{"id":44228,"date":"2020-03-04T00:43:23","date_gmt":"2020-03-03T23:43:23","guid":{"rendered":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/paavstide-sonad\/puha-johannes-paulus-ii\/29-rooma-piiskopkonna-diakoni-preestriks-puhitsemine-johannes-paulus-ii-poolt-2-v-1993\/"},"modified":"2026-02-27T15:21:18","modified_gmt":"2026-02-27T14:21:18","slug":"29-rooma-piiskopkonna-diakoni-preestriks-puhitsemine-johannes-paulus-ii-poolt-2-v-1993","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/paavstide-sonad\/puha-johannes-paulus-ii\/29-rooma-piiskopkonna-diakoni-preestriks-puhitsemine-johannes-paulus-ii-poolt-2-v-1993\/","title":{"rendered":"29 Rooma piiskopkonna diakoni preestriks p\u00fchitsemine Johannes Paulus II poolt 2-V-1993"},"content":{"rendered":"\n

29 Rooma piiskopkonna diakoni preestriks p\u00fchitsemine Johannes Paulus II poolt 2-V-1993<\/h1>\n\n
<\/div>\n\n

P\u00fcha Johannes Paulus II<\/h4>\n\n
<\/div>\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n

P\u00fcha Peetrus, 2. mai 1993<\/strong><\/p>\n\n

P\u00fchap\u00e4eval, 2. mail, XXX \u00dclemaailmsel Kutsumuste jaoks Palvetamise P\u00e4eval, p\u00fchitses Johannes Paulus II preestriks 29 Rooma piiskopkonna diakonit (kellest 16 olid \u00f5ppinud Rooma “Redemptoris Mater” Seminaris). Pidulik riitus toimus P\u00fcha Peetruse Basiilikas paljude uute preestrite sugulaste ja s\u00f5prade tuttavate kohalolul.<\/em>

\u00abRedemptoris Materi\u00bb Rektor, Piiskop Mons. Giulio Salimei, osales t\u00e4histamisele ratasroolist, koos teiste Prelaatidega, kelle seas olid Mons. Paul Josef Cordes, Ilmikute Paavstliku N\u00f5ukogu Aseesimees ning kelle \u00fclesandeks on j\u00e4lgida Neokatehhumeeniliste Koguduste apostolaati. Olid kohal ka Kiko Arg\u00fcello, Neokatehhumeenilise Tee algataja ja \u00abRedemptoris Mater\u00bb Preestriks Vormimise Keskuste edendaja, tegu on rahvusvaheliste misjoneerivate piiskopkondlike Seminaridega (hetkel tegutsevad nendest umbes 20 Ameerikas, Euroopas, Aasias ja Okeaanias ning veel teisi plaanitakse avada), ja Carmen Hern\u00e1ndez, tema <\/em>vaimse seikluse <\/em>kaaslane.<\/em>

Enne sakramendi andmist kandideerinutele, p\u00f6\u00f6rdus Paavst nende poole j\u00e4rgmise jutlusega:<\/em><\/p>\n\n

1. \u00abMina olen lammaste uks\u00bb (Jh 10,7).

Hea Karjase paasalik liturgia v\u00e4ljendab ennast kahe kujuga, mis t\u00e4iendavad \u00fcksteist. Karjase oma, ennek\u00f5ike. Kristus \u00fctleb iseendast: \u00abMina olen hea karjane\u00bb (Jh 10,11). Nii Vastuspsalm kui ka P\u00fcha Peetruse Kirja osa arendavad just seda liturgilist kuju:\u00a0Hea Karjane juhib oma rahvast rohumaadel, annab endast parima, et lammastel oleks toitu ja jooki \u00f5igel ajal, kaitseb neid ohtlikes paikades, kaitseb nad vaenlase eest.<\/strong>

Eriti on hea Karjane valmis andma ka oma elu lammaste jaoks. Just sellele m\u00f5ttele peatub Peetruse kiri. See r\u00e4\u00e4gib Kristuse kannatustest, kes \u00abkandis ise meie patud oma ihus \u00fcles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime \u00f5igusele; tema vermete varal te olete saanud terveks<\/span><\/span><\/span>\u00bb (1pt 2,24-25).<\/p>\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n

2. Ning just siin siseneb liturgia m\u00f5te \u00fchtsusesse teine kuju: Kristuse \u00ablammaste ukse\u00bb kuju. Hea Karjane mitte ainult ei juhi oma karja, kutsudes teda tema j\u00e4lgedes k\u00e4ima (vrd Jh 10,4). Ta juhatab nad ka l\u00e4bi ukse.\u00a0On<\/strong> siis olemas koht, mis toimib varjupaigana karja jaoks.\u00a0<\/strong>See on nagu peavari,\u00a0kus lambad elavad ja puhkavad peale tee raskuseid.\u00a0<\/strong>Hea Karjane ei juhi nad ainult sellesse varjupaika. Tema ise on uks. Kristus \u00fctleb: \u00abMina olen lammaste uks… kes iganes l\u00e4heb sisse minu kaudu, see p\u00e4\u00e4seb\u00bb (Jh 10,7-9). \u00abP\u00e4\u00e4seb\u00bb ehk saab elu ja saab k\u00fcllust (vrd Jh 10,10). Kristus, Hea Karjane, on saanud inimkonna p\u00e4\u00e4stmise ukseks, sest \u00abta kandis meie patud… ristipuule\u00bb (1Pt 2,24).<\/p>\n\n

3. Apostel Peetruse kuulajad Nelip\u00fcha p\u00e4eval k\u00fcsisid enamasti Uksest, mille l\u00e4bi minna, et j\u00f5uda p\u00e4\u00e4stmiseni. K\u00fcsimus oli: \u00abMida me peame tegema, vennad?\u00bb (Ap 2,37). Ning Peetruse vastus: \u00abParandage meelt ja iga\u00fcks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks\u00bb (Ap 2,38).

See on selge:\u00a0siseneda l\u00e4bi ukse, kes on Kristus, t\u00e4hendab: p\u00f6\u00f6rduda.\u00a0<\/strong>P\u00f6\u00f6rduma, omakorda, t\u00e4hendab:\u00a0saada Ristimist<\/strong>. Ristimine on Kiriku uks. L\u00e4bi selle ukse juhatatakse inimene p\u00e4\u00e4stmisesse, mis on tasutud Kristuse verega. Kristus on rajanud Ristimise. Tema ise – Risti l\u00f6\u00f6dud ja \u00dcles t\u00f5usnud – on inimeste p\u00e4\u00e4stmise uks l\u00e4bi Ristimise. Ristimises saame annina P\u00fcha Vaimu.

Kui inimesed, kes s\u00fc\u00fcta eiravad seda p\u00e4\u00e4stmise teed ja seda Ust, saavad ka nemad P\u00fcha Vaimu, ka siis j\u00e4\u00e4b Kristus nende jaoks Ukseks. Taeva all pole kelleski teises p\u00e4\u00e4stmine (vrd Ap 4,12).\u00a0Kristus on ainus vahendaja Jumala ja inimeste vahel.<\/strong><\/p>\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n

4. T\u00e4na, P\u00fcha Peetruse Basiilikas, p\u00fchitsetakse preestriks Rooma Kiriku diakonid. Selles Roomas, kus, pika karjaste ja piiskoppide rea alguses on Peetrus, Kristuse j\u00fcnger, tema tunnistaja, kuni verevalamiseni. Tema oli esimene, kes p\u00f6\u00f6ras iidse maailma \u00abeksivaid lambaid\u00bb Kristusele \u00abhingede Karjane ja \u00dclevaataja\u00bb (vrd 1Pt 2,25).

Teid ordineeritakse, kallid pojad, aastas, kus j\u00f5uab l\u00f5pule Rooma piiskopkondlik Sinod: see Sinod, mille \u00f5petuse ja mille osaduse ja misjoni vaimu olete kutsutud t\u00f5lgendama ja mille ustavad sulased olete kutsutud olema.

Selles k\u00f5nekas sinodilises kontekstis, P\u00fcha Vaimu and, mis teid Kristuse Hea Karjase j\u00e4rglasteks teeb, andku teile j\u00f5udu olla oma vendade seas Evangeeliumi, t\u00f5e- ja elus\u00f5na usutavad kuulutajad ja tunnistajad: teid ootab Rooma linn, mis soovib vastu v\u00f5tta Kristust l\u00e4bi teie miisteeriumi, teid ootab lai maailm, mis on selle linnaga m\u00fcstiliselt seotud.

Rooma Paavstlik Seminar, \u00abRedemptoris Mater\u00bb Seminar ja Jumaliku Armastuse Neitsi P\u00fchamu juures olev preestriks vormimise Keskus, kus olete saanud oma \u00f5petust, r\u00f5\u00f5mutsevad t\u00e4na ning koos teiega t\u00e4navad Jumalat, kogunenud sellesse Basiilikasse nendega, kes, vere-, s\u00f5pruse- ja kirikliku kuuluvuse sidemete t\u00f5ttu on k\u00e4inud teie k\u00f5rval teel, mis on teid preesterluseni viinud.

Selle p\u00e4eva arm j\u00f5udku ka teie Seminarideni, teie perekondadeni, teie s\u00f5pradeni ja kogu Jumala Kirikuni, mis on Roomas.<\/p>\n\n

Kallid uued Preestrid! K\u00e4te pea peale panemine ja Tema palve, kes, Roomas, on Peetruse v\u00e4\u00e4ritu j\u00e4reltulija, annavad teile preesterluse ministeeriumi armu ja sakramentaalset iseloomu. Iga Piiskop t\u00e4idab oma ministeeriumit vicarius Christi’na. Rooma Piiskop, Ajaloos, oli kutsutud ka vicarius Petri’ks. Saades ordineerimist, m\u00f5tisklege s\u00fcgavalt Karjase m\u00fcsteeriumi \u00fcle, kes on lammaste Uks, selleks et te oleksite aina v\u00e4\u00e4rilisemad saama aaret, mis teie hoolde j\u00e4etakse. See, kes on alustanud teis seda head tegu, viigu seda t\u00e4itumiseni. Aamen! (*) Vrd \u00abL\u2019Osservatore Romano\u00bb, 2.-3. mai 1993.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

29 Rooma piiskopkonna diakoni preestriks p\u00fchitsemine Johannes Paulus II poolt 2-V-1993 P\u00fcha Johannes Paulus II P\u00fcha Peetrus, 2. mai 1993 P\u00fchap\u00e4eval, 2. mail, XXX \u00dclemaailmsel Kutsumuste jaoks Palvetamise P\u00e4eval, p\u00fchitses Johannes Paulus II preestriks 29 Rooma piiskopkonna diakonit (kellest 16 olid \u00f5ppinud Rooma “Redemptoris Mater” Seminaris). Pidulik riitus toimus P\u00fcha Peetruse Basiilikas paljude uute preestrite sugulaste ja s\u00f5prade tuttavate kohalolul. \u00abRedemptoris Materi\u00bb Rektor, Piiskop Mons. Giulio Salimei, osales t\u00e4histamisele ratasroolist,<\/p>\n

Loe edasi<\/a><\/div>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":19903,"menu_order":74,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-44228","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44228","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44228"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44228\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":47616,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44228\/revisions\/47616"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19903"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44228"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}