{"id":17416,"date":"2020-02-22T04:08:10","date_gmt":"2020-02-22T03:08:10","guid":{"rendered":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/lugu\/"},"modified":"2025-12-13T21:01:52","modified_gmt":"2025-12-13T20:01:52","slug":"lugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/lugu\/","title":{"rendered":"Ajalugu"},"content":{"rendered":"\n<\/a>\r\n\n
<\/div>\n\n

MIS ON NEOKATEHHUMEENILINE TEE?<\/h2>\n\n
<\/div>\n\n
\n\n

TEOLOOGILIS-KATEHHEETILINE KUULUTUS K\u00d5IGE VAESEMATE SEAS<\/strong><\/a><\/h4>\n\n
<\/div>\n\n

Neokatehhumeeniline Tee s\u00fcndis 1964. aastal Madriidis (Hispaanias), Palomeras Altase slummides, kus elasid \u00fchiskonna heidikud: mustlased ja kurjategijad, enamasti kirjaoskamatud, hulkurid, vargad, prostituudid, noored kurjategijad, emigrandid jne. Just nende seas hakkaski idanema n\u00e4gemus Neokatehhumeenilisest Teest. Vaeste ja t\u00f5rjutute hulgas v\u00f5is ka n\u00e4ha, et kuuldes surnud ja \u00fclest\u00f5usnud Kristuse kuulutust, \u00e4ratas P\u00fcha Vaim kristliku p\u00fchendumise protsessi Algkiriku katehhumenaadi (ristimiseks ettevalmistamine) kujul. \n<\/p>\n

\n
\"Piiskop\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure><\/div>\n

1959. aastal anti Hispaania maalikunstnik Francisco Jos\u00e9 G\u00f3mez Arg\u00fcellole (Kiko), Riiklik Maalipreemia. P\u00e4rast eksistentsiaalset kriisi avastas ta s\u00fc\u00fctute kannatamises Ristil\u00f6\u00f6dud Kristuse m\u00fcsteeriumit, mida n\u00fc\u00fcd elavad l\u00e4bi \u00fchiskonnast v\u00e4ljat\u00f5ugatud. See kogemus viis Kiko k\u00f5igest loobumiseni ja Charles de Foucauldi j\u00e4lgedes l\u00e4ks ta elama vaeste sekka Palomeras Altasesse. \n<\/p>\n\n

Seal koges ta Neitsi Maarja ilmutust: “Tuleb taastada kristlikud kogukonnad nagu Naatsareti P\u00fcha Pere, kes elavad alandlikkuses, lihtsuses ja Jumala kiituses. Teine on Kristus.”<\/p>\n\n

Hispaanlanna Carmen Hern\u00e1ndez, kel oli juba keemia bakalaureusekraad, \u00f5ppis siis Jeesus Kristuse Misjon\u00e4ride Instituudis. Peagi sai ta teoloogiakraadi Valencia Dominiiklaste \u00fclikoolis ning saab Vatikani II Kirikukogu uuendustest teada l\u00e4bi liturgiaksperdi Mons. Pedro Farn\u00e9s Schereri. <\/p>\n\n

Elanud kaks aastat Iisraelis, puutus ta P\u00fchal Maal kokku juudi rahva elava traditsiooniga ning P\u00fcha Maa paikadega. Naasnud Madridi, lootis ta moodustada misjonir\u00fchma Oruros (Boliivia) kaevurite evangeliseerimiseks. Seda t\u00e4nu tolleaegse La Pazi peapiiskopi Mons. Jorge Manrique Hurtado toetusele. Oma \u00f5e kaudu kohtus Carmen Palomerase slummides Kiko Arg\u00fcelloga. Peagi seadis ta ka endale telgi tehase l\u00e4hedusse ja siitpeale algas nende koost\u00f6\u00f6.<\/p>\n\n

<\/div>\n\n
\n\n

ESIMENE KOGUDUS MADRIDI PALOMERASE SLUMMIDES <\/b><\/h4>\n\n
<\/div>\n
\n
\"Sõnaliturgia\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure><\/div>\n

\u00dchelt poolt Kiko kunstnikunatuur, tema eksistentsiaalne kogemus, samuti kogemused katehhistina Cursillos de Cristiandadis. Teisalt Carmeni evangeliseerimisp\u00fc\u00fcd ja teadmised Paasam\u00fcsteeriumist ning Vatikani II Kirikukogu uuendustest ning elu koos \u00fchiskonna heidikutega. K\u00f5ik see kokku oli kui laboratoorium, milles s\u00fcndis ker\u00fcgmaatiline, teoloogilis-katehheetiline s\u00fcntees, mis on selgrooks sellele t\u00e4iskasvanute evangeliseerimise protsessile, milleks on Neokatehhumeeniline Tee.<\/p>\n\n

Nii s\u00fcndis esimene kogudus, mis oli rajatud kolmjalale: Jumala S\u00f5na, Liturgia ja Kogudus, mis viivad vennaliku osaduseni ja k\u00fcpse usuni..<\/p>\n\n

See oli uus katehheetiline kogemus, mis s\u00fcndis uuenduslikust oikumeenilisest Vatikani II Kirikukogust ning v\u00f5eti h\u00e4sti vastu ka tolle aja Madridi peapiiskopi Mons. Casimiro Morcillo poolt. Just tema julgustas Tee rajajad oma kogemust jagama neis kogudustes, kes seda soovisid. Kogemust edastati j\u00e4rk-j\u00e4rgult Madridi piiskopkonnas, samuti Zamoras ja teistes Hispaania piiskopkondades.<\/p>\n\n

<\/div>\n\n
\n\n

TEE J\u00d5UAB ROOMA<\/strong><\/h4>\n\n
<\/div>\n\n

Peale esimese koguduse tekkimist vaeste seas ja peale seda, kui Kiko ja Carmen kutsuti m\u00f5nede Madridi koguduste preestrite poolt viima seda kogemust nende kogudusse, nagu Zamorasse, erinevatesse keskkondadesse, j\u00f5udsid nad Rooma l\u00e4bi Mons. Dino Torreggiani, Kiriku Sulaste Instituudi rajaja (marginaliseeritute, mustlaste ja migrantide pastoraalile p\u00fchendatud preestrite kongregatsioon) ning kelle \u00f5ndsakskuulutamise protsess on t\u00e4na veel k\u00e4imas.<\/p>\n\n

Torreggiani kohtus Kiko ja Carmeniga Avilas (Hispaanias), kuulates katehheese Santiago koguduses aastatel 1966-67. Ta n\u00e4gi Kiko ja Carmeni kogemustes vastust ning vajadust kuulutada evangeeliumit neile, kes on j\u00e4\u00e4nud Kirikust eemale. Ta kutsus Kiko ja Carmeni Rooma ning nende saatjaks oli Sevillast p\u00e4rit preester. \n<\/p>\n\n

Enne reisi algust kohtusid Kiko ja Carmen Madridi peapiiskopi Mons. Casimiro Morcilloga, kes oli nende Hea S\u00f5numi kuulutamist slummides toetanud ning aitas levitada Teed pealinnas. Morcillo andis neile soovituskirja Paavsti vikaari, Kardinal Angelo Dell\u2019Acqua jaoks Roomas ning teise Firenze Kardinali, Ermenegildo Floriti jaoks. <\/p>\n

\n
\"Kiko\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure><\/div>\n

Kiko ja Carmen saabusid Rooma 1968. aasta juulis. Varsti p\u00e4rast seda viis Torreggiani nad Pompeya Jumalaema juurde (Napolis), et usaldada kogu misjon mariaanlikule eestkostele, mis oli toona riigis v\u00e4ga populaarne. <\/p>\n\n

Nendega l\u00e4ks kaasa ka isa Dino, et k\u00fclastada m\u00f5ned koguduse preestrid ja selgitada Tee olemust ning selle s\u00f5ndi Madridi vaeste keskel. Paraku polnud Kirikukogu uuendused toona veel m\u00f5istetud, mist\u00f5ttu ei v\u00f5etud neid omaks. Oli hetki, mil Kiko tundis kutset minna uuesti elama Rooma Borghetto Latino vaeste sekka, oodates, et Jumal n\u00e4itab oma tahtmist. <\/p>\n\n

Ajal, mil Kiko elas Roomas allak\u00e4inud ning lagunenud linnaosas, olid m\u00f5ned noored \u00fcllatunud tema kogemustest ning kutsusid teda koguduste kongressile Nemi piirkonnas (v\u00e4ljaspool Roomat). \n<\/p>\n\n

Kikol paluti r\u00e4\u00e4kida oma kogemustest aulas, mis oli t\u00e4is enamjaolt vasakpoolsete vaadetega noori. P\u00e4rast loengut kutsuti Kiko r\u00f5\u00f5msale ja rahvarohkele missale, Kanada M\u00e4rtrite kiriku kr\u00fcptis, kus k\u00f5lasid kitarrihelid. Seal k\u00fcsiti Kiko arvamust, kes vastas neile: “Kirik ei uuene kitarrihelide, vaid Ker\u00fcgma ja Paasam\u00fcsteeriumi kuulutuse kaudu.” <\/p>\n\n

Veidi aja p\u00e4rast kutsus sama noortegrupp Kikot kaasa retriidile, kus talle pakuti v\u00f5imalust alustada Tee katehheese nende koguduses. <\/p>\n\n

Sel viisil, 2. novembril 1968. aastal, s\u00fcndis Kanada M\u00e4rtrite kirikus esimene neokatehhumeeniline kogudus 70 inimesega. <\/p>\n\n

Peagi levis Tee teistesse kihelkondadesse ning Kiko ja Carmeni meeskonnaga liitus isa Mario Pezzi. \n<\/p>\n\n

<\/div>\n\n
\n\n

TEE, VATIKANI II KIRIKUKOGU VILI <\/strong><\/h4>\n\n
<\/div>\n\n

1974. aastal, tunnistas paavst Paulus VI oma audientsil esimeste neokatehhumeeniliste kogudustega Teed Vatikani II Kirikukogu viljana: “Siin on Kirikukogu viljad! Te teete p\u00e4rast Ristimist seda, mis algne Kirik tegi enne: varem v\u00f5i hiljem, see on teisej\u00e4rguline. T\u00e4htis on aga, et te vaatate kristliku elu ehedust, t\u00e4iust, koerentsust ja siirust. Ja sellel on m\u00e4\u00e4ratu v\u00e4\u00e4rtus, mis tr\u00f6\u00f6stib meid v\u00e4ga (…) Ja kui palju r\u00f5\u00f5mu annab meile teie siinviibimine ja energia!<\/p>\n

\n
\"Samal\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure><\/div>\n

Ka j\u00e4rgmised paavstid on edendanud ja tunnustanud Teed P\u00fcha Vaimu viljana ja inspiratsioonina, mis toetab Kirikut. Isegi Johannes Paulus I, kes oli Veneetsia patriarhina vastu v\u00f5tnud Kiko ja Carmeni, et alustada Teed piiskopkonnas. <\/p>\n\n

P\u00fcha Johannes Paulus II edendas, tugevdas ning lihtsustas t\u00e4iskasvanutele m\u00f5eldud kristliku algatuse arengut, soodustades uusi misjoni vorme ja kutsumusi nagu misjonipered ning piiskopkondlike Redemptoris Mater preestriseminaride avamine. <\/p>\n\n

1990. aastal kirjutas p\u00fcha Johannes Paulus II Ogniqualvolta<\/em> kirjas: “Tunnistan Neokatehhumeenilist Teed katoliiklikku vormimise teena, mis sobib h\u00e4sti t\u00e4nasesse \u00fchiskonda ja aega\u201d, ning \u201csellep\u00e4rast soovin v\u00e4ga, et vennad Piiskopid v\u00e4\u00e4rtustaksid ja aitaksid – koos oma preestritega – seda t\u00f6\u00f6d uue evangeliseerimise jaoks.”<\/p>\n\n

<\/div>\n\n
\n\n

ESIMESED MISJONI VILJAD <\/strong>JOHANNES PAULUS II-GA<\/strong><\/h4>\n\n
<\/div>\n
\n
\"Audients\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure><\/div>\n

Nii laienes Neokatehhumeeniline Tee katoliikliku vormimise ja usu k\u00fcpsemise teena, ilmuvad selle kristliku reaalsuse evangeliseerimise esimesed viljad ja karismad. 1986. aastal v\u00f5ttis p\u00fcha Johannes Paulus II r\u00f5\u00f5mu ja soosinguga vastu uudise esimesest Redemptoris Materi seminarist Roomas. <\/p>\n\n

Alates 1984. aasta noorte Juubelist ning esimesest \u00dclemaailmsest Noortep\u00e4evast (\u00dcNP), mis oli p\u00fcha Johannes Paulus II poolt kokku kutsutud 1986. aastal, on tuhanded noored Neokatehhumeenilisest Teest saatnud P\u00fcha Isa nendes p\u00e4evades. Sellest ajast on igal \u00dcNP-l Neokatehhumeenilise Tee rajajad organiseerinud ka \u00fche kohtumise peale neid p\u00e4evi, kus tuhanded poisid ja t\u00fcdrukud v\u00e4ljendavad oma valmidust elada kas preesterina v\u00f5i p\u00fchitsetud elu.<\/p>\n\n

Aastal 1988 saatis p\u00fcha Johannes Paulus II Porto San Giorgios (Itaalia) sada perekonda kuulutama Evangeeliumit erinevatesse maailma piirkondadesse.<\/p>\n\n

Alatest 1997. aastast oli ta samuti Neokatehhumeenilise Tee P\u00f5hikirja liikumapanev j\u00f5ud. \n<\/p>\n\n

<\/div>\n\n
\n\n

P\u00d5HIKIRJA\u00a0<\/strong>KINNITAMINE <\/strong>BENEDICTUS XVI-GA<\/strong><\/h4>\n\n
<\/div>\n\n

Benedictus XVI on samuti edendanud, toetanud ja julgustanud Tee misjoni laienemist. Oma pontifikaadi jooksul, aastal 2008, kinnitati l\u00f5plikult p\u00f5hikirjad Pontificium Consilium pro Laicisi (Ilmikute Paavstliku N\u00f5ukogu) poolt. Aastal 2010 andis Congregatio pro Doctrina Fidei omakorda \u00f5petusliku heakskiidu kristliku \u00f5petuse juhatusele.<\/p>\n

\n
\"Esimesed\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n
\n\n

UUS T\u00d5UGE PAAVST FRANCISCUSELT <\/strong><\/h4>\n\n
<\/div>\n
\n
\"Paavst\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure><\/div>\n

“T\u00e4nan Issandat r\u00f5\u00f5muga teie usu ja leegitseva kristliku tunnistuse eest, Jumal olgu t\u00e4natud! (…) Ma t\u00e4nan teid k\u00f5ige eest, mis te teete Kirikus ja maailmas,” \u00fctles Paavst Franciscus 2014. aastal oma esimesel audientsil Tee vendade ja asutajatega. <\/p>\n\n

N\u00fc\u00fcdki on Paavst pidulikult teele saatnud misjoniperesid, preestreid ja uusi Missio Ad Gentes kogudusi ristiusust eemaldunud piirkondadesse \u00fcle kogu maailma.<\/p>\n\n

6. m\u00e4rtsil 2015. aastal, oma audientsil Teega, p\u00f6\u00f6rdus paavst Tee algatajate ja liikmete poole nii: “Tervitan Neokatehhumeenilise Tee rajajaid, Kiko Arg\u00fcellot ja Carmen Hern\u00e1ndezi ning Isa Mario Pezzit; samuti v\u00e4ljendan ma neile tunnustust ja t\u00e4nu k\u00f5ige eest, mida nad teevad Kiriku heaks l\u00e4bi Tee. Ma \u00fctlen alati, et Neokatehhumeeniline Tee on hindamatu \u00f5nnistus ja abi Kirikule!”<\/p>\n\n

<\/div>\n\n<\/a>\r\n\n
\n\n

TEE T\u00c4NAP\u00c4EVAL<\/strong><\/h4>\n\n
<\/div>\n\n

19. juulil 2016. aastal suri Carmen Hern\u00e1ndez, kes rajas koos Kiko Arg\u00fcelloga Neokatehhumeenilise Tee. Ta on maetud Madridi Redemptoris Mater seminaris. Kuid rahvusvahelisel vastutaval r\u00fchmal oli n\u00fc\u00fcd vaja \u00fcks lisaliige ning P\u00fcha Tool tegi vastava taotluse – nagu Tee p\u00f5hjakirjad ette n\u00e4evad. Poolteist aastat hiljem liitus r\u00fchmaga hispaanlanna Mar\u00eda Ascensi\u00f3n Romero, kes oli olnud 25 aastat r\u00e4ndkatehhist Venemaal.<\/p>\n\n

Neokatehhumeeniline Tee on piiskoppide ning koguduse preestrite teenistuses ristimise ja usu kogemise n\u00e4htava teekonnana, pakkudes usukogemust neile, kes soovivad oma elus kristlikku p\u00fchendumust taaselustada. \n<\/p>\n\n

Tee, on nagu r\u00e4nnak, mida elatakse kihelkondades, v\u00e4ikestes kogudustes, mis koosnevad eri vanuses ning sotsiaalse taustaga inimestest – viies neid j\u00e4rk-j\u00e4rgult l\u00e4hemale Kristusele ning muutes nad aktiivseteks kaast\u00f6\u00f6listeks Kirikus ning Hea S\u00f5numi usutavateks tunnistajateks. See on v\u00f5imalus t\u00e4iskasvanutele kogeda kristlikku p\u00fchendumist ning valmistuda ristmiseks.<\/p>\n\n

\n\n
Neokatehhumeenilise Tee andmed<\/h5>\n\n
<\/div>\n\n
\n
\n
Uuendatud 2025. aasta juulis:<\/h6>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Kogudused<\/strong>: 20 300<\/p>\n\n\n\n

Piiskopkonnad: 1392<\/p>\n\n\n\n

Kiihelkonnad: 6197<\/p>\n\n\n\n

Riigid: 139<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
Piiskopkondlikud misjoniseminarid:<\/h6>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Redemptoris Mater seminarid: 116<\/p>\n\n\n\n

Seminaristid: 1903 ja 61 diakonit<\/p>\n\n\n\n

Redemptoris Mater seminarist tulnud preestrid: 3263<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
Misjonipered:<\/h6>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Misjonipered: 936, kes evangeliseerivad 209 Missio ad Gentes’<\/em>is 68 riigis.<\/p>\n\n\n\n

Usuteed tugevdades ja toetades: 738 erinevates riikides.<\/p>\n\n\n\n

Perekonnad r\u00e4ndkatehhistide gruppides: 300<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n

<\/div>\n\n<\/a>\r\n\n
\n\n

RAHVUSVAHELINE GRUPP<\/strong><\/h4>\n\n
<\/div>\n\n

Alatest 2018. aastast koosneb Tee rahvusvaheline vastujate grupp Kiko Arg\u00fcellost (Tee vastutaja), Mar\u00eda Ascensi\u00f3n Romerost ja isa Mario Pezzist. Tee asutajad olid Kiko Arg\u00fcello, Carmen Hern\u00e1ndez ja isa Mario Pezzi (aastatel 1964 – 2016). P\u00e4rast Carmeni surma, 19. juulil 2016. aastal, liitus vastavalt Tee P\u00f5hikirjale grupiga Maria Ascensi\u00f3n Romero. Grupi eesm\u00e4rk on Tee j\u00e4tkamine k\u00f5ikjal maailmas, tehes koost\u00f6\u00f6d iga riigi r\u00e4ndkatehhistidega. Nende kohustuste hulka kuulub ka juhtida Neokatehhumeenilise Tee teostust ning selle p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgimist (autentsust), ametliku p\u00f5hikirja t\u00e4itmist, erinevatele k\u00fcsimustele \u00f5igeaegset vastamist, suhteid piiskoppidega; samuti p\u00fcsivate suhete hoidmist P\u00fcha Tooli Ilmikute, Perekonna ja Elu Dikasteeriumiga muuhulgas.<\/p>\n\n

<\/div>\n
\n
\"Neokatekhumenaalse\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n<\/a>\r\n\n
\n\n

BIOGRAAFIA<\/strong><\/h4>\n\n
<\/div>\n\n
\n
\"\"<\/a>
Kiko Arg\u00fcello<\/figcaption><\/figure>\n\n\n
\"Carmen<\/a>
Carmen Hern\u00e1ndez<\/figcaption><\/figure>\n\n\n
\"Mario<\/a>
Mario Pezzi<\/figcaption><\/figure>\n\n\n
\"María<\/a>
Mar\u00eda Ascensi\u00f3n Romero<\/figcaption><\/figure><\/figure>\n\n
<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

MIS ON NEOKATEHHUMEENILINE TEE? TEOLOOGILIS-KATEHHEETILINE KUULUTUS K\u00d5IGE VAESEMATE SEAS Neokatehhumeeniline Tee s\u00fcndis 1964. aastal Madriidis (Hispaanias), Palomeras Altase slummides, kus elasid \u00fchiskonna heidikud: mustlased ja kurjategijad, enamasti kirjaoskamatud, hulkurid, vargad, prostituudid, noored kurjategijad, emigrandid jne. Just nende seas hakkaski idanema n\u00e4gemus Neokatehhumeenilisest Teest. Vaeste ja t\u00f5rjutute hulgas v\u00f5is ka n\u00e4ha, et kuuldes surnud ja \u00fclest\u00f5usnud Kristuse kuulutust, \u00e4ratas P\u00fcha Vaim kristliku p\u00fchendumise protsessi Algkiriku katehhumenaadi (ristimiseks ettevalmistamine) kujul. 1959. aastal<\/p>\n

Loe edasi<\/a><\/div>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-17416","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17416","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17416"}],"version-history":[{"count":17,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17416\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":46382,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17416\/revisions\/46382"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17416"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}