantsusmaa). Samuti on m\u00f5ned Kiko t\u00f6\u00f6dest v\u00e4lja pandud Hollandi (1965) galeriis “Nouvelles images”.<\/p>\n\n

Veendunud, et Kristus on l\u00e4hedal just s\u00fc\u00fctutele kannatajatele ja k\u00f5ige vaesematele, l\u00e4ks Kiko 1964. aastal elama vaeste sekka Palomeras Altase slummi Madriidi \u00e4\u00e4relinnas. Seal tutvus ta Carmen Hernandeziga, m\u00f5lema sooviks oli aidata vaeseid. Nad leidsid uue viisi, kuidas m\u00f5jusamalt kuulutada usut\u00f5desid, mis viis v\u00e4ikese kristliku koguduse tekkimiseni. See kogudus, kus ristil\u00f6\u00f6dud Kristuse armastus sai n\u00e4htavaks, muutus justkui seemneks, mis istutati t\u00e4nu tollasele Madriidi peapiiskopile Casimiro Morcillole Madriidi ja hiljem Rooma, aga ka teistesse kirikutesse \u00fcle ilma.<\/p>\n\n

P\u00e4rast oma s\u00fcgavat kriisi ja p\u00f6\u00f6rdumist leidis Kiko viisi, kuidas panna kunst kiriku teenistusse. T\u00e4psemalt maali, muusika, arhitektuuri ja skulptuuri kaudu, et edendada “uut esteetikat”, mis viib inimesi l\u00e4hemale usule.<\/p>\n\n

Ta maalis palju, tema t\u00f6id hinnati k\u00f5ikjal maailmas. Hispaanias, eriti Madriidi katedraalis t\u00f5useb tema maalides esile m\u00fcstiline salap\u00e4ra (samuti Murcia katedraalis). Kikolt on valminud suur seinamaal Roomas, Redemptoris Materi seminaris, kuid tema t\u00f6id v\u00f5ib n\u00e4ha ka teistes kirikutes – Kanada m\u00e4rtrite kirikus Roomas, samuti Piacenzas ja Perugias. Teiseks n\u00e4iteks on suur seinamaal \u201eViimane kohtup\u00e4ev\u201d Iisraelis, Domus Galilea keskuses, kohas, kus Kristus pidas oma M\u00e4ejutlust. P\u00fcha Johannes Pauluse II s\u00f5nul s\u00fcmboliseerib see silda katoliku kiriku ja juudi rahva vahel.<\/p>\n\n

Uudseid lahendusi on Kiko v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud koguduste ja seminarihoonete arhitektuuris, mis tugines uuele esteetikale ja kus on kasutatud tema loodud vitraa\u017eaknad. N\u00e4iteid sellest on Hispaanias, Itaalias, Nicaraguas, \u00dchendriikides, Soomes, Dominikaani vabariigis ja m\u00f5nedes Aasia ja Aafrika riikides. Kuid parima n\u00e4itena t\u00f5useb esile siiski Domus Galilea. \n<\/p>\n\n

Nende aastate jooksul kujundas Kiko Arg\u00fcello ka Neokatehumeenilisele Teele omase muusikalaadi. Ajast, mil ta l\u00e4ks Palomeras Altase slummi, k\u00e4es piibel ja kitarr, on ta komponeeritud \u00fcle 300 laulu, mis on koondatud raamatusse nimega \u201e”T\u00d5USIS \u00dcLES TA, laulud neokatehhumeenilistele kogudustele\u201d. Paljud neist on t\u00f5lgitud eri rahvaste keeltesse, teisi on lauldud kohtumistel paavstidega. Lauludele muusikalisi seadeid kavandades kasutas Kiko erinevaid instrumente.\u00a0<\/p>\n\n

2010. aastal moodustas Arg\u00fcello Neokatehhumeenilise Tee Rahvusvahelise S\u00fcmfooniaorkestri ja komponeeris heliteose “S\u00fc\u00fctute kannatus”, kus ta kirjeldas muusika kaudu Neitsi Maarja kannatust ja valu risti all. Seda Kiko teost on ette kantud Iisraelis erinevatele ametiv\u00f5imudele ja 200 piiskopi ees ning see on avaldanud juutidele s\u00fcgavat muljet. Nad on tunnistanud, et katoliku kirik m\u00f5istab nende kannatusi ja valu (Shoah, holokaust). Nii v\u00f5ib siingi n\u00e4ha dialoogi juudi rahva ja katoliku kiriku vahel. Nimetatud heliteost esitati Vatikanis (korra Benedictuse XVI-le), samuti Jeruusalemmas, Petlemmas, Madriidis, Pariisis, Tokyos, New Yorgis, Chicagos, Bostonis, D\u00fcsseldorfis ja Auschwitzis. \n<\/p>\n\n

Kiko Arg\u00fcello on kahe raamatu autor: 2012. aastal \navaldatud \u201cKer\u00fcgma, vaestega slummis\u201d ja 2016. aastal \n“M\u00e4rkmed. 1988-2014 \u201d.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kiko Arg\u00fcello Francisco Jos\u00e9 G\u00f3mez de Arg\u00fcello Wirtz s\u00fcndis 9. jaanuaril 1939 Leonis. Kiko \u00f5ppis kunsti Madriidis San Fernando Akadeemias. 1959. aastal sai ta erakorralise riikliku preemia maalikunsti erialal. P\u00e4rast s\u00fcgavat eksistentsiaalset kriisi toimus temas t\u00f5sine p\u00f6\u00f6rdumine, misj\u00e4rel p\u00fchendas ta oma elu Kristusele ja katoliku kirikule. 1960. aastal asutas ta koos skulptor Coomontes’i ja glasuurija Mu\u00f1oz de Pablos’ega r\u00fchmituse nimega Arte Sacro “Gremio 62”, esinedes n\u00e4itusel Madriidi rahvusraamatukogus. 1964. aastal<\/p>\n

Loe edasi<\/a><\/div>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":17416,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-16410","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16410","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16410"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16410\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20087,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16410\/revisions\/20087"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17416"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16410"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}