{"id":35686,"date":"2020-03-22T18:48:21","date_gmt":"2020-03-22T17:48:21","guid":{"rendered":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/paavstide-sonad\/franciscus\/visiit-puha-pier-damiani-kogudusele-21-v-2017\/"},"modified":"2026-03-02T12:46:08","modified_gmt":"2026-03-02T11:46:08","slug":"visiit-puha-pier-damiani-kogudusele-21-v-2017","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/paavstide-sonad\/franciscus\/visiit-puha-pier-damiani-kogudusele-21-v-2017\/","title":{"rendered":"Visiit P\u00fcha Pier Damiani kogudusele 21-V-2017"},"content":{"rendered":"\n

Visiit P\u00fcha Pier Damiani kogudusele 21-V-2017<\/h1>\n\n
<\/div>\n\n

Franciscus<\/h4>\n\n
<\/div>\n\n

Kohtumine lastega<\/p>\n\n

K\u00fcsimused<\/strong>:<\/p>\n\n

Mida v\u00f5ime meie lapsed teha, et p\u00e4\u00e4sta maailma?<\/p>\n\n

Kuidas te avastasite oma kutsumust olla preester?<\/p>\n\n

Mida me saame teha, et Jeesust paremini j\u00e4rgida?<\/p>\n\n

Paavst Franciscus, ma tahtsin k\u00fcsida, mis sporti sa tegid, kui sa olid minu vanune – ma olen 11-aastane. Ma tahaksin ka teada, kas sa m\u00e4ngisid jalgpalli ja mis m\u00e4ngija sa olid.<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

See on hea k\u00fcsimus!…

Te k\u00fcsisite: “Mida me saame teha, et p\u00e4\u00e4sta, et aidata…”. Te \u00fctlesite “p\u00e4\u00e4sta maailma”. Aga maailm on suur! \u00dcks laps – m\u00f5elge, m\u00f5elge h\u00e4sti enne vastamist – \u00fcks noormees, \u00fcks laps, \u00fcks t\u00fctarlaps, saab aidata kaasa maailma p\u00e4\u00e4stmisele?… Saab v\u00f5i ei saa?<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Ei saa…<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Ta ei saa midagi teha?… Kas te ei loe midagi?… Saab v\u00f5i ei saa?<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Saab!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Just! Natuke k\u00f5vemini, sest ma ei kuule…<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

[h\u00f5iskavad] Saab!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Ja ma tahaks kuulata teid, kes teist oskab vastata sellele k\u00fcsimusele k\u00f5ige paremini, m\u00f5elge h\u00e4sti: kuidas saan mina aidata Jeesusel maailma p\u00e4\u00e4sta? Kuidas saan ma aidata Jeesusel p\u00e4\u00e4sta maailma? T\u00f5stke k\u00e4si, kes tahab vastata… [keegi \u00fctleb: “Palvega”] Palvega saame aidata Jeesusel maailma p\u00e4\u00e4sta? Saame v\u00f5i ei saa?<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Saame!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Mis toimub? Kas te k\u00f5ik olete uinunud?

Lapsed:<\/strong>

Ei!<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Ei!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Ah, see on p\u00e4ike, see on p\u00e4ike… P\u00e4ike teeb uniseks… Palvega. V\u00e4ga h\u00e4sti. Veel \u00fcks asi. Sina…<\/p>\n\n

Laps<\/strong>

Inimestest lugupidades.<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Inimestest lugupidades. Ja kas inimestest peab lugupidama?

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Isa, ema, vanaisa, vanaema: nendest peab lugupidama?

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Ja inimesi, keda ma ei tunne, kes elavad naabruskonnas, kas nendest peab lugupidama?

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Ja inimestest, kes elavad t\u00e4naval, kodututest, peab lugupidama?

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Jah. K\u00f5ikidest, k\u00f5ikidest inimestest peab lugupidama. Kas \u00fctleme seda koos?<\/p>\n\n

Paavst ja lapsed:<\/strong>

K\u00f5ikidest inimestest peab lugupidama!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Ja sellest, kes ei hooli minust, pean ma lugupidama?

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Kindel?<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Aga kas poleks parem anda talle k\u00f5rvakiil?

Lapsed:<\/strong>

Ei!<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Ei!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

T\u00f5esti?\u00a0Lapsed:\u00a0<\/strong>Jah.<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Jah.<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Just: ka sellest, kes ei hooli minust, peab lugupidama.<\/p>\n\n

Paavst ja lapsed:<\/strong>

Ka sellest, kes ei hooli minust, peab lugupidama.<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Ja see, kes on teinud mulle halba, \u00fche korra, m\u00f5elge sellele h\u00e4sti: mida pean ma tegema? Kui inimene on mulle halba teinud, kas ma v\u00f5in talle halba teha?

Lapsed:<\/strong>

Ei!<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Ei!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Ei. Ei ole ilus. Kas ma v\u00f5in maffiale helistada, et ta teeks midagi?<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Ei…<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Te pole kindlad… Kas seda v\u00f5ib teha?<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Ei!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Kas maffiaga v\u00f5ib kokkuleppeid teha?

Lapsed:<\/strong>

Ei!<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Ei!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Ei! Ka nendest [kes meile halba teevad] peab lugupidama. Te olete \u00f5igesti vastanud. N\u00e4ete mitme asjaga saame aidata Jeesusel maailma p\u00e4\u00e4sta. Ja see on tore, v\u00e4ga tore! Ja kui ma kodus tegin kodused t\u00f6\u00f6d, ja ema laseb mul minna v\u00e4lja s\u00f5pradega m\u00e4ngima, see on tore?

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

M\u00e4ngimine – m\u00f5elge h\u00e4sti – m\u00e4ngimine, h\u00e4sti m\u00e4ngimine, aitab Jeesusel maailma p\u00e4\u00e4sta?

Lapsed:<\/strong>

Jaa…<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Te pole kindlad…

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Jah! Sest r\u00f5\u00f5m aitab Jeesusel maailma p\u00e4\u00e4sta. \u00dctleme seda k\u00f5ik koos.<\/p>\n\n

Paavst ja lapsed:<\/strong>

R\u00f5\u00f5m aitab Jeesusel maailma p\u00e4\u00e4sta.<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

R\u00f5\u00f5m on v\u00e4ga ilus asi, v\u00e4ga ilus. Kas te, t\u00e4na, olete r\u00f5\u00f5msad?

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Jah? Olete r\u00f5\u00f5msad?

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Ja see on v\u00e4ga ilus.

Ja ma arvan, et sellega ma vastasin k\u00fcsimusele “mida me saame teha, et aidata Jeesusel maailma p\u00e4\u00e4sta”. Ja te m\u00f5elge sellele, hiljem, alati.<\/p>\n\n

Siis, kui ma oli sinu vanune m\u00e4ngisin jalgpalli. Tead, ma polnud hea jalgpallis, ja meie juures neid, kes pole jalgpallis head, kutsutakse “pata dura” (k\u00f5va jalg). Said aru? Ma olin pata dura ja sellep\u00e4rast ma oli tavaliselt v\u00e4ravavaht, et mitte liikuda: see oli minu roll… See pole ropps\u00f5na, seda v\u00f5ib \u00f6elda, pata dura, see pole ropps\u00f5na.<\/p>\n\n

Ja veel \u00fcks k\u00fcsimus oli: kuidas ma avastasin kutsumuse. Iga\u00fchel meist on koht elus. Jeesus soovib, et \u00fcks abiellub, et ta looks pere, et teine oleks preester, kolmas nunn… Aga iga\u00fchel meist on teekond, elus. Ja enamusel on olla nagu teie, nagu k\u00f5ik, nagu teie vanemad: usklikud, kellel on ilus perekond, kes kasvatavad lapsi, kes kasvatavad usku… Ja mina oli perekonnas: me olime viis venda, olime \u00f5nnelikud. Isa t\u00f6\u00f6tas, tuli t\u00f6\u00f6lt… – sel ajal seda oli, t\u00f6\u00f6d – ja m\u00e4ngisime… \u00dcks kord – see paneb teid naerma, aga \u00e4rge tehke seda, mida ma \u00fctlen! – me tegime konkurssi, et m\u00e4ngida langevarju h\u00fcppajaid, ja me v\u00f5tsime vihmavarju ning l\u00e4ksime r\u00f5dule ja \u00fcks minu vendadest h\u00fcppas esimesena, alla, r\u00f5dult. Ja ta j\u00e4i napilt ellu! Need on ohtlikud m\u00e4ngud. Aga me olime \u00f5nnelikud. Miks? Sest isa ja ema aitasid meil edasi minna, koolis, nad muretsesid meie eest. See on v\u00e4ga ilus, see on v\u00e4ga ilus… Kuulake h\u00e4sti: elus on v\u00e4ga ilus olla abielus, v\u00e4ga ilus. V\u00e4ga ilus on, kui sul on perekond, isa ja ema, vanavanemad, onud ja t\u00e4did… Saite sellest aru? See on v\u00e4ga ilus, see on kingitus. Ja iga\u00fchel teist on vanemad, vanavanemad, t\u00e4did, onud, perekond. Ja miks me ei tervita neid n\u00fc\u00fcd? Teeme aplausi k\u00f5ikidele nendele, k\u00f5ikidele… [aplaus] teie vanemad ohverdavad ennast teie eest, et lubada teil kasvada, ja see on ilus asi, see on ilus kutsumus: luua perekond.<\/p>\n\n

Aga on ka teine kutsumus: olla nunn, olla preester. Ja mina \u00fcks p\u00e4ev tundsin – \u00e4kitselt – ma oli 16-aastane ja ma tundsin, et Issand tahtis, et ma oleksin preester. Siin ma olen! Ma olen preester. See on vastus. Seda on tunda s\u00fcdames: kui noormees tunneb s\u00fcdames s\u00fcmpaatiat ja see s\u00fcmpaatia l\u00e4heb edasi, ja tunneb armastust t\u00fcdruku vastu ja nad kihluvad ning siis abielluvad, nii on tunda s\u00fcdames, kui Issand \u00fctleb sulle: “Sa pead j\u00e4tkama preestriks saamise teekonnal”. Ja nii tundsin seda mina. Nagu tuntakse ilusaid asju elus. Sest see on ilus asi! M\u00f5istate?<\/p>\n\n

H\u00e4sti, te olete v\u00e4sinud siin olemisest, p\u00e4ike on tugev… Lapsed: Ei!<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Ei!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

N\u00fc\u00fcd on natuke tuult, aga…<\/p>\n\n

Ma ei m\u00e4leta: kas sellele, kes ei hooli minust, pean andma k\u00f5rvakiilu?<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Ei!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Ah! Ma olin unustanud. Ja ma pean palvetama inimeste eest, kes vihkavad mind?

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Jajah: palvetada selle eest, kes ei hooli minust, tema eest… pean palvetama. Ja kas ma pean kuulama ema ja isa s\u00f5na?<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Jah!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Mina v\u00f5i k\u00f5rvalolija?<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

K\u00f5ik!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Ah, iga\u00fcks! Iga\u00fcks \u00f6elgu “mina”.<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Mina!<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Ma pean isa ja ema s\u00f5na kuulama: k\u00f5ik!<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Ma pean isa ja ema s\u00f5na kuulama.<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

See on v\u00e4ga t\u00e4htis, sest nad ohverdavad ennast meie eest. Saite aru?<\/p>\n\n

Lapsed:<\/strong>

Jah.<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

V\u00e4ga h\u00e4sti. Ja n\u00fc\u00fcd, mis me teeme?

Just, teeme palve. Esimese k\u00fcsimus juures r\u00e4\u00e4kisime palvest. N\u00fc\u00fcd teeme palve teiste eest. V\u00f5tke k\u00e4est kinni, k\u00f5ik. Nagu vennad, nagu s\u00f5brad. V\u00f5tke k\u00e4est kinni, k\u00f5ik. Ja palvetame Neitsi Maarjat, kes on meie Ema: Ole tervitatud Maarja,…<\/p>\n\n

Ja n\u00fc\u00fcd annan teile k\u00f5igile \u00f5nnistuse. Vaikuses, iga\u00fcks teist m\u00f5elgu vanematele, sugulastele, s\u00f5pradele, m\u00f5elgu ka vaenalstele, inimestele, kes vihkavad teid ja kes ei hooli teist. Ja et see \u00f5nnistus l\u00e4heks ka nendele, k\u00f5ikidele.<\/p>\n\n

[\u00d5nnistus]<\/p>\n\n

[\u00d5nnistus] Ait\u00e4h!<\/p>\n\n

\n\n

Kohtumine Neokatehhumeenilise Tee kogudustega.<\/em><\/p>\n\n

P\u00fcha Isa, tere tulemast meie juurde. L\u00fchike tutvustus. See kohtumine, mida teeme niimoodi, l\u00fchidalt, on Neokatehhumeenilise Tee reaalsusega, mis s\u00fcndis siin, selles koguduses, umbes 30 aastat tagasi. On olnud erinevaid evangeliseerimisi: on viis kogudust plus kaks kogudust, mis on misjonis, keda saatis Teie eelk\u00e4ija Benedictus XVI kaheksa aastat tagasi, ja saatis nad siia, sellesse Rooma \u00e4\u00e4relinna, et evangeliseerida kaugetele. On kaks kogudust: \u00fcks tuleb Piazza Bolognast, see t\u00e4hendab, et nad s\u00f5idavad 50 kilomeetrit, et siia tulla, iga kolmap\u00e4ev ja laup\u00e4ev; ja teine P\u00fcha Leonardo Murialdo: nemad k\u00e4ivad iga teisip\u00e4ev perekondadel k\u00fclas, et palvetada nendega, et anda s\u00f5na, et kuulata, ja see on toonud palju vilju. Selles koguduses ei k\u00e4i paljusid: Te n\u00e4ete palju inimesi, n\u00fc\u00fcd, t\u00e4na; aga see, mida n\u00e4ete t\u00e4na, ma arvan, et see on vili k\u00f5igest sellest, mida on tehtud nende aasatate jooksul, minu eelk\u00e4ijatelt poolt enne ja ka meie koguduse reaalsuse poolt.

T\u00f5esti ma olen t\u00e4nulik Issandale – ka mina tulen\u00a0Redemptoris Mater<\/em>’ilt, k\u00e4isin seal seminaris, olin katehheet enne; n\u00fc\u00fcd olen 12 aastat juba selle koguduse preester olnud. Ma olen \u00f5nnelik. Mul on olnud palju raskusi, aga ka palju r\u00f5\u00f5me. Ma pean \u00fctlema, et need vennad on tunnistanud – mitte ainult nemad, ka teised – usku, on andnud elu ja on tugevdanud minu kutsumust. Kui ma olin kriisis, nende aastate jooksul, olid nemad need – ma olen liigutatud -, kes toetasid mind, sest ma arvan, et ma ei peaks siin olema. Nii et ma t\u00e4nan Jumalat, olen t\u00e4nulik, et olen preester ja et teenin Rooma Kirikut. Ja s\u00f5nakuulelikkus Teile, Peetruse j\u00e4reltulijana, ennek\u00f5ike.<\/p>\n\n

Paavst tervitas Neokatehhumeenilisi Kogudusi r\u00f5hutades, et “ristimine annab meile j\u00f5udu meie missiooni jaoks”:<\/em>

\u00dcks teist r\u00e4\u00e4kis mulle, et kui Tee on selles koguduses, siis t\u00e4nu sellele inimesele [koguduse preestrile]. Aga on ilus asi: tema \u00fctles: “kui Tee v\u00f5i see kogudus on tugev, kui meil on palju lapsi, kui meil on selline kogudus ja misjon\u00e4re, siis see on sellep\u00e4rast, et meil on olnud misjon\u00e4ridest preestreid, jah. [Ta \u00fctles, et<\/em>] Teie olite need, misjon\u00e4rid. Sest misjoni arm tuleb Ristimisest<\/strong>: Ristimine annab misjoni jaoks j\u00f5udu,\u00a0ja ilmikud, kes on ristitud, on need, kes peavad olema misjon\u00e4rid. Siis meie, preestrid, nunnad, ka piiskopid, k\u00f5ik. Aga ilmikud peavad minema ees. Seda \u00fctles koguduse preester: perekondade k\u00fclastamine, kuulamine … Seda pole Kanoonilises \u00d5iguses, aga see on v\u00e4ga t\u00e4htis:\u00a0<\/strong>“K\u00f5rva apostolaat”. Kuulamine. “Aga, Isa, kaotatakse palju aega … “. Ei, seda v\u00f5idetakse! Sina kuula; siis, \u00fchel hetkel \u00fctled s\u00f5na ja see s\u00f5na idaneb, see on seeme, l\u00e4heb edasi. Aga [enne on vaja<\/em>] kuulata. T\u00e4nap\u00e4eval on inimestel vaja olla kuulatud. K\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad, r\u00e4\u00e4gitakse k\u00f5igest … Aga m\u00f5tleme … Ma jutustan teile isiklikku kogemust – ka mina v\u00f5in anda isiklikku tunnistust: teile meeldivad tunnistused, jah? [naerab, naeravad<\/em>] -: kui mitu korda olen kuulnud inimesi, kes on tulnud minu juurde, et saada soovitusi, ja mina olen j\u00e4\u00e4nud vaikseks, lasin neil r\u00e4\u00e4kida, r\u00e4\u00e4kida, r\u00e4\u00e4kida … ja siis nad \u00fctlesid: “Jah, see on t\u00f5si: Teil on \u00f5igus”. Ma polnud r\u00e4\u00e4kinudki! Aga see oli P\u00fcha Vaim, mis oli neis, kes r\u00e4\u00e4kis ja nad leidsid teekonna. Aga neil oli vaja k\u00f5rva, ja teil k\u00f5igil on see kogemus. Ja kui \u00fcks hakkab r\u00e4\u00e4kima, \u00e4ra \u00fctle: “Ei, aga see … “. \u00c4ra seleta midagi, hetkeni, mil Vaim \u00fctleb sulle: “R\u00e4\u00e4gi”.

M\u00e4letate j\u00fcngrit Filippust: ta ristis, evangeliseeris ja Vaim \u00fctles talle: “T\u00f5use ja mine l\u00f5una poole seda teed…”. Ja seal ta leidis t\u00f5lla, kus oli h\u00e4rra, etiooplaste kuninganna kandake v\u00f5imukandja, kes valitses kogu ta varanduse \u00fcle. Aga ta oli juut ja luges prohvet Jesaja raamatut. Ja Filippus ei lausunud s\u00f5natki; ainult, l\u00e4ks vankri k\u00f5rvale; see vaatas teda ja Filippus k\u00fcsis: “Kas sa ka aru saad, mida sa loed?”.

“Kuidas ma v\u00f5in aru saada, kui keegi mind ei juhata?”. Tema oli see, kes k\u00fcsis. Filippus oli vaikuses. Ta lasi tal t\u00f5lle peale minna, seletas talle … Ja tema, kui nad vee \u00e4\u00e4rde j\u00f5udsid … : “Mis takistab, et mind ei v\u00f5iks ristida?”. Kuulamine. Alguses nad kuulasid, siis \u00fctlesid \u00fche s\u00f5na. Aga kui sa l\u00e4hed \u00fchte majja, koputad uksele ja sulle avatakse ning \u00fctled: “Ma tulen sulle Evangeeliumit kuulutama, Kristuse p\u00e4\u00e4stmist”, nad saadavad su \u00e4ra ja sa rikud P\u00fcha Vaimu tegemist. Kuulama. Siis, kuulamise ajal, palve: “Issand, anna mulle \u00f5ige s\u00f5na”. See teeb palju head perekondade k\u00fclask\u00e4ikudel: lasta \u00f5igel s\u00f5nal v\u00e4lja tulla. Aga peale v\u00e4ljaelamist, peale seda, kui nad on ennast h\u00e4sti \u00e4ra seletanud. Ja siis minna edasi, kogudusse, inimesed l\u00e4hemale aitama, et nad tunneksid ennast h\u00e4sti … Niimoodi tehakse missiooni. Jeesus, \u00fcks k\u00f5ige ilusamatest kujudest, mida ta kasutab missiooniks, on k\u00fclvaja oma: k\u00fclvama.\u00a0<\/strong>Visatakse S\u00f5na seemnet … Ja \u00fches Evangeeliumi lauses \u00f6eldakse: “Ning k\u00fclvaja heidab magama ja ei tea, mis toimub, aga Issand on see, kes paneb selle kasvama”. Alati t\u00f6\u00f6tada Issandaga, alati. Palun, \u00e4rge olge proselitistid, aga evangeliseerijad. Kole on minna perekonna juurde, et lisada liikmeid sellele kiriklikule \u00e4rile: see ei ole see. Proselitism ei l\u00e4he l\u00e4bi. Paavst Benedictus \u00fctles \u00fchte lauset, mida me ei pea unustama: “Kirik ei kasva t\u00e4nu proselitismile, vaid t\u00e4nu atraktsioonile”, ehk t\u00e4nu tunnistustele, teenistustele. Olge k\u00f5ikide teenijad, siis on asjad ilusad.<\/p>\n\n

Siis, on kriisihetki – koguduse preester r\u00e4\u00e4kis enda omadest, mis tal on olnud. Aga ma tahaks teilt k\u00fcsida – ma ei tee seda! -: kellel teist pole olnud kriisi t\u00f5stku k\u00e4tt. Meil k\u00f5igil on olnud \u00fcks. K\u00f5ikidel. Ja Issand on meie k\u00f5rvale alati pannud kellegi, kes on meid aidanud. Ja kui sa oled kriisis, lase ennast aidata. Palu abi. \u00c4ra sulge ennast, palu abi. Palu armu almust, ja see tuleb alati l\u00e4bi venna, \u00f5e. Alati. Sest Evangeelium on selline. Jutlusi ei pea inglid: inglid kiidavad Jumalat ja kaitsevad meid, aga kes peab jutlusi? Meie. Meie k\u00f5ik. See on tee.<\/p>\n\n

Ma t\u00e4nan teid selle eest, mida te teete. Te olete julged. Ja ka need juveelid, kes on siin, teie lapsed, on lubadus Kiriku tulevikuks. Kasvatage nad heade kristlastena. Ja mulle meeldib, kuidas te laulate, teie. Enne \u00f5nnistuse andmist, v\u00f5iksite laulda laulu Neitsi Maarjale … Kui ma sisenesin, te laulsite \u00fcht … Kui te teate veel \u00fchte …<\/p>\n\n

[laul] Ole tervitatud taevaste Kuninganna<\/p>\n\n

Ait\u00e4h. N\u00fc\u00fcd annan teile \u00f5nnistuse<\/p>\n\n

[\u00d5nnistus]<\/p>\n\n

Palun, palvetage minu eest: \u00e4rge unustage!<\/p>\n\n

\n\n

Kohtumine vaestega<\/em><\/strong><\/p>\n\n

Koguduse preester:<\/strong>

P\u00fcha Isa, ma tahtsin seletada Teile, kuidas s\u00fcndis see algatus. See s\u00fcndis piiskopkonna konverentsi, mille teema oli “Euharistia ja almuse tunnistus”, viljana. Kui meie koost\u00f6\u00f6 tegijad osalesid sellel konverentsil, ja siis kohtumisest, mis meil oli Teiega, s\u00fcndis soov meie koguduse poolt – koguduse vendade ja \u00f5dede poolt – teha midagi konkreetset. Siin polnud midagi. Me v\u00f5tsime Teid vastu siin, kus nad saavad toitu. Juba aasta aega, \u00fcks laup\u00e4ev jah ja teine ei, iga 15 p\u00e4eva tagant, teiste prefektuuri kogudustega koost\u00f6\u00f6s. Meie teeme laup\u00e4eval, teine kogudus p\u00fchap\u00e4eval, et enam-v\u00e4hem katta kogu n\u00e4dal. Nemad on – see on vili – nemad on vili, meie juveelid, teatud m\u00f5ttes – nagu Teie kutsute neid. Ja me t\u00f5esti oleme selle \u00fcle uhked, aga mitte ei tea, mis asja \u00fcle, vaid sest paljud inimesed v\u00f5tavad sellest osa, isegi kui nad ei k\u00e4i koguduses. Toovad almuseid, annavad mulle almuseid, toovad toitu… Me kasutame \u00e4ra enda “toidupanka” … Ja siis, meil on 50 perekonda, kellele anname koguduse toitu. Te n\u00e4ete, et reaalsus on v\u00e4ga mitmekesine. Viimaste aastate jooksul on see halvenenud: meil on olnud isasid, kes on kaotanud t\u00f6\u00f6d ning peavad \u00fclal pidama oma perekonda, v\u00f5i lahutatud, kes ei suuda \u00fclal pidada oma perekondi… On m\u00f6\u00f6dunud palju inimesi ja iga\u00fcks neist on j\u00e4tnud meile k\u00f5igile \u00f5nnistuse. Ja ka siin on neid, kes koost\u00f6\u00f6d teevad, kes teenivad: nad on umbes 15 inimest. Siin meil on k\u00f6\u00f6k: valmistame toitu siin. Ma tegin seda ebaseaduslikult, sest muidu poleks saanud seda teha, sest mida me teeme? Ja b\u00fcrokraatia … pistik peab olema teatud viisil – jah, see on h\u00e4sti tehtud – aga me h\u00fcppasime, ja koguduse vennad ja \u00f5ed on mind julgustanud selles, ma olen \u00f5nnelik. Ja me anname seda kingitusena, Teile.<\/p>\n\n

Paavst Franciscus:<\/strong>

Ma t\u00e4nan teid. Koguduse preester kasutas s\u00f5na “juveelid”: need, kes vajavad, kellel on k\u00f5ige rohkem vaja, \u00fches koguduses, on koguduse juveelid. Siin Roomas, te tunnete diakoni P\u00fcha Laurentiuse traditsiooni, kui tagakiusamiste algusaegadel, autoriteedid kauplemiseks lubasid talle, et nad p\u00e4\u00e4stavad k\u00f5ikide kristlaste elu ja palusid – sest tema oli laekur, administraator – viia kogu varandus Rooma piiskopkonda. P\u00e4eval, mil ta seda viima pidi, l\u00e4ks ta k\u00f5ikide linna vaestega. Vaesed on Kiriku aare. See on kole asi, tihti kannatatakse, nagu koguduse preester \u00fctles, kui pole s\u00fc\u00fca v\u00f5i t\u00f6\u00f6d v\u00f5i on lahutusi v\u00f5i palju asju… Ja Kirik peab kaitsma vaeseid, sest need on tema aare. T\u00f5eline aare, reaalne, elus. T\u00f5si, Neitsi Maarjas on meie aare, aga ta on Taevas, aitab meid; Jeesus Euharistias, tabernaaklis; ja vaesed on Kiriku elav aare. Ja kui Kirik, v\u00f5i \u00fcks kirik, v\u00f5i kogudus, unustab vaeseid, mina \u00fctleks, et ta p\u00fchitseb halvasti Euharistiat v\u00f5i ei p\u00fchitse seda t\u00f5eliselt. P\u00fchitseb seda, aga ei m\u00f5ista seda Euharistia aaret, kui ta pole suuteline m\u00f5istma vaeste aaret. On t\u00f5si, et vaesus on rist, aga Jeesus elas seda: Tema oli vaene, ta elas seda. Ta oli vaene. Ta elas elu vaesena ja esimesed kristlased, paljud olid vaesed, aga neil oli usk Jeesusesse ja j\u00e4rgisid Jeesust. Ja nii, kuna vaesed on Kiriku aare, Jeesus \u00fctleb ka: “Olge ettevaatlikud, sest on ka teine aare: rikkused, \u00fcleliigsed rikkused. Ja need rikuvad hinge”. See on Evangeelium.\u00a0 See poleks selleks, et vihata rikkaid, ei. See on selleks, et ta eest palvetada. Me peame paluma, et ta ei korrumpeeruks, et asjad saaksid edasi minna. Aga kurivaim siseneb taskudest, alati: korrumpeerib… Koguduse preester \u00fctles, et k\u00f6\u00f6ki tegi nii, nagu sai, sest b\u00fcrokraatia… B\u00fcrokraatia… nad \u00fctlevad sulle: “Jajah, peame tegema seda, seda…” – “Aga see on liiga keeruline, kas pole muu viis?” – “Jah…” [\u017eestikuleerib k\u00e4tega] b\u00fcrokraatia, tavaliselt, see lahendatakse altk\u00e4emaksudega. Aga n\u00e4ed? [ta n\u00e4itab saali keskkonda] See on hea tee, hea tee… Tema [koguduse preester] tegi seda, kuidas tahtis, ja probleeme pole. Aga seda ma \u00fctlen, et te oleksite ettevaatlikud: t\u00f5si, kui sul pole vajalikku, on see kole rist. See on t\u00f5si. Aga teadkem, et vaene on Kiriku aare, ja, et Kirik, preestrid, piiskopid, Paavst peavad hoolitsema vaeste eest, nende eest, keda \u00fchiskond k\u00f5rvale heidab. Kui paljud kaotavad t\u00e4nap\u00e4eval t\u00f6\u00f6d! Kui paljud ei saa leiba koju viia! Ja kui mehel, naisel, kes peavad leiba koju viima, pole t\u00f6\u00f6d, siis ta tunneb ennast v\u00e4\u00e4rikuseta: sest t\u00f6\u00f6 annab meile v\u00e4\u00e4rikust. Kirik peab olema vaeste l\u00e4hedal… Jeesus ei s\u00fcndinud Heroodese lossis, vaid s\u00f5imes. Ja seda me peame teadma. Ja me peame palvetama ka rikkade eest, rikkade eest, kellel on liiga palju, kes ei tea, mida rahaga teha ja tahavad rohkem. Vaesekesed. Jeesus jutustab, Evangeeliumis, rikkast, kes pidutses p\u00e4evast p\u00e4eva ning maas tema v\u00e4rava ees oli vaene inimene, kes oli koertega, seal, ja s\u00f5i leivaraasukesi, mis rikka laualt kukkusid. Jeesus jutustab meile seda. Aga me ei pea vihkama rikkaid, ei: see pole kristlik. Peame nende eest palvetama, et nad kasutaksid h\u00e4sti rikkust, sest rikkus pole nende oma: Jumal andis seda neile, et nad seda administreeriks. Ja rikkad, need, kes ei m\u00f5ista seda s\u00f5numit, panevad selle taskusse: see on kole. Aga on inimesi, kellel on raha ja on suuremeelsed, aitavad, administreerivad ja elavad karmi elu, lihtsat elu, t\u00f6\u00f6elu. Me ei pea vihkama, ei, ei! Palvetada nende rikaste eest, kes pole m\u00f5istnud, et nende rikkus pole neile, aga andmiseks, administreerimiseks. Kui nemad ei administreeri seda, siis teeb seda kurivaim nende vastu.<\/p>\n\n

Ma \u00f5nnistan teid. Ma soovin teile, et Issand oleks teie l\u00e4hedal, et ta oleks l\u00e4hedal teie kannatustele, mida on palju. Parim, mida te saate teha, on palvetada nende eest, kes v\u00f5ivad teie olukorda lahendada ja isekuse v\u00f5i mitteteadmise t\u00f5ttu ei oska seda teha v\u00f5i ei taha seda teha.<\/p>\n\n

[\u00d5nnistus]<\/p>\n\n

Ja teie palvetage minu eest!<\/p>\n\n

\n\n

Jutlus Euharistia P\u00fchitsemisel<\/p>\n\n

Me oleme kuulnud, kuidas Jeesus j\u00e4tab h\u00fcvasti omakstest Viimasel \u00d5htus\u00f6\u00f6maajal, ja palun neil j\u00e4rgida k\u00e4ske, ja lubab, et saadab neile P\u00fcha Vaimu: “Mina palvetan Isa ja tema annab teile Lohutaja” – “lohutaja” t\u00e4hendab “advokaat” – “\u00fcks teine advokaat, et ta oleks teiega igavesti: T\u00f5e Vaim” (<\/span>Jh <\/span><\/i>14,16-17). Ja P\u00fcha Vaim on meis – iga\u00fches meist – ja meie oleme teda saanud Ristimises: me oleme saanud teda Jeesuselt ja Isalt. \u00dches teises kohas [Uues Testamendis], j\u00fcnger \u00fctleb, et me peame <\/span>s\u00e4ilitama <\/span><\/i>P\u00fcha Vaimu, ja \u00fctleb rohkemat: “\u00c4rge kurvastage P\u00fcha Vaimu” (vrd <\/span>Ef <\/span><\/i>4,30), nagu [et \u00f6elda]: “Olge teadlikud, et teie sees on Jumal ise, Jumal, kes saadab teid, kes \u00fctleb, mida pead tegema ja kuidas seda tegema pead; See, kes aitab sul mitte eksida, kes aitab mitte libiseda kiusatusse; Advokaat: Tema, kes kaitseb sind kurjast”. Ja see Vaim on see, mis Peetrus, teises Kirjas, \u00fctleb, et aitab meil “p\u00fchitsema Kristust meie s\u00fcdames” (vrd <\/span>1Pt <\/span><\/i>3,15). Ja kuidas? P\u00fchitsemise palvega ja lastes P\u00fcha Vaimu inspiratsioonil v\u00e4lja tulla. Tema on see, kes \u00fctleb: “See on hea, see ei ole hea, see on vale teekond, see on \u00f5ige teekond…”: see viib meid edasi. Ja kui inimesed paluvad seletusi, et miks me kristlased oleme nii, Peetrus \u00fctleb: “Olge valmis kostma iga\u00fchele, kes teilt p\u00e4rib aru lootuse kohta, mis teis on” (vrd <\/span>1Pt <\/span><\/i>3,15). Ja seda, kuidas peab seda tegema? Peetrus j\u00e4tkab: ” Aga seda peab tegema tasadusega ja aupaklikult” (s. 15). Ja siin tahan peatuda.<\/span><\/p>\n\n

Suhtluskeel, mis on kristlastel, kes s\u00e4ilitavad P\u00fcha Vaimu, mis on antud meile kingitusena, mis on nendel, kes teavad, et neil on Vaim, mis seletab neile [t\u00f5de], see keel on eriline keel. Nad ei pea r\u00e4\u00e4kima ladina keeles: ei, ei. See on teine keel. See on <\/span>tasaduse ja aupaklikkuse <\/span><\/i>keel. Ja see v\u00f5ib aidata meil m\u00f5elda, milline on meie suhtumine kristlastena. Kas see on tasaduse v\u00f5i viha suhtumine? V\u00f5i on see kibe? On v\u00e4ga kole n\u00e4ha inimesi, kes kutsuvad ennast kristlastena, aga on t\u00e4is kibestumist… Tasadusega. P\u00fcha Vaimu keel on magus, ja Kirik nimetab seda “hinge magusaks k\u00fclaliseks”, sest tema on magus ja annab meile tasadust. Ja aupaklikkust. Ta peab teistest alati lugu. See \u00f5petab meil teistest lugupidama. Ja kurivaim, kes teab, kuidas meid n\u00f5rgemaks teha Jumala teenistuses ja kuidas meid n\u00f5rgemaks teha P\u00fcha Vaimu s\u00e4ilitamises, mis on meie sees, teeb k\u00f5ik selleks, et meie keel ei oleks tasane ja aupaklik. Ka kristlikes kogudustes.<\/span><\/p>\n\n

T\u00e4na ma \u00fctlesin<\/span><\/a>, <\/span>Angelus<\/span><\/i>‘e ajal [<\/span>Regina Caeli<\/span><\/i>], ja ma tahan seda korrata: kui palju inimesi l\u00e4heneb kogudusele, n\u00e4iteks, otsides seda rahu, seda aupaklikkust, seda tasadust ja leiab sisemisi v\u00f5itlusi usklike vahel. Tasaduse ja aupaklikkuse asemel, leiab loba, needmist, v\u00f5istlusi, v\u00f5istlemist, \u00fcks teise vastu…; ta leiab mitte viiruki \u00f5hku, vaid loba… Ja mida ta siis \u00fctleb? “Kui need on kristlased, eelistan j\u00e4\u00e4da paganana”. Ja l\u00e4heb \u00e4ra, pettunult. Sest need ei oska s\u00e4ilitada Vaimu, ja selle “keelega”, et n\u00e4idata ennast ambitsioonist, kadedusest, armukadedusest, paljud asjad, mis lahutavad meid, viivad inimesi kaugemale. Meie viime inimesi kaugemale. Ja me ei lase Vaimu t\u00f6\u00f6l, inimeste meelitamine, j\u00e4tkata. Mulle meeldib selle argumendi juurde tagasi tulla alati, sest ma \u00fctlen teile – kogu selgusega! – et see on k\u00f5ige levinum patt meie kristlikes kogudustes.<\/span><\/p>\n\n

Kui ma Neitsile p\u00f5letasin viirukit, ma alandasin pilku ja ma n\u00e4gin madu, madu, keda Neitsi Maarja saadab minema, avatud suuga madu, kelle keel tuleb v\u00e4lja. Teile on hea n\u00e4ha, milline on kristlik kogudus, kes ei s\u00e4ilita P\u00fcha Vaimu tasaduse ja aupaklikult: see on nagu see madu, kellel on nii pikk keel… \u00dcks koguduse preester, \u00fcks kord, \u00fctles mulle, r\u00e4\u00e4kides sellest argumendist: “Minu koguduses on m\u00f5ned, kes v\u00f5ivad armulauda teha uksest: keel, mis neil on, j\u00f5uab altarini!”. Keegi teist v\u00f5ib \u00f6elda: “Aga Isa, Teie, r\u00e4\u00e4gite alati samast asjast!…”. Aga see on t\u00f5de! See h\u00e4vitab meid! Ja meie peame s\u00e4ilitama P\u00fcha Vaimu…, ja mitte asju, mida madu – kurivaim – meile \u00f5petab.<\/p>\n\n

Vabandage, kui ma sellele alati tagasi tulen, aga ma usun, et see on vaenlane, kes h\u00e4vitab meie kogudusi: loba. V\u00f5ib olla teeb see teile head, mitte t\u00e4na – m\u00f5nedele t\u00e4na, m\u00f5nedele m\u00f5ni teine p\u00e4ev – kui te l\u00e4hete Neitsi Maarjat tervitama, vaadake natuke allapoole ja vaadake seda [mao] keelt ja \u00f6elge Neitsile: “Neitsi, p\u00e4\u00e4sta mind: ma ei taha olla selline. Ma tahan s\u00e4ilitada P\u00fcha Vaimu nii, nagu sina s\u00e4ilitasid seda”. Tema s\u00e4ilitas Vaimu, mis siis tuli ja tegi temast Jumala Poja ema. \n<\/p>\n\n

\u00d5ed ja vennad, t\u00f5esti: see teeb mu s\u00fcdamele haiget; see on nagu me viskaksime kive, \u00fcksteise vastu. Ja kurivaim l\u00f5butseb: see on karneval kurivaimule, see! Palugem seda armu: s\u00e4ilitada P\u00fcha Vaimu, mis on meis. Mitte kurvastada teda, nagu \u00fctleb Apostel Paulus. Mitte kurvastada teda. Ja, et meie suhtumine k\u00f5ikide ees – kristlaste ja mitte kristlaste ees – oleks tasaduse ja aupaklik suhtumine, sest P\u00fcha Vaim tegutseb nii meis: tasadusega ja aupaklikult.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Visiit P\u00fcha Pier Damiani kogudusele 21-V-2017 Franciscus Kohtumine lastega K\u00fcsimused: Mida v\u00f5ime meie lapsed teha, et p\u00e4\u00e4sta maailma? Kuidas te avastasite oma kutsumust olla preester? Mida me saame teha, et Jeesust paremini j\u00e4rgida? Paavst Franciscus, ma tahtsin k\u00fcsida, mis sporti sa tegid, kui sa olid minu vanune – ma olen 11-aastane. Ma tahaksin ka teada, kas sa m\u00e4ngisid jalgpalli ja mis m\u00e4ngija sa olid. Paavst Franciscus: See on hea k\u00fcsimus!…<\/p>\n

Loe edasi<\/a><\/div>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":19907,"menu_order":5,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-35686","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35686","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35686"}],"version-history":[{"count":51,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35686\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":47813,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35686\/revisions\/47813"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19907"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35686"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}