{"id":44405,"date":"2020-03-29T20:00:59","date_gmt":"2020-03-29T19:00:59","guid":{"rendered":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/paavstide-sonad\/puha-johannes-paulus-ii\/euharistia-neokatehhumeenilise-teega-ning-perekondade-lakitamine-uue-evangeliseerimise-jaoks-30-12-1988\/"},"modified":"2026-02-27T15:33:09","modified_gmt":"2026-02-27T14:33:09","slug":"euharistia-neokatehhumeenilise-teega-ning-perekondade-lakitamine-uue-evangeliseerimise-jaoks-30-12-1988","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/paavstide-sonad\/puha-johannes-paulus-ii\/euharistia-neokatehhumeenilise-teega-ning-perekondade-lakitamine-uue-evangeliseerimise-jaoks-30-12-1988\/","title":{"rendered":"Euharistia Neokatehhumeenilise Teega ning perekondade l\u00e4kitamine \u00abUue Evangeliseerimise\u00bb jaoks 30-12-1988"},"content":{"rendered":"\n

Euharistia Neokatehhumeenilise Teega ning perekondade l\u00e4kitamine \u00abUue Evangeliseerimise\u00bb jaoks 30-12-1988<\/h1>\n\n
<\/div>\n\n

P\u00fcha Johannes Paulus II<\/h4>\n\n
<\/div>\n\n

P\u00fcha Perekonna suurp\u00fcha<\/strong>
Porto S. Giorgio, 30. detsember 1988<\/strong><\/p>\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n

T\u00d5E-, ARMASTUSE-, ELUMISJON<\/strong><\/p>\n\n

\u00abTeie k\u00f5igi palvetega, oma tunnistusega, oma j\u00f5uga, peate aitama perekonda, peate seda kaitsma iga h\u00e4vingu eest\u00bb: \u00fctles Johannes Paulus II p\u00f6\u00f6rdudes Neokatehhumeeniliste perekondade poole, kes lahkuvad misjonile ja kes t\u00e4na, reede, 30. detsember, hilishommikul osalesid Paavsti poolt t\u00e4histatud P\u00fcha Missal Porto San Giorgio Keskuses \u00abJahve Sulane\u00bb. Jutluse ajal tuletas P\u00fcha Isa kohalolijatele ka meelde, et \u00abt\u00e4na on p\u00e4ev, mil meile peab eelk\u00f5ige r\u00e4\u00e4kima Naatsareti P\u00fcha Perekond, l\u00e4bi meie rahvahulga…\u00bb.<\/em><\/p>\n\n

See on Johannes Paulus II lausutud jutluse tekst:<\/em><\/p>\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n

Olgu kiidetud Jeesus Kristus.

Kallid, elame hetkel j\u00f5uluaega. Sel perioodil elame usus suurt jumalikku m\u00fcsteeriumit, misjonis oleva P\u00fchima Kolmainsuse m\u00fcsteeriumit. Oli teada, ning kinnitatakse, et Jumal on \u00fcks ja ainus.<\/p>\n\n

V\u00f5ime ka aktsepteerida, mida Paulus \u00fctles, kui ta r\u00e4\u00e4kis Areopaagis, et Jumal on see absoluutsus, see vaimsus, milles me elame, milles me liigume, milles oleme. Kuid polnud teada, ja ka t\u00e4na aktsepteeritakse seda paljude poolt raksustega, Kolmainsus Jumala s\u00fcgavat reaalsust: Isa, Poeg ja P\u00fcha Vaim. Ning tema, Kolmainsus Jumal, on see, kus me elame, kus me liigume, kus me eksisteerime. Ja Ta, misjonis olev Kolmainsus, pole ainult absoluutne \u00fcksus, k\u00f5ikidele \u00fclim, vaid on Isa oma l\u00f5pmatus, m\u00f5istatuslikus reaalsuses, mis loob, loob alguseta igavikust, oma S\u00f5na.<\/p>\n\n

Ning selle oma S\u00f5naga elab kirjeldamatut Armastuse m\u00fcsteeriumit, mis on inimene ja mitte ainult afekt, mitte ainult inimestevaheline suhe; see on inimene, loodud Poeg, Vaim, v\u00e4ljahingatud armastus.<\/p>\n\n

P\u00fchad J\u00f5ulud tuletavad meile iga aasta meelde seda misjonis oleva Kolmainsuse m\u00fcsteeriumit, siin Petlemma \u00d6\u00f6s, seda Poja misjonit, l\u00e4kitatud Isa poolt, et tuua meile seda Vaimu, kus teda Neitsi poolt eostati. Ta tuleb, et tuua meile seda Vaimu. Vot, J\u00f5ulu\u00f6\u00f6 on see \u00f6\u00f6, mil osadus-Jumala reaalsus, jumalikkuse \u00fchtsus, absoluutne \u00fchtsus, osaduse \u00fchtsus tuuakse meie inimlikule m\u00f5istusele, meie silmadele, meie loole l\u00e4hemale ja muutub n\u00e4htavaks. Ehk muutub n\u00e4htavaks varjatud m\u00fcsteerium, Mysterium absconditum a saeculis, varjatud m\u00fcsteerium alati ilmutatakse, muutub n\u00e4htavaks. L\u00e4bi selle Issanda s\u00fcnni, s\u00f5ime, Petlemma \u00f6\u00f6, Maarja ja Joosepi vaest reaalsust n\u00e4itab ennast misjonis olev Kolmainsuse m\u00fcsteerium. Vaat meie Jumal, vaat meie Jumal! Kirjeldamatu m\u00fcsteerium!<\/p>\n\n

Meie vaatame seda misjonis oleva Kolmainsuse reaalsust, m\u00fcsteeriumit; me vaatame seda j\u00f5uluajal erilise s\u00fcgavuse ja intensiivsusega ning suure r\u00f5\u00f5muga, sest see misjon – maailma l\u00e4kitatud S\u00f5na, et r\u00e4\u00e4kida inimese kujul oma Isast, jumalikust reaalsusest, tema S\u00f5na tuleb sel \u00f6\u00f6l vasts\u00fcndinud inimesena, vaene, k\u00f5igest ilma j\u00e4etud; k\u00f5igest ilma j\u00e4etud juba sel hetkel – ta ei saanud muul viisil s\u00fcndida. Mitte \u00fckski inimlik rikkus poleks saanud anda sobivat konteksti igavese Jumala Poja inimlikule s\u00fcnnile. Ainult see vaesus, see h\u00fcljatus, see s\u00f5im, see Petlemma \u00f6\u00f6 v\u00f5is anda. Ja oli ka \u00f5ige, et ta ei leidnud \u00f6\u00f6bimiskohta selles k\u00fclakeses.<\/p>\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n

Kallid, me m\u00f5tiskleme selle jumaliku reaalsuse, misjonis oleva P\u00fchima Kolmainsuse \u00fcle ning samal ajal tunneme, kui ebapiisavad on meie inimlikud arusaamad, meie vaesed inimlikud s\u00f5nad, et r\u00e4\u00e4kida sellest m\u00fcsteeriumist. Kuid see, kes meile l\u00e4kitati, S\u00f5na, tuleb r\u00e4\u00e4kima ja tuleb meid r\u00e4\u00e4kima panema. Rohkemgi, ta on leidnud k\u00f5ige lihtsamaid, et tagasi v\u00f5tta see s\u00f5na, see jumalik s\u00f5na: ta leidis k\u00f5ige lihtsamaid. Nii peame meie r\u00e4\u00e4kima, me peame pihtima, tunnistama, tundes oma ebapiisavust Jumala m\u00fcsteeriumi, jumaliku \u00fchtsuse, jumalikkuse \u00fchtsuse ja samal ajal osaduse \u00fchtsuse m\u00f5istastuslikkuse ees. Selle j\u00f5uluaja jooksul P\u00fcha Ema Kirik laseb meil t\u00e4histada t\u00e4na veel \u00fcht inimlikku m\u00fcsteeriumit: Naatsareti P\u00fcha Perekond. Peame \u00fctlema, et t\u00e4na me m\u00f5tiskleme misjonis oleva Perekonna \u00fcle, sest P\u00fcha Perekond pole muud, kui see: inimlik perekond jumalikus misjonis. Ning siin, see inimlik perekond, nagu v\u00e4ike kogudus, n\u00e4itab ennast, samal ajal, suure inimliku kogudusena, mis on jumalikus misjonis: see on Kirik. Kirik, eriti Vatikani II Kirikukogus, tunnistas oma perekonna iseloomu ja oma misjoneerivat iseloomu. See on suur perekond misjonis. Selle suure Kiriku-perekonna sees on iga inimlik perekond, iga perekondlik kogudus, misjonis oleva perekonnana. R\u00e4\u00e4giti palju perekonnast v\u00e4iksema, p\u00f5hilisema \u00fchiskonnana ja k\u00f5ik see on t\u00f5si. Kui me aga n\u00e4eme p\u00f5hilist m\u00fcsteeriumit, milleks on Kolmainsus misjonis, me ei saa n\u00e4ha perekonda sellest v\u00e4ljaspool: ka see on misjonis. Ning tema misjon on t\u00f5esti see h\u00e4davajalik, h\u00e4davajalik S\u00f5na jumaliku misjoni jaoks, P\u00fcha Vaimu jumaliku misjoni jaoks: see on h\u00e4davajalik.<\/p>\n\n

S\u00f5na jumalik misjon on r\u00e4\u00e4kida, tunnistada Isa. Perekond on see, kes esimesena r\u00e4\u00e4gib, kes ilmutab esimesena seda m\u00fcsteeriumit, mis enne tunnistab Jumalat, Isa uute p\u00f5lvkondade ees. Tema s\u00f5na on efektiivsem. Nii iga inimlik perekond, iga kristlik perekond, on misjonis.<\/p>\n\n

See on t\u00f5emisjon. Perekond ei saa elada t\u00f5eta, vastupidi, see on koht, kus on olemas \u00e4\u00e4rmuslik tundlikkus t\u00f5e vastu. Kui puudub t\u00f5de inimeste suhetes, osaduses – abikaasad, isad, emad, lapsed – kui puudub t\u00f5de, rikutakse osadus, h\u00e4vib misjon. Te k\u00f5ik teate h\u00e4sti, kuidas see perekonna osadus on v\u00e4ga \u00f5huke, habras, lihtsasti haavatav. Ja niimoodi peegeldub perekonnas, koos S\u00f5na, Poja misjoniga ka P\u00fcha Vaimu misjon, milleks on armastus. Perekond on misjonis ja see misjon on h\u00e4davajalik iga rahva jaoks, kogu inimkonna jaoks; see on armastuse- ja t\u00f5emisjon, see on armastuse- ja t\u00f5etunnistus.<\/p>\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n

Kallid, mina tulin siia v\u00e4ga hea meelega. V\u00f5tsin v\u00e4ga meeleldi vastu teie kutset P\u00fcha Perekonna suurp\u00fchale, et palvetada koos teiega k\u00f5ige h\u00e4davajalikuma ja t\u00e4htsama asja eest Kiriku misjonis: perekonna eest, iga rahva, iga riigi, eriti meie l\u00e4\u00e4ne, arenenuma, arengu m\u00e4rkidest ja h\u00fcvedest, kuid selle \u00fchepoolse arengu puudustest m\u00e4rgistatuma maailma inimlike ja kristlike perekondade vaimse uuendamise eest. Kui peab r\u00e4\u00e4kima inimliku \u00fchiskonna, v\u00f5i pigem Kiriku inimliku \u00fchiskonna uuendamisest, uuesti loomisest, peab alustama sellest kohast, sellest misjonist. Jumala P\u00fcha Kirik, sina ei saa teha oma misjonit, ei saa t\u00e4ita oma misjonit maailmas, kui mitte l\u00e4bi perekonna ja tema misjoni.<\/p>\n\n

See on p\u00f5hiline p\u00f5hjus, mille t\u00f5ttu ma v\u00f5tsin vastu teie kutset olla koos ja palvetada koos selle keskkonna jaoks, mis on enamjaolt moodustatud perekondades, paaridest, lastest, eriti r\u00e4ndavatest perekondadest. See on ilus asi. \nN\u00e4eme, et ka Naatsareti Perekond on r\u00e4ndav perekond. Ning oli seda kohe, juba Jumaliku Noormehe, Lihaks Saanud S\u00f5na esimestest elup\u00e4evadest. Sellest pidi saama r\u00e4ndav perekond, jah, r\u00e4ndav ning ka pagulane.<\/p>\n\n

Paljud valulikud reaalsused meie ajal – pagulaste oma, n\u00e4iteks, v\u00f5i emigrantide oma – on juba n\u00e4htavad, on olemas Naatsareti P\u00fchas Perekonnas. Kuid teie jaoks on see eelk\u00f5ige r\u00e4ndav perekond, sest l\u00e4heb k\u00f5ikjale: kas l\u00e4heb Egiptusesse, kas naaseb Naatsareti, kas naaseb Jeruusalemma kaheteistk\u00fcmne aastase Jeesusega, alati l\u00e4heb k\u00f5ikjale r\u00e4ndavana, et viia perekonna misjoni, inimliku perekonna jumaliku misjoni tunnistust. \nMa arvan, et teie r\u00e4ndavate, neokatehhumeeniliste peredena, te teete sama, moodustate oma r\u00e4ndavuse eesm\u00e4rki, milleks on viia igasse kohta, erinevatesse keskkondadesse, v\u00f5ibolla k\u00f5ige dekristianiseeritumates kohtades, viia perekonna misjoni tunnistust. See on suur, inimlikult suur, kristlikult suur, jumalikult suur tunnistus, sest see tunnistus, perekonna misjon, on t\u00e4pselt kirjutatud P\u00fchima Kolmainsuse vaos. Selles maailmas pole teist t\u00e4iuslikumat, t\u00e4ielikumat kuju sellest, mis on Jumal: \u00dchtsus, Osadus. Pole olemas teist inimlikku reaalsust, mis vastaks, mis inimlikumalt vastaks sellele jumalikule m\u00fcsteeriumile. Ja nii, viies r\u00e4ndajatena tunnistust, mis on perekonnale, misjonis olevale perekonnale iseloomulik, te viite k\u00f5ikjale misjonis oleva P\u00fchima Kolmainsuse tunnistust. Ning niimoodi te kasvatate Kirikut, sest Kirik s\u00fcnnib nendest kahest m\u00fcsteeriumist. Nagu \u00f5petab meile Vatikani II Kirikukogu, kogu Kiriku eluj\u00f5ud tuleb l\u00f5puks, v\u00f5i p\u00f5hiliselt, sellest m\u00fcsteeriumist, sellest misjonis oleva Kolmainsuse m\u00fcsteeriumist. Teisalt viia misjonis oleva perekonna tunnistusest, kes \u00fcritab k\u00f5ndida misjonis oleva Kolmainsuse j\u00e4lgedel. Ja niimoodi viiakse edasi ka s\u00f5num, Petlemma s\u00f5num, j\u00f5ulu-, r\u00f5\u00f5mus\u00f5num. \nMe teame, et see s\u00f5num, ka traditsioonide ja tavade j\u00e4rgi, on ikka seotud inimlike perekondadega, see on perekonna suurp\u00fcha. Sellele suurp\u00fchale peab andma s\u00fcgavat hingamist, t\u00e4ielikku, inimlikult t\u00e4is, kristlikult t\u00e4is, jumalikult t\u00e4is dimensiooni, sest see inimlik m\u00fcsteerium, see perekonna inimlik reaalsus on juurutatud jumalikus m\u00fcsteeriumis, osadus-Jumala m\u00fcsteeriumis. \nTeie olete osadus, inimeste osadus, nagu Isa, Poeg ja P\u00fcha Vaim.<\/p>\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n

Teie olete j\u00e4relikult inimesed, olete \u00fchtsus. Olete \u00fchtsus ja ei saa mitte olla \u00fchtsus. Kui te pole \u00fchtsus, ei ole te osadus; kui te aga olete osadus, olete te \u00fchtsus. Selles arenenud, rikkas, k\u00fclluslikus maailmas on paljusid perekondasid, kes kaotavad oma \u00fchtsust, kaotavad osadust, kaotavad juuri. Vot, teie olete r\u00e4ndavad, te viite nende juurte tunnistust; see on teie katehhees, see on teie neokatehhumeeniline tunnistus: nii r\u00e4\u00e4gitakse P\u00fcha Ristimise viljakandmisest. Me teame h\u00e4sti, et Abielu sakrament, perekond, k\u00f5ik see kasvab Ristimise sakramendis, selle rikkusest.<\/p>\n\n

Ristimisest kasvada t\u00e4hendab kasvada Kristuse paasam\u00fcsteeriumist. L\u00e4bi vee ja P\u00fcha Vaimu sakramendi, oleme kastetud sellesse Kristuse paasam\u00fcsteeriumisse, milleks on tema surm ja \u00fclest\u00f5usmine. Oleme kastetud, et taasleida elu t\u00e4iust ning seda t\u00e4iust peame uuesti leidma inimese t\u00e4iuses, kuid, samal ajal, perekonna – inimeste osaduse – dimensioonis, et viia, et inspireerida selle elu uudsusega erinevaid keskkondi, \u00fchiskondi, rahvaid, kultuure, sotsiaalset elu, majanduslikku elu.. K\u00f5ik see on perekonna jaoks. Te peate minema kogu maailma, et korrata k\u00f5ikidele, et see on \u00abperekonna jaoks\u00bb, mitte perekonna arvelt. Jah, teie programm peab olema t\u00e4iesti evangeelne, julge, julge tunnistamises ja julge k\u00fcsimises, k\u00fcsimises k\u00f5ikide ees, eriti meie vendade ees, inimeste ees, meie \u00f5dede ees, k\u00f5ikide nende perekondade, nende paaride ees, k\u00f5ikide p\u00f5lvkondade ees. Kuid ka teiste ees. Selle suure tunnistusega, misjonis olev perekond misjonis oleva Kolmainsuse kujuna, peab edasi viima ma \u00fctleks sotsiaal-poliitilist, sotsiaal-majanduslikku programmi. Perekond on haaratud k\u00f5iges selles ja v\u00f5ib olla aidatud, edasi viidud, priviligeeritud v\u00f5i v\u00f5ib olla h\u00e4vitatud. Peate, teie k\u00f5igi palvetega, oma tunnistusega, oma j\u00f5uga, peate aitama perekonda, peate seda kaitsma iga h\u00fcvingu eest. Kui pole muud dimensiooni, kus inimene saaks ennast v\u00e4ljendada inimesena, eluna, armastusena, peab ka \u00fctlema, et pole olemas muud kohta, muud keskkonda, kus inimene saaks olla h\u00e4vitatum. T\u00e4na tehakse palju asju, et normaliseerida neid h\u00e4vinguid, et legaliseerida neid h\u00e4vinguid; s\u00fcgavad h\u00e4vimised, s\u00fcgavad haavad inimkonnale. Tehakse palju, et korda teha, legaliseerida. Selles m\u00f5ttes \u00f6eldakse \u00abkaitsta\u00bb. Kuid ei saa t\u00f5esti kaitsta perekonda juurtesse sisenemata, s\u00fcgavatesse reaalsustesse sisenemata, tema intiimsesse loomusesse sisenemata; ning see tema intiimne loomus on inimeste osadus jumaliku osaduse kujul. Misjonis olev perekond, misjonis olev Kolmainsus. Kallid, ma ei taha j\u00e4tkata, ei taha pikemaks minna. Ma j\u00e4tan teile need m\u00f5tisklused, mis tulevad mulle spontaanselt.<\/p>\n\n

T\u00e4na on p\u00e4ev, kus meile peab r\u00e4\u00e4kima eelk\u00f5ige P\u00fcha Perekond ning see on minu alandlik palve: et see Naatsareti P\u00fcha Perekond, l\u00e4bi meie rahvahulga, l\u00e4bi meie laulude, l\u00e4bi meie palvete ning ka l\u00e4bi selle minu s\u00f5na, r\u00e4\u00e4giks meile k\u00f5igile.<\/p>\n\n

Aamen. <\/em>

(*) Vrd \u00abL\u2019Osservatore Romano\u00bb, 31. detsember 1988.<\/em><\/p>\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euharistia Neokatehhumeenilise Teega ning perekondade l\u00e4kitamine \u00abUue Evangeliseerimise\u00bb jaoks 30-12-1988 P\u00fcha Johannes Paulus II P\u00fcha Perekonna suurp\u00fchaPorto S. Giorgio, 30. detsember 1988 T\u00d5E-, ARMASTUSE-, ELUMISJON \u00abTeie k\u00f5igi palvetega, oma tunnistusega, oma j\u00f5uga, peate aitama perekonda, peate seda kaitsma iga h\u00e4vingu eest\u00bb: \u00fctles Johannes Paulus II p\u00f6\u00f6rdudes Neokatehhumeeniliste perekondade poole, kes lahkuvad misjonile ja kes t\u00e4na, reede, 30. detsember, hilishommikul osalesid Paavsti poolt t\u00e4histatud P\u00fcha Missal Porto San Giorgio Keskuses \u00abJahve<\/p>\n

Loe edasi<\/a><\/div>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":19903,"menu_order":55,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-44405","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44405","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44405"}],"version-history":[{"count":15,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44405\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":47654,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44405\/revisions\/47654"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19903"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44405"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}