{"id":36042,"date":"2020-02-28T16:03:19","date_gmt":"2020-02-28T15:03:19","guid":{"rendered":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/paavstide-sonad\/p-paulus-vi\/uldaudients-12-i-1977\/"},"modified":"2026-03-02T12:49:59","modified_gmt":"2026-03-02T11:49:59","slug":"uldaudients-12-i-1977","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/paavstide-sonad\/p-paulus-vi\/uldaudients-12-i-1977\/","title":{"rendered":"\u00dcldaudients 12-I-1977"},"content":{"rendered":"\n

\u00dcldaudients 12-I-1977<\/h1>\n\n
<\/div>\n\n

P\u00fcha Paulus VI<\/h4>\n\n
<\/div>\n\n

\u00dcldaudientsi k\u00e4igus kolmap\u00e4eval 12. jaanuaril, P\u00fcha Isa Paulus VI \u00fctles j\u00e4rgmist:<\/em><\/p>\n\n

Olge k\u00f5ik tervitatud \u00abin nomine Domini<\/em>\u00bb (Issanda nimel).<\/p>\n\n

Hoolimata aastaajast – oleme keset talve – mis pole soodne palver\u00e4nnakutele, ekskursioonidele, k\u00fclask\u00e4ikudele, koosolekutele, oleme me r\u00f5\u00f5msad tervitada oma saali, mis toob endale au rohkete k\u00fclaliste kohalolekuga, keda me n\u00fc\u00fcd nimetame.<\/p>\n\n

Teadkem, et me tervitame teid k\u00f5iki t\u00f5elise teadlikkusega olla edasiviijateks, vahendajateks \u00f5nnistusele, mis \u00fcletab meid, ehk olla esindajad, ministrid Issanda armule, mida tahaksime k\u00f5ikidele r\u00e4\u00e4kida, ja r\u00e4\u00e4kida just selle \u00fchtsuse, armastuse, vaimu sulandumise, mis eristab meid l\u00e4bi usu ja \u00f5nne, mis meil k\u00f5ik on, kuuluda Kristuse m\u00fcstilisele Kehale.<\/p>\n\n

K\u00f5ikidele Meie \u00f5nnistav tervitus. Saadame hiljem oma palve ja k\u00e4ime kaasas vaimu m\u00e4lestusega hetkele, kus teie, meid k\u00fclastades, toote Meile t\u00f5elist \u00f5nnelikkust olla koos ja olla Kristusega.<\/p>\n\n

Tervitused: meiega on, Meie hea meelega ja Meie liigutusega, grupp erilisi Piiskoppeid, keda tervitame hiljem k\u00f5rvalruumis, et mitte pikendada liiga palju Meie audientsi eess\u00f5na… \nEt te v\u00e4hemalt teaksite nende Piiskopite p\u00e4ritolu ja meie teiste piiskopkonna vendade grupi t\u00e4htsust, keda meil on au t\u00e4na vastu v\u00f5tta, loeme, nagu Meile soovitati, nende p\u00e4ritolu.<\/p>\n\n

Meil on kaks Piiskopit Mehhikost, \u00fcks El Salvadorist, Guatemalast, Hondurasest, Domiinikani Vabariigist, siis kaks Piiskopit Brasiiliast, Ecuadorist, Peruust, Uruguayst, Filipiinidest, \u00fcks Inglismaalt, Hispaaniast ja Portugalist; ja m\u00f5ned teised Itaaliast – Rossani Peapiiskop, Sarzana ja Brugnato, Macerata ja Tolentino, Fabriano, Rieti, Teramo, Cortone ja l\u00f5puks Piazza Armerina Piiskopid.<\/p>\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n

See on audients, millel on t\u00f5esti katoliiklik, et mitte \u00f6elda ekumeeniline, iseloom, aga katoliiklik t\u00e4hendab rohkemat, sest see on juba terviklik ja kasutatud t\u00e4iuslikkus, seep\u00e4rast me tervitame k\u00f5iki neid vendi, \u00fcritame lugeda nende s\u00fcdamest nende tuleku p\u00f5hjust ja vastata kogu oma s\u00fcmpaatiaga, oma julgustusega ka nende ministeeriumi v\u00e4ga t\u00e4henduslikule teole.<\/p>\n\n

Nad saadavad suurt gruppi, keda me kohe nimetame ja kellele oleme reserveerinud v\u00e4ikest ala, mis meil tavaliselt \u00dcldaudientsidel on. Ma kordan, olgu need Piiskopid Meie k\u00f5ikide poolt tervitatud, ja ma isegi \u00fctleks, kallistatud; oleme palju rohkem \u00fchenduses l\u00e4bi nende kohalolekuga, avaldades austust meie P\u00fchale Kirikule, austades Jeesus Kristust, omades apostolaadi \u00e4revust puudutada hingesid, mis on t\u00e4na maailmas, ja oleme nende \u00fchislootuses, mis kestab ajas ja \u00fcletab aja, Meie Issanda Jeesuse Kristuse n\u00e4htava ja terve kohtumise l\u00f5pliku eshatoloogia l\u00e4bi.<\/p>\n\n

Neile, Meie aupaklik t\u00e4nu nende audientsile osalemisele, Meie abi ja Meie \u00f5nnistus, mis tahab j\u00f5uda ka, kallid vennad Piiskopkondadest, teie Piiskopkondadele, ja teadkem t\u00f5esti, et palve, parimad soovid, \u00fchislootus Kristuses saadab neid meie t\u00f5otusi.<\/p>\n\n

N\u00fc\u00fcd, niisiis, tervitame ennek\u00f5ike suurt gruppi, kes moodustab selle audientsi p\u00f5hilist osa – ja \u00fctleme hiljem nende kohta midagi -: need on koguduse preestrid ja ilmikust misjon\u00e4rid Neokatehhumeenilisest Kogudusest. Nad tulevad erinevatest Riikidest ja, nagu te n\u00e4ete, nad moodustavad v\u00e4ga mitmekesise koguduse – preestrid, religioossed, ilmikud jne – ja k\u00f5ikidele anname s\u00fcdamlikku tervitust. \u00dctleme hiljem m\u00f5ned s\u00f5nad selle \u00fcrituse ja eesm\u00e4rgi kohta, mis toob neid kokku ja teeb neist oma usu tunnistajateks Kirikus, ning l\u00f5petusena anname neile Meie erilist \u00f5nnistus. Me kordame, Neokatehhumeenilised Kogudused erinevatest Riikidest ja kontinentidelt.<\/p>\n\n

…Tervitame n\u00fc\u00fcd p\u00f5hilist gruppi, andes neile seda v\u00e4ikest kingitust, \u00fctleme, mida me oleme harjunud andma Meie \u00fcldaudientsis, ehk s\u00f5na, s\u00f5na, mis tahaks olla mediteerimise, m\u00f5tisklemise subjektiks, kui t\u00f5end meie s\u00fcmpaatiast sellele, kes kuulab.<\/p>\n\n

Selle m\u00e4rgatava grupi kohalolek sellel audietsil – olete peaaegu ainult teie – ja osalejate v\u00e4\u00e4rikuse l\u00e4bi – teie juhid ja eelk\u00f5ige grupp Piiskoppeid, keda endaga kaasa t\u00f5ite – kes kuuluvad Neokatehhumeenilistesse Kogudustesse – pakub meile v\u00f5imalust taas p\u00f6\u00f6rata meie k\u00fclastajate ja k\u00f5ikide nende t\u00e4helepanu, kes \u00fchinevad meie tuttava s\u00f5na kuulamisele, kahele Katoliku Kiriku toimumisele ehk 1974. aasta (kolme aasta vanusele) Piiskopkonna Sinodile, mille teemaks oli evangeliseerimine; meie aja evangeliseerimine, kuidas propageerida Evangeeliumit n\u00fc\u00fcd: see oli 1974. aasta Sinodi teema, mis andis alust Meie j\u00e4rgmisele apostellikule Manitsusele Evangelii Nuntiandi<\/em>, mis avaldati 8. detsembril 1975.<\/p>\n\n

Kui meil oleks ambitsioon teha reklaami Oma dokumentidele, tahaksime seda teile peaaegu soovitada, sest see on v\u00e4ga tihe, see on tunnustus k\u00f5igele, mida Piiskopid on \u00f6elnud Sinodil. Olen \u00fcritanud t\u00f5lgendada, koguda k\u00f5iki nende ideid, neid korrastada ja saadavaks teha lihtsas keeles, aga ka v\u00f5imalikult t\u00e4htsalt ja selgelt, mis muudab meid julgeks, ma kordan, soovitan seda teile eriti, kes tahate olla neokatehhumeenilised<\/strong> ehk tahate anda \u00f5petust, evangeliseerimist nendele rahvastele, keda tahate l\u00e4hedale tuua. Usun, et see oleks hea teile ja teie \u00f5pilastele, teie j\u00fcngritele.<\/p>\n\n

Teine toimumine on aga veel tulemas ehk leiab aset see aasta ning algab 30. septembril: teine Piiskopkonna Sinod. Siia tulevad umbes kakssada Piiskopit kogu maailmast, keda nimetatakse vastavalt piiskopkondlikel Konverentsidel. Mis teema tuleb? Teema j\u00e4tkab evangeliseerimise oma, kuid teisest aspektist, ehk \u00abkatekismuse\u00bb aspektist; kuidas \u00f5petada religiooni, eriti noortele ja ka t\u00e4iskasvanud inimestele, selle tsivilisatsiooni ajal; ja kuidas saada katekismuse \u00f5petlasteks. Piiskoppid soovisid seda teemat, me j\u00e4tkame ja arendame seda; see k\u00f5ik \u00fctlemaks, kuidas teie katehhumeenid olete aktuaalsed.<\/p>\n\n

See n\u00e4itab, kuidas Kiriku h\u00e4davajaliku missiooni teadvus, mis on evangeelse s\u00f5numi levitamine, Jeesuse ekstreemse k\u00e4su j\u00e4rgi, mida ta andis oma Maas n\u00e4htava kohaloleku l\u00f5pus – millised olid tema s\u00f5nad? Minge ja jutlustage! \u00abMinge siis, tehke j\u00fcngriteks k\u00f5ik rahvad\u00bb – see teadvus, ma kordan, peab vahti ja tegutseb meie Kirikus t\u00e4na. Mitu korda eksamineerides ajalugu, mis on m\u00f6\u00f6dunud ja on andnud ilmet Kiriku perioodidele, \u00f6eldakse: \u00abMillega nad tegelesid?\u00bb<\/p>\n\n

Olid kas s\u00f5jad riikide vahel v\u00f5i olid t\u00f5esti dogmaatilised k\u00fcsimused jne, mis huvitasid v\u00f5i mitte avalikku arvamust ja pastoraalset apostolaati. Kirik naasis oma funktsioonidele ja oma pastoraalsetele kohustustele ning esimene pastoraalne kohustus on Evangeeliumi kuulutamine ja maailma suunas minemine, \u00f6eldes: \u00abVaata, ma toon sulle s\u00f5numi, s\u00f5numi, mida inglid on toonud maailmale: “Au olgu Jumalale ja rahu Maa peal”\u00bb ja siis Kristuse s\u00f5num kuulutada Evangeeliumit ehk head s\u00f5na, mida \u00f5petas meile Jeesus Kristus.<\/p>\n\n

See teadvus, ma kordan, peab vahti ja tegutseb t\u00e4na Kirikus, ja pingutab t\u00e4ielikult – see, mis on ka v\u00e4ga ilus -: ministrid ehk Piiskopid, preestrid, religioossed ja ustavad! Ustavad ise muutuvad h\u00e4\u00e4leks, mis peab seda s\u00f5numid levitama: evangeelse kuulutuse s\u00f5num, mis t\u00e4na rohkem kui iial varem on v\u00e4\u00e4rt olla kuulutatud kahe p\u00f5hjuse p\u00e4rast, mis v\u00f5ivad tunduda vastur\u00e4\u00e4kivatena. Esimene – me peame seda kuulutama, sest maailm on kurt ja me peame seet\u00f5ttu oma h\u00e4\u00e4lt t\u00f5stma ning leidma viisi, et teada anda, ja me peame tungima, peame kokku viima k\u00f5iki uuele koolile jne. Raskus muutub \u00e4hvardavaks, muutub stiimuliks, et saada meie katekismuse ehk kuulutatava Evangeeliumi T\u00f5e \u00f5petlasteks.<\/p>\n\n

Ja teine p\u00f5hjus on esimese vastand: kes oskab n\u00e4ha, kes oskab lugeda rahvaste s\u00fcdant, maailma s\u00fcdant, n\u00e4eb, et s\u00fcgavuses on rahulolematus, rahutus, on vaja t\u00f5elist s\u00f5na, head s\u00f5na, s\u00f5na, mis \u00fctleks elu m\u00f5tet! Mida maailm enam ei tunne, mida tal pole j\u00f5udu enam defineerida; elab nagu l\u00fchin\u00e4gelik ja nagu pime pimeduse keskel. Meil on latern, meil on m\u00f5\u00f5k, meil on Evangeeliumi s\u00f5na, mis muutub valguseks maailmas.<\/p>\n\n

Issand \u00fctles oma Apostlitele:

\u00abTeie olete maailma valgus\u00bb. Ja kui me oleme maailma valgus, peame me vastu minema sellele eksinud rahvale, nii pahane, nii julm, eksib isegi \u00e4ra, ilma printsiipideta, ilma hea ja inimliku k\u00e4itumise piirideta, ning minna vastu ja \u00f6elda: vaata, see on teekond, see on tee. Ja ma kordan, nende kahe p\u00f5hjuse p\u00e4rast, esimene on raskus ja teine Evangeeliumi kuulutamise v\u00f5imalus, saab Kirik s\u00f5na.<\/p>\n\n

Oleme niisiis apostellikus, misjoneerimise, didaktilises faasis, mis on enamgi r\u00f5hutatud Kiriku elus; me k\u00f5ik peame sellest osa v\u00f5tma. Kristuse m\u00fcstilise Keha rajamine maa peal, mis on meie oleviku Kirik, on mitte ainult preestrite, Piiskopite jm kohustus, nagu \u00fctleb Kogukond, aga iga uskliku kohustus; iga\u00fcks peab olema tunnistajaks, peab oskama t\u00f5lgendada, isegi ainult oma eeskuju ja toetusega, s\u00f5numit, mida ta hoiustab. Pole olemas tumma kristlast,<\/strong> pole olemas viljatut kristlast, pole olemas kristlast, kes elab endale; ta peab elama koguduse jaoks, m\u00fcstilise Keha jaoks, mida nimetatakse Kirikuks.<\/p>\n\n

Selles n\u00e4gemuses on selge, soovitatav, et kasvaksid pingutused, et t\u00e4ide viia seda hiiglasuurt ja h\u00e4davajalikku programmi: evangeliseerimine, katehhiseerimine. On paljusid paralleelseid ja sarnaseid algatusi teie omale, mis n\u00fc\u00fcd kuulab ja aitab niimoodi evangeelse s\u00f5numi kuulutuse tegude ja viiside \u00f5itsemisele, et anda sellele parim levik ja t\u00f5lgendus, v\u00f5ime \u00f6elda. <\/p>\n\n

Me vaatame, kuidas see P\u00fcha Kiriku multivormiline fenomen ei puuduta ainult tema tegevuste kooli ja harimise aspekti. See pole ainult \u00f5petus \u00f5petajalt \u00f5pilasele, vaid pigem see laiem, pedagoogilisem ja elut\u00e4htsam, mis puudutab ka elustiili, milles religioosse t\u00f5e \u00f5petus on paralleelne kooli omale, v\u00f5i pigem on seotud elukutsega, kus \u00f5petus on norm ja printsiip.<\/p>\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n

Siis m\u00e4rkame, kuidas see kohustus pole raske ja kaalukas koorem sellele, kes seda t\u00e4idab ja kes selle poolt on eelistatud, isegi kui see tegelikult on. Mis on \u00fcks preestrite suurim raskus? Noh, nad ei tule! Kui igav, kuulata jutlust, kuulata loengut, \u00f5ppida kateksimust, aga see v\u00e4sitab mind, mulle meeldib jalutada, kinno minna, m\u00e4ngida jne, aga see Kirik, kes \u00f5petab muutub nii igavaks? See pole nii!<\/p>\n\n

\u00d6elgem seda meile endile ja oma rahvale. Kes on m\u00f5istnud t\u00f5e saladust, mida meie s\u00f5nad sisaldavad, on nagu elektril\u00f6\u00f6ki saanud sellest valgusest, sellest t\u00f5est, ja muutub nii j\u00fcngriks, preestriks v\u00f5i kuulutajaks, kui ka j\u00fcngriks, kes kuulab: “Ah! Ma ei uskunud, et see on nii ilus, ah, aga see on t\u00f5si, aga vaata…”. Avaneb, ma kordan, valguse ja ilu silmapiir, mis oli peaaegu kahtlustamatu. Selle raske kohustuse t\u00e4itmine muutub auks, muutub vedamiseks, muutub \u00f5ilistavaks ja \u00fclendavaks kutsumuseks.<\/p>\n\n

Ma tahaks k\u00fcsida teilt, kui teie seas on misjon\u00e4re: miks te olete misjon\u00e4rid? Sellep\u00e4rast, et te olete \u00fclendatud Evangeeliumi m\u00f5test, mis on t\u00f5e kuulutamine, elu saladuse, Jumala plaanide, surematute lootuste kuulutamine! Aga see muutub selliseks iluks, millest ei saa \u00e4ra minna ja meie muutume kutsutuks olla apostlid ja selle t\u00f5e kuulutajad!

Selle kuulutamise kohustuse t\u00e4itmine pole enam igav, nagu ka kuulamise t\u00e4itmine pole enam h\u00e4iriv, aga selles on sellega kaasneva v\u00e4simuse uuesti s\u00f5nastus ja teeb \u00f5nnelikuks oma tunnistajaid, teeb nad kindlaks, teeb nad eelnevalt osalejateks Jumala Riigi varast, mida nad kuulutavad.<\/p>\n\n

Meie kohas, siin Kiriku keskel, Me peame vastu v\u00f5tma paljusid, kes tulevad kaugelt, kes tulevad missioonidelt. Ja eelk\u00f5ige neid, keda v\u00f5tame vastu suure r\u00f5\u00f5muga, laseme neil r\u00e4\u00e4kida, et saada neilt tunnistust. M\u00f5nedel on v\u00e4ga suured raskused, ei tea, kuidas nad saavad elada, v\u00f5ita haigusi, vaenusid, ohte jne, aga ma \u00fctlen seda teile, et te ka oleksite \u00f5nnelikud, kui nad r\u00e4\u00e4givad ja defineerivad ennast neil on \u00f5nnelikust, millel pole v\u00f5rdlust maailmas. Ja kui Me julgeme \u00f6elda: \u00abKas ta j\u00e4\u00e4ks siia v\u00f5i tahab tagasi minna?\u00bb, \u00abTagasi minna, tagasi minna!\u00bb. Ja l\u00e4hevad suurte raskuste keskele, sest nad on v\u00f5lutud Evangeeliumi r\u00f5\u00f5must.<\/p>\n\n

Niisiis, \u00fctleme ka, et need, kes lahke ja lihtsa s\u00fcdamega, teenivad evangeliseerimist, kogevad, saladusliku ja v\u00e4ltimatu P\u00fcha Vaimu karisma l\u00e4bi, ps\u00fchholoogilite ja moraalset metamorfoosi, mis on sellele iseloomulik; see metamorfoos, see muutus, mis muudab raskused stiimuliteks. Kordan seda, millest r\u00e4\u00e4kisime enne, miks misjon\u00e4rid tagasi tulevad? Sest on palju, mida teha, sest on see vaene rahvas, keda lohutada, sest on oht: \u00abPean minema ise pidalit\u00f5biseid ravima, pean minema vannutama, et see vaene rahvas oleks rabatud muudest sotsiaalsetest liikumistest ja muutub talumatute olukordade orjaks\u00bb.<\/p>\n\n

Raskus, takistus, muutub atraktsiooniks. See, mis enne tekitas hirmu, oli igav, h\u00e4iriv, muutub j\u00f5uks, mis meelitab, mis on v\u00e4ljakutsuv, mis seob ja mis muudab j\u00fcngri – \u00fctleme n\u00fc\u00fcd suure s\u00f5na, aga \u00fcldises t\u00e4henduses – \u00abm\u00e4rtriks\u00bb ehk tunnistajaks. Ja see fenomen on imeline. Ja kes oskab n\u00e4ha Kiriku fenomene – Meil on see suur vastutus ja \u00f5nn – ei saa mitte \u00f6elda: ait\u00e4h, Jumal, et sa andsid mulle seda ilmutust, n\u00e4ha paljusid, kes on Evangeeliumi, keerulise Evangeeliumi, valusa Evangeeliumi, kalli Evangeeliumi, andva Evangeeliumi, Evangeeliumi, mis l\u00e4heb k\u00f5ikide m\u00f5tlemisviiside ning k\u00f5ikide maailma pahede ja takistuste vastu, entusiastid.<\/p>\n\n

Evangeelium, ma kordan, teeb \u00f5nnelikuks neid, kes kuulutavad seda, ja muudab raskused stiimuliteks, ohud vaatamisv\u00e4\u00e4rsusteks, ja l\u00fc\u00fcasaamised – see n\u00e4ib paradoksina – l\u00fc\u00fcasaamised ehk eba\u00f5nnestumised muudab teenete ning seejuures ka rahu tiitliks (aga ma tegin seda, mida sain!), mis tuleb rahulikult nende s\u00fcdamesse, kellel pole isegi olnud rahulolu nende t\u00f6\u00f6tulemuse \u00fcle.<\/p>\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n

N\u00fc\u00fcd me saame m\u00f5ista ka tunnistust, mida meie igap\u00e4evased k\u00fclastajad pakuvad meile: see leiab aset kristliku eluhinge \u00fcmber, mis on Ristimine.<\/p>\n\n

S\u00f5na \u00abKatehhumenaat\u00bb kasutatakse Ristimise kohta: Katehhumenaat oli valmistusperiood Ristimisele. N\u00fc\u00fcd Ristimisel pole enam, v\u00e4hemalt levinult ja didaktiliselt, seda arengut. Niisiis need \u00fctlevad: \u00abNoh, teeme seda peale Ristimist\u00bb. P\u00fchitsevast armust ei piisanud, vastupidi, p\u00fchitsev arm ei teinud muud, kui s\u00fc\u00fcdata tuld, mis peab olema valgustav ja leviv maailmas. P\u00fcha Augustinus vihjab sellele: \u00abKas me ei saa seda varasemaks teha? Teeme p\u00e4rast Katehhumenaati\u00bb ehk juhendamist, t\u00e4iendamist ja harimist, Kiriku kogu harivat osa, p\u00e4rast Ristimist.<\/p>\n\n

Kristliku taastumise sakrament peab olema taas see, mis see oli esimeste kristlaste p\u00f5lvkondade teadvuses ja tavas.\u00a0<\/strong>Kiriku tava (praktika, kas pole t\u00f5si?) ja normid on sisse juhatanud p\u00fcha harjumust anda Ristimist vasts\u00fcndinutele. Mis \u00f5petus neil on? Ja ongi vaja ristivanemat, kes korvab ja r\u00e4\u00e4gib ristitu nimel. Aga ristitu ei saa mingit kasumit sellest tunnistusest, mida ristivanem teeb preestrile, lastes ristimise riitusel keskenduda n\u00fc\u00fcd liturgiliselt, sest Liturgial on veel selle valmistusalgatuse j\u00e4lgi, valmistus, mis algsetel aegadel, kui \u00fchiskond oli s\u00fcgavalt paganlik, eelnes Ristimisele, mida nimetati Katehhumenaadiks. Siis Kirik keskendus sellele perioodile: miks? Sest perekonnad oli k\u00f5ik katoliiklased, nad olid k\u00f5ik head, k\u00f5ik kristlased, \u00fchiskond oli s\u00fcgavalt kristlikult orienteeritud; k\u00fcll nad \u00f5pivad tee peal.<\/p>\n\n

Aga n\u00fc\u00fcd, kui meie \u00fchiskond pole enam \u00fchtne, homogeenne, see on pluralistlik, v\u00f5i pigem see on t\u00e4is vastur\u00e4\u00e4kivusi ja takistusi iseeneses, t\u00e4nases sotsiaalses keskkonnas Evangeeliumile, sel meetodil on vaja olla, nagu ma \u00fctlesin, integreeritud \u00f5petamises postuumse algatuse poolt kristlasele omasele elustiilile: see peab j\u00e4rgnema Ristimisele.<\/p>\n\n

See on meie valemi saladus\u00a0<\/strong>ehk: religioossest abist tuleb praktiline treening kristlikule ustavusele ja t\u00e4idab efektiivse sisestamise usklike koguduses, mis on Kirik, peale seda, kui \u00fcks on t\u00f5eliselt, \u00fcleloomulikult sisenenud Kirikusse, aga see on olnud nagu seeme, millel polnud aega juurduda.<\/p>\n\n

Siit tulebki \u00abKatehhumenaadi<\/strong>\u00bb nimi, mis kindlasti ei taha kehtetuks muuta ega v\u00e4hendada praeguse ristimisdistsipliini t\u00e4htsust, aga tahab seda rakendada j\u00e4rkj\u00e4rgulise ja intensiivse evangeliseerimismeetodiga, mis tuletab meelde ja uuendab teatud viisil muude aegade Katehhumenaati. Kes on olnud ristitud, peab m\u00f5istma, \u00fcle m\u00f5tlema, hindama ja j\u00e4rgima saadud Sakramendi hindamatut \u00f5nne.<\/p>\n\n

Ja me oleme \u00f5nnelikud n\u00e4ha, et see vajadus t\u00e4na on kaasatud kiriklike institutsioonide struktuuride, koguduste, eriti Piiskopkondade ja k\u00f5igi teiste religioossete perekondade poolt; ja h\u00e4davajalikud on selles strukturaalses alas, nagu ma \u00fctlesin, kogudused.<\/p>\n\n

Kahtlustatakse siis j\u00e4rgnevat katehheesi sellele, mida Ristimisel polnud: \u00abt\u00e4iskasvanute pastoraal<\/em>\u00bb, nagu \u00f6eldakse t\u00e4nap\u00e4eval, tuleb \u00fclevaatlikult ja loob uusi meetodeid ja uusi programme ning siis ka uusi ministeeriumeid – kui on vajadus nendele, kes abistavad: n\u00e4e katehheedid, n\u00e4e nunnad ise, n\u00e4e perekonnad, kes muutuvad ise ka selle Ristimise postuumse evangeliseerimise \u00f5petlasteks – siis uued alaministeeriumid toetavad preestri ja diakoni kasvavat vajadust \u00f5petamises ja liturgias osalemises, uued heategevuse, kultuuri ja \u00fchiskonna solidaarsuse viisid kasvatavad kristliku koguduse eluj\u00f5udu ja teevad sellest kaitse, apoloogia ja aktraktiivsuse maailma ees.<\/p>\n\n

Palju inimesi polariseerub nende Neokatehhumeeliste Koguduste poole, sest n\u00e4eb, et seal on siirus, seal on t\u00f5de, midagi elavata ja autentset: seal on Kristus, kes elab maailmas. Ja toimugu see Meie apostoolse \u00f5nnistusega. \n \n(*) Tekst ja sissejuhatus on v\u00f5etud \u201cNotitiae\u201d ajakirjast (Jumaliku Kultuse Koguduse ametlik Organ, N. 95-96, juuli-august 1974, lk 230) m\u00f5nede h\u00e4\u00e4lesalvestuse lisadega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dcldaudients 12-I-1977 P\u00fcha Paulus VI \u00dcldaudientsi k\u00e4igus kolmap\u00e4eval 12. jaanuaril, P\u00fcha Isa Paulus VI \u00fctles j\u00e4rgmist: Olge k\u00f5ik tervitatud \u00abin nomine Domini\u00bb (Issanda nimel). Hoolimata aastaajast – oleme keset talve – mis pole soodne palver\u00e4nnakutele, ekskursioonidele, k\u00fclask\u00e4ikudele, koosolekutele, oleme me r\u00f5\u00f5msad tervitada oma saali, mis toob endale au rohkete k\u00fclaliste kohalolekuga, keda me n\u00fc\u00fcd nimetame. Teadkem, et me tervitame teid k\u00f5iki t\u00f5elise teadlikkusega olla edasiviijateks, vahendajateks \u00f5nnistusele, mis \u00fcletab meid,<\/p>\n

Loe edasi<\/a><\/div>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":20480,"menu_order":1,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-36042","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36042","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36042"}],"version-history":[{"count":27,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36042\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":47825,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36042\/revisions\/47825"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20480"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36042"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}