{"id":44243,"date":"2020-03-04T00:36:23","date_gmt":"2020-03-03T23:36:23","guid":{"rendered":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/paavstide-sonad\/puha-johannes-paulus-ii\/viterbo-puha-krispini-koguduse-kulastamine-28-iii-1993\/"},"modified":"2026-02-27T15:23:18","modified_gmt":"2026-02-27T14:23:18","slug":"viterbo-puha-krispini-koguduse-kulastamine-28-iii-1993","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/paavstide-sonad\/puha-johannes-paulus-ii\/viterbo-puha-krispini-koguduse-kulastamine-28-iii-1993\/","title":{"rendered":"Viterbo P\u00fcha Krispini koguduse k\u00fclastamine 28-III-1993"},"content":{"rendered":"\n

Viterbo P\u00fcha Krispini koguduse k\u00fclastamine 28-III-1993<\/h1>\n\n
<\/div>\n\n

P\u00fcha Johannes Paulus II<\/h4>\n\n
<\/div>\n\n

Rooma, 28. m\u00e4rts 1993<\/strong><\/p>\n\n

Johannes Paulus II kohtus kahe Neokatehhumeenilise Kogudusega, mis olid P\u00fcha Krispini kihelkonna kaheksa-aastase evangeliseerimise viljad.<\/em>

Austusavaldusega p\u00f6\u00f6rdus P\u00fcha Isa poole noormees, Roberto Santoponte:<\/em><\/p>\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n

P\u00fcha Isa, siin on kohal kaks Neokatehhumeenilist Kogudust, mis on selle kihelkonna kaheksa-aastase kannatatud evangeliseerimise viljad, mida viisid l\u00e4bi meie \u00e9quipe<\/em>, kes on p\u00e4rit Rooma P\u00fcha Francesca Cabrini kihelkonna viiendast kogudusest, kus me alustasime Teed 14 aastat tagasi. Ning meie koguduse katehheetide \u00e9quipe<\/em>’id viivad edasi ka ristimise ja abielu pastoraali selles kihelkonnas.

Meie p\u00e4ritolukihelkonnas algas see Ristimise taasavastamise Tee juba 24 aastat tagasi, mille k\u00e4igus on s\u00fcndinud 25 kogudust; esimesed kaks on juba uuendanud ristimislubadusi Teie P\u00fchaduse ees P\u00fcha Peetruses ja neist on tulnud r\u00e4ndkatehheedid, preestrid ja perekonnad, kes on evangeliseerinud p\u00f5him\u00f5tteliselt kogu maailmas.

Meie koguduses olid paljud olnud mitu aastat Kirikust kaugel ja ime oli just taasavastada hoolivust ja emadust, mis sellel Kirikul meie jaoks oli, mis tuli meid otsima, et meie elus kajaks, kuna paljude meie jaoks polnud elul enam m\u00f5tet, Jumala armastuse Head Uudis, mis ilmutus tema Pojas Jeesus Kristuses.

Aastate jooksul, t\u00e4nu Jumala S\u00f5na kuulamisele ja liturgiatel osalemisele oleme n\u00e4inud arvukaid imetegusid, mida Jumal on teinud meie elus ja meie vendade-\u00f5dede elus: kutsumused preesterlusele ja p\u00fchitsetud elule; taastatud abielud; perekonnad, kes olid avatud suuremeelselt elu vastu v\u00f5tma, taasavastades seda Jumala autentse ja tasuta annina.<\/p>\n\n

Mina, olles olnud Kirikus noorusest saati, polnud kunagi kogenud tasuta Jumala armastust eriti patuste vastu, kellena ma avastasin ennast olevat. \nKohtumine Jumalaga oma kannatuses ja surmas\u00fcndmustes, mis m\u00e4rkisid mu elu, oli see, mis muutis mu eksistentsi ja nende vendade katehheetide eksistentsi, kes koos minuga on, ning see viis meid natuke oma elust Evangeeliumi jaoks andmiseni, liigutatud t\u00e4nulikkuse tundest Jumala Isa vastu ja teadlikud, et, nagu \u00fctleb P\u00fcha Paulus, “Kristuse armastus kannustab meid” selleks, et see Hea Uudis, mis muutis meie elu, v\u00f5iks j\u00f5uda k\u00f5ikide nendeni, kes seda ootavad. \nSelles naabruskonnas on mitmeid probleeme: narkootikumid, marginaliseerumine, t\u00f6\u00f6tus, vaesus, v\u00e4givaldsus ja paljud noored on juba kaotanud oma eksistentsi s\u00fcgavamat m\u00f5tet, kuid meie teame, et ainus lahendus nendele suurtele draamadele, ainus vastus iga inimese k\u00f5ige s\u00fcgavamatele vajadustele on Jeesus Kristus, surnud meie pattude p\u00e4rast ja \u00fclest\u00f5usnud meie \u00f5igustamiseks. Need vennad on t\u00e4na m\u00e4rk sellest, et see S\u00f5na on t\u00f5ene, et on v\u00f5imalik j\u00f5uda \u00fcksteise armastamiseni nagu Kristus ise meid armastas, l\u00e4bi usu juurde viivat tiinuse teed, kogedes oma n\u00f5rkust, kuid samal ajal maitstes Jumala armastust ja Kiriku halastust ning meie lootus on, et nad oleksid “esmas\u00fcndinud paljudele vendadele”, kes tulevad peale neid. \nNing just t\u00e4nu nende p\u00fcsivusele ja kihelkonna preestri Isa Vincenso toetusele, kes pole meid kunagi h\u00fcljanud, isegi k\u00f5ige raskemates hetkedes, on t\u00e4na selles kihelkonnas avatud Isa juurde naasmise rada, tee paljude meie kaugete vendade jaoks.<\/p>\n\n

Neitsi Maarja, selle Tee inspireerija, hoolde anname oma p\u00fc\u00fcdluseid ja soove ning Teilt, P\u00fcha Isa, ootame teie palvete toetust ja julgustust j\u00e4tkata alustatud teos, veendunud, et Jeesuse Kristuse Vaimuta ning “Peetruse” osaduseta ei saa me midagi teha. \nV\u00f5ta vastu, selle kohtumise l\u00f5pul, seda v\u00e4ikest meenet, mis on m\u00e4rk just meie \u00fchtsuse soovist Teiega, kes, nagu Kristus, kutsub meid \u00fcles “v\u00f5rke viskama”, usaldades ainult Tema S\u00f5na, kindlad, et vili, mis sellest tuleb, on kogu Kiriku ehitamiseks. \nT\u00e4henduslik on noorelt naiselt P\u00fcha Isale antud and, skulptuur, mis kujutab Peetrust, kes viskab v\u00f5rke ja vaatab Jeesus Kristust, \u00abLoodame v\u00f5rgud itta visata, see on meie k\u00f5igi soov, isegi kui me oleme n\u00f5rgad, vaesed ja ebak\u00fcpsed, kuid soovime evangeliseerida\u00bb.<\/p>\n\n

\u00abEvangeliseerida idas ja l\u00e4\u00e4nes, k\u00f5ikjal\u00bb vastas P\u00fcha Isa, kes siis pidas j\u00e4rgmist k\u00f5net, mida j\u00e4rgnevalt v\u00e4lja toome:<\/em><\/p>\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n

Teie esindaja \u00fctles, et isa Vincenzo ei ole teid h\u00fcljanud. T\u00e4name Issandat, et isa Vincenzo nii hea on, kuid ka teie pole h\u00fcljanud isa Vincenzot ning ka see on t\u00e4htis. T\u00e4htis on see osadus teie preestriga ning, l\u00e4bi preestri, Kristusega. \nMa r\u00e4\u00e4kisin n\u00fc\u00fcd pastoraalse elavdamise n\u00f5ukogule, sest on t\u00f5si, et see kihelkond, inimliku ja kristliku kogudusena, vajab v\u00e4ga suurt elavdamist. Elavdamine on protsess, mis lubab erinevate organismi elementide \u00abkooselamist\u00bb elavas tervikus. <\/p>\n\n

Ning teie, erinevatel viisidel, teete seda elavdamist.<\/strong> Kui sisenetakse kirikusse, kui p\u00fchitsetakse Missat, v\u00f5ib \u00f6elda: vaat, nad elavdavad lauluga. Kindlasti on mul palju t\u00e4histamiste kogemusi erinevates maailma kihelkondades ja kirikutes: laul on elavdamine, hingestab palvetavat, usklikku kogudust. Hingestab, ning mitte p\u00f5hjenduseta, vaid v\u00e4ga p\u00f5hjendatud on see, mida \u00fctles P\u00fcha Augustinus: \u00abqui cantat bis orat\u00bb. \u00abBis orat\u00bb, sest paneb \u00aborare\u00bb ka teised.

Kuid see Neokatehhumeenilistele omane elavdamine on\u00a0s\u00fcgavamalt juurdunud<\/em>. Nad pole ainuld kantorid, isegi kui nad on head kantorid.\u00a0See elavdamine tuleb meie Kristuses kogemuse juurelt endalt ning see juur on Ristimine.\u00a0<\/strong>

Nad on valinud sellist nime\u00a0\u00abNeokatehhumeenilised\u00bb m\u00f5eldes katehhumenaadile, mis l\u00f5i esimesi Kiriku p\u00f5lvkondi, siin Roomas ja k\u00f5ikjal. See Katehhumenaat lasi mittekristlastel, Ristimisele kandideerinutel, avastada Kristuse m\u00fcsteeriumit, m\u00f5\u00f5tmatuid rikkuseid, mis on Kristuses ja mis on meie jaoks, millest me v\u00f5tame osa. Ning see osav\u00f5tt on t\u00e4ielik, tuum algab juba Ristimisega.<\/p>\n\n

Peab tagasi minema Ristimisele, iga kristlane peab tagasi minema oma Ristimise juurde, et teada saada, kes ta on, jah, et teada saada, kes ta on Kristuses. Kes ta on t\u00e4nu Kristusele. Ning niimoodi muuta oma elu: uus elu. Me teame, et see uus elu on v\u00e4ga s\u00fcgavalt sisse kirjutatud kristlikus s\u00f5numis, Apostlite Kirjades ning eriti Evangeeliumis. \u00dcks asi on see uus elu s\u00f5nana loetuna, teine asi see uus elu elatuna. See on kohutav elamine, kohutav kogemus. See on teie k\u00f5ige t\u00e4htsam elavdamine, elavdamine, mis on tehtud taasavastades rikkuseid, mis on Kristuses ja mis on meis t\u00e4nu Kristusele ning mida P\u00fcha Vaim annab k\u00f5ikidele l\u00e4bi Ristimise.<\/p>\n\n

Ning siis on veel \u00fcks rikkus, \u00fcks v\u00e4ga oluline elavdamine, mida te maailma ette viite. See maailm on nii alistunud, et, kogu oma arenguga, ei n\u00e4e perspektiive ja tihti pole tal mingit lootust: ta ei armasta elu; see on meie modernse, l\u00e4\u00e4ne, ameerika, euroopa tsivilisatsiooni s\u00fcgav haigus. Ta ei armasta elu, kardab elu, teeb k\u00f5ike, et elu mitte anda.<\/p>\n\n

Vot, teie elavdamine on ka elu armastamise oma. Ning see on elavdamine, mis l\u00e4heb teie sisse, l\u00e4heb teie perekondadesse ning seal see realiseerub, julgena, t\u00e4is lootust ja t\u00e4is r\u00f5\u00f5mu, sest uus elu, lapsed toovad r\u00f5\u00f5mu. Siis on see ka inimliku ja kristliku julguse elavdamine. \nSeda tahtsin teile \u00f6elda, sest ma j\u00e4lgin teid, mitte alati l\u00e4hedalt, tihti kaugelt, kuid j\u00e4lgin teid piisavalt ja arvan, et see liikumine, nagu ka paljud teised liikumised, on suur P\u00fcha Vaimu and Kiriku ja t\u00e4nap\u00e4eva inimkonna jaoks. Head \u00dclest\u00f5usmisp\u00fcha ning \u00dclest\u00f5usmisp\u00fcha on meie kreedo ja meie elu keskpunkt. \n \n(*) Vrd \u00abL\u2019Osservatore Romano\u00bb, 29.-30. m\u00e4rts 1993.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Viterbo P\u00fcha Krispini koguduse k\u00fclastamine 28-III-1993 P\u00fcha Johannes Paulus II Rooma, 28. m\u00e4rts 1993 Johannes Paulus II kohtus kahe Neokatehhumeenilise Kogudusega, mis olid P\u00fcha Krispini kihelkonna kaheksa-aastase evangeliseerimise viljad. Austusavaldusega p\u00f6\u00f6rdus P\u00fcha Isa poole noormees, Roberto Santoponte: P\u00fcha Isa, siin on kohal kaks Neokatehhumeenilist Kogudust, mis on selle kihelkonna kaheksa-aastase kannatatud evangeliseerimise viljad, mida viisid l\u00e4bi meie \u00e9quipe, kes on p\u00e4rit Rooma P\u00fcha Francesca Cabrini kihelkonna viiendast kogudusest, kus me<\/p>\n

Loe edasi<\/a><\/div>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":19903,"menu_order":72,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-44243","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44243","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44243"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44243\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":47620,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44243\/revisions\/47620"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19903"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44243"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}