{"id":35634,"date":"2020-05-17T19:53:12","date_gmt":"2020-05-17T18:53:12","guid":{"rendered":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/puha-johannes-paulus-ii-sajandat-sunnipaeva-malestades\/"},"modified":"2026-03-02T14:24:13","modified_gmt":"2026-03-02T13:24:13","slug":"puha-johannes-paulus-ii-sajandat-sunnipaeva-malestades","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/puha-johannes-paulus-ii-sajandat-sunnipaeva-malestades\/","title":{"rendered":"P\u00fcha Johannes Paulus II sajandat s\u00fcnnip\u00e4eva m\u00e4lestades"},"content":{"rendered":"\n
<\/div>\r\n\n
<\/div>\n\n

P\u00fcha Johannes Paulus II suhe ajalugu Neokatehhumeenilise Teega ning Kiko, Carmeni ja isa Marioga on olnud uskumatu. Midagi suurep\u00e4rast: \u00fchest k\u00fcljest on ta prohvetliku vaimuga taipas andi, mida Tee oli Kirikule, ja teisest k\u00fcljest Tee algatajate poolt usalduse ja kiriku misjonis osalemise suhe.<\/p>\n\n

Kiko on \u00f5igesti \u00f6elnud: \u00abJohannes Paulus II-s leidsin hiiglase: ta on meile alati andnud topelt sellest, mille temalt k\u00fcsisime v\u00f5i ootamise, ta on alati l\u00e4inud kaugemale: midagi, mis pani sind tundma v\u00e4ikesena. Ta kiitis Tee heaks \u00fcllatava kirjaga Mgr. Josef Cordesele, kellele ta oli \u00fclesandeks andnud j\u00e4lgida Tee apostolaati ja \u00fctles: “…Soovin, et Piiskopiameti vennad hindaksid ja aitaksid – koos oma preestritega – seda t\u00f6\u00f6d uuele evangelisatsioonile, et see toimuks algatajate pakutud viisil\u2026\u201d; see oli rohkem, kui oleksime v\u00f5inud ette kujutada. Tal oli julgust kiita heaks Rooma Redemptoris Materi seminari asutamist tuhandete raskuste ja vastuoludele vaatamata.<\/p>\n\n

\"\"<\/figure><\/figure><\/div>\n\n

Kiko meenutab esimest kohtumist Paavsti Johannese Pauluse II-ga Castel Gandolfo kabelis p\u00fchitsetud Eukaristia l\u00f5pus: \u00ab…Missa l\u00f5pus r\u00e4\u00e4kis ta meile, et p\u00fchitsemise ajal ja meile m\u00f5eldes n\u00e4gi ta enda ees: “Ateism, Ristimine, Katehhumenaat.” Ja see \u00fcllatas meid, sest ta oli pannud s\u00f5na Katehhumenaat peale Ristimist, midagi ebatavalist ja t\u00e4iesti uut, eriti p\u00e4rast neid raskusi, mis meil olid just r\u00e4\u00e4kides katehhumenaadist peale ristimist.<\/p>\n\n

P\u00e4rast Missat k\u00fcsisin talt, kas ta saab mind \u00fcksi vastu v\u00f5tta ja ta v\u00f5ttis mu k\u00e4evarrest ja viis \u00fchte tuppa, kus me istusime vastamisi. Mina, t\u00e4is hirmu, r\u00e4\u00e4kisin talle P\u00fcha Neitsi Maarjalt saadud ilmutusest: \u201eTuleb luua\u00a0 koguduseid nagu Naatsareti P\u00fcha Perekond, kes elavad alandlikkuses, lihtsuses ja kiituses; teine \u200b\u200bon Kristus.” R\u00e4\u00e4kisin talle sellest, kuigi kartsin, et ta peab mind “vision\u00e4\u00e4riks”, et k\u00fcsida: “Need kogudused, Isa, mis need on?” Meil oli tegelikult oma identiteedi probleem kirikutes: liikumine? Ilmikute \u00fching? Mis me oleme? Mis me Kirikus oleme? Ja ta \u00fctles mulle minu \u00fcllatuseks: “Nad on kirik<\/strong>“.<\/p>\n\n

Paavst on alati p\u00f6\u00f6ranud Carmenile erilist t\u00e4helepanu, imetledes teda, tunnistades tema t\u00e4htsust Teele, eriti tema “naiselikku geeniust” ning tema suurt armastust Konsiiliumi ja kiriku vastu. Kikol meenub alati \u00fcks anekdoot: \u00abKui me Paavstliku Ilmikute N\u00f5ukogu konsultandina p\u00e4rast plenaaristungit \u00fckshaaval P\u00fcha Isa ees m\u00f6\u00f6dusime, et teda tervitada, ja ta oli juba v\u00e4ga haige: me ei teadnud, kas ta kuulis v\u00f5i mitte, ta istus, pea langetatud ja silmad kinni. Kui ma tema ette j\u00f5udsin, sosistas tema k\u00f5rval olnud kardinal Rylko talle k\u00f5rva: “See on Kiko”. Sellest t\u00f5stis Paavst pea, avas silmad ja \u00fctles k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega: \u201eJa Carmen! Kus on Carmen?” Ja k\u00f5ik kohalviibijad tegid suure aplausi.”<\/p>\n\n

\"\"<\/figure>\n

\u00abP\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5ime \u00f6elda \u2013 j\u00e4tkab Kiko \u2013, et p\u00fcha Johannes Paulus II oli \u201cmees\u201d, ilma igasuguse klerikalismita, kahtlusteta, alati lahke. Mees, ma \u00fctlen? “S\u00f5ber”. Ja veel parem: “prohvet”: Euroopa Piiskoppide VI S\u00fcmpoosionil 11. oktoobril 1985 anal\u00fc\u00fcsis ta v\u00e4ga p\u00f5hjalikult Euroopa sekulariseerumist, sotsiaalset relativismi, perekonna h\u00e4vitamist, kutsete puudumine jne. Seistes silmitsi selle anal\u00fc\u00fcsiga, mis esmapilgul tundus katastroofiline, alustas ta piiskoppidele r\u00e4\u00e4kimist \u00f6eldes, et P\u00fcha Vaim on sellele olukorrale juba vastanud. Ta \u00fctles, et “selle Vaimu hinget\u00f5mbe s\u00fcmptomite leidmiseks on vaja loobuda kiduratest skeemidest” ja minna sinna, kus on n\u00e4ha P\u00fcha Vaimu tegutsemas, kus perekonnad taastatakse, kus kutsumused tulevad naasevad, kus toimub t\u00f5eline usukasv… Ja ta l\u00f5petas kinnitades, et kirik peab naasma Tsenaaklisse (koht, kus Jeesus kehtestas Eukaristia sakramenti), et saada P\u00fcha Vaimu, kes aitab Uuel evangeliseerimisel, ja sellep\u00e4rast on vaja “saada taas inspiratsiooni k\u00f5ige<\/strong>\u00a0esimesest apostellikust mudelist<\/strong>“. Kas see v\u00f5ib-olla t\u00e4hendab, et kirik peaks taas kohtuma majades, nagu \u00fctleb n\u00e4iteks Kiri Koloslastele, kus P\u00fcha Paulus \u00fctleb, et tervitab N\u00fcmfat\u00a0 ja tema majas kogunevat kirikut…?\u00bb.<\/p>\n\n

Krakowi peapiiskopina oli ta Neokatehhumeenilise Tee juba tundnud ja omaks v\u00f5tnud, kuid ennek\u00f5ike oma pika pontifikaadi ajal puutus ta s\u00fcgavalt kokku selle “Jumala kingitusega oma kirikule” [1].<\/p>\n\n

Paavst Johannes Paulus II hakkas k\u00fclastama Rooma piiskopkonna kogudusi ja leidma sealt Tee reaalsust. Nii \u00f5pib ta otse tundma, mis on Tee, mis head see kirikutes teeb, kuidas see nii paljusid kaugelviibijaid tagasi kirikusse toob, Ristimise r\u00f5\u00f5mu juurde, elu ilu juurde tagasi toob: ta n\u00e4eb kogudusi t\u00e4is abielupaare, kes avanevad kartmata elule, t\u00e4is noori ja oma isa s\u00fcdamest s\u00fcnnivad julgustavad, r\u00f5\u00f5mus\u00f5nad… Ta ise palub, et m\u00f5ni konkreetne Teelaul lauldaks, laulu, mida ta on \u00f5ppinud tundma oma mitmel reisil viiel kontinendil.<\/p>\n\n

\"\"<\/figure>\n

Kogudusi k\u00fclastades k\u00f5neles ta pastoraalse visiidi l\u00f5pus P\u00fcha Sakramendi Jumalaema ja P\u00fcha Kanada M\u00e4rtrite Rooma koguduses t\u00e4nases \u00fchiskonnas valitsevast “radikaalsest vastasseisust” ja, et sellep\u00e4rast “vajame radikaalset usku. “:<\/p>\n\n

Meie, armsad, elame perioodil, mil tuntakse, kogetakse radikaalset vastasseisu \u2013 ja ma \u00fctlen seda sellep\u00e4rast, et see on ka minu aastatepikkune kogemus \u2013 radikaalset vastasseisu, mis k\u00f5ikjal peale surutakse. Pole ainsatki v\u00e4ljaannet, neid on maailmas palju: usk ja usuvastased, Evangeeliumid ja Evangeeliumivastased, Kirik ja Kirikuvastased, Jumal ja Jumalavastased, kui nii saame r\u00e4\u00e4kida… Nii et, me elame seda ajaloolist kogemust ning n\u00fc\u00fcd palju rohkem kui varasematel aegadel.<\/em>
Meie ajal peame me uuesti avastama radikaalset usku, radikaalselt m\u00f5istetud, radikaalselt elatud ja radikaalselt realiseeritud. Meil on sellist usku vaja. Loodan, et teie kogemus on s\u00fcndinud sellises perspektiivis ja v\u00f5ib viia meie kristluse, meie usu tervisliku radikaliseerumiseni, autentse, evangeelse radikalismi poole\u2026 [2].<\/em><\/p>\n\n

\"\"<\/figure>\n

M\u00f5ni aastaid hiljem \u00fctles ta Roomas Santa Maria Goretti kirikus:<\/p>\n\n

Nii n\u00e4en ma neokatehhumenaadi, teie Tee tekkelugu: \u00fcks \u2013 ma ei tea, kas see oli Kiko v\u00f5i teised \u2013 k\u00fcsis endalt: kust tuli algse Kiriku j\u00f5ud? Ja kust tuleb t\u00e4nap\u00e4eva palju arvukama Kiriku n\u00f5rkus? Usun, et ta leidis vastuse katehhumenaadis, sellel Teel. See on see, mida ma tunnen teiega koos m\u00f5ne hetke elades.<\/em><\/p>\n\n

Soovin, et j\u00e4tkaksite sellel Teel, j\u00e4tkaksite k\u00f5igi sellest tulenevate n\u00f5uete j\u00e4rgimist, sest see pole l\u00fchike tee; kui m\u00f5elda misjon\u00e4ride katehhumenaadile, siis m\u00f5nikord tundub see raske, neli aastat! Teie olete n\u00f5udlikumad: teie oma kestab seitse aastat v\u00f5i rohkem! Seet\u00f5ttu soovin teile, et te oleksite oma teekonnal j\u00e4tkuvalt n\u00f5udlikud ja ennek\u00f5ike j\u00e4tkaksite k\u00f5igi nende viljade tootmist, sest teies, teie kogudustes on t\u00f5esti n\u00e4ha, kuidas k\u00f5ik P\u00fcha Vaimu viljad p\u00e4rinevad Ristimisest, k\u00f5ik P\u00fcha Vaimu karismad, k\u00f5ik kutsumused, kogu kristliku elu autentsus abielus, preesterluses, erinevates ametites ja l\u00f5puks maailmas [3].<\/em><\/p>\n\n

\"\"<\/figure>\n

Siin on Neokatehhumenaat kui ajutine reaalsus, mis t\u00e4hendab kogudust, kes taasavastab kristliku elu uudsust, v\u00e4rskust, originaalsust, sest see on elu selle terves t\u00e4henduses, jumalik elu. See on elu, mida meile prognoositakse kogu igavikuks, mitte ainult nende aastate elu siin maa peal. Elu koos Jumalaga, elu Jumala lastena, mida elavdab Jumala Ainus\u00fcndinud Poeg, kes on S\u00f5na, lihaks saanud ja Neitsi Maarjast s\u00fcndinud S\u00f5na: Jeesus Kristus [4].<\/em><\/p>\n\n

Ja kristlikus algatuses on kogukondlik m\u00f5\u00f5de, mida P\u00fcha Isa sageli r\u00f5hutas:<\/p>\n\n

Ja te selgitate seda k\u00f5ike oma kogudusega, oma vennaliku \u00fchtsuse ja r\u00f5\u00f5muga, samuti oma lauluga ja kindlasti palvega\u2026 [5].<\/em><\/p>\n\n

R\u00fchm v\u00f5i parem kogudus on alati moodustatud seestpoolt, sisemiselt, sest see on see, mida P\u00fcha Vaim puudutab; ta puudutab seda, kuidas iga\u00fcks meist on, tema isiklikku intiimsust, vaimset intiimsust, kuid see ei puuduta kedagi meist eraldi, individuaalselt, sest ta on loonud meid, et olla kogudus, et elada \u00fchtsuses; ta puudutab iga\u00fcks meist, et meid \u00fchtsuses taas \u00fcles ehitada ja nii seletatakse k\u00f5iki neid kogukondi ka kristlikus \u00fchtsuses, nagu teie oma, sest seal on viis kogudust. [6].<\/em><\/p>\n\n

Teie samuti [avastate, mis on Ristimine] teete seda koguduses, elate seda koguduses. See ei ole \u00fcksildane protsess, see on kogukondlik protsess, \u00fchine teekond. Te elate r\u00f5\u00f5muga Ristimise ja selle t\u00f5elise t\u00e4henduse taasavastamise koos [7].<\/em><\/p>\n\n

Rooma Cantalice P\u00fcha F\u00e9lixi kirikus r\u00f5hutab Paavst laste and Tee kogudustes:<\/p>\n\n

R\u00e4\u00e4gitakse, et neokatehhumenidel on suured pered, neil on nii palju lapsi!: see on usu m\u00e4rk, m\u00e4rk usust Jumalasse. Inimesele elu andmiseks on vaja usku Jumalasse. Kui me t\u00e4na elame seda suurt kriisi, nn demograafiline, pere-, isadus-, emaduskriisi, siis on see just nimelt Jumalasse usu puudumise tagaj\u00e4rg. Seda probleemi ei saa parandada ilma s\u00fcgava usuta Jumalasse. Inimesele elu andmiseks on vaja suurt usku Jumalasse [8].<\/em><\/p>\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n

Ja P\u00fcha Maria Goretti kirikus (Roomas) lisab ta:<\/p>\n\n

Kuidas seletatakse koguduste, riikide, poliitiliste r\u00fchmade ja keskkondade antinatalismi, veelgi enam antinatalistlikku mentaliteeti? K\u00f5ik see on seletatav inimese usupuudusega. See inimese usupuudus tuleneb usu puudumisest Jumalasse; inimesel on oma m\u00f5\u00f5de, p\u00f5him\u00f5te; see p\u00f5him\u00f5te on Jumalas endas, sest ta on loodud tema n\u00e4o ja sarnasuse j\u00e4rgi ning see selgitab meile, kes on inimene, kuidas ta v\u00f5ib elada ja kuidas ta v\u00f5ib surra. Selles maailmas elamiseks on vaja julgust ja ma n\u00e4en selles kohtumises nende perede ja r\u00e4ndkatehistidega kristliku julguse m\u00e4rki [9].<\/em><\/p>\n\n

\"\"<\/figure>\n

Selle P\u00fcha Johannese Pauluse II ja Neokatehhumeenilise Tee vahelise aruande l\u00fchiettekande l\u00f5petuseks ning pitserina kristliku teekonnale, mis on t\u00e4is vilju ja taevaseid \u00f5nnistusi, n\u00e4ib meile kohustuslik meenutada tema lohutavaid s\u00f5nu Statuudi valmistamise ja kinnitamise “iter” l\u00f5pus Castel Gandolfos 2002. aastal:<\/p>\n\n

Kuidas me ei saaks t\u00e4nada Issandat viljade eest, mida Neokatehhumeenilise Tee on toonud oma enam kui kolmek\u00fcmneaastase eksistentsi jooksul! Meiesuguses sekulariseerunud \u00fchiskonnas, kus valitseb religioosne \u00fcksk\u00f5iksus ja palju inimesi elavad, nagu Jumalat polekski olemas, on palju neid, kes peavad taasavastama kristliku algatuse sakramendid, eriti Ristimist. Tee on kahtlemata \u00fcks etten\u00e4gelikest vastustest sellele h\u00e4davajalikule vajadusele.<\/em><\/p>\n\n

M\u00f5tiskleme teie koguduste \u00fcle: kui palju ristimiskutse ilu ja \u00fclevuse taasavastusi saite! Kui palju suuremeelsust ja innukust Jeesuse Kristuse evangeeliumi kuulutamisel, eriti k\u00f5ige kaugemal olijatele! Kui palju kutseid preesterlusele ja usuelule on tekkinud t\u00e4nu sellele kristliku kujunemise teekonnale! [10]<\/em><\/p>\n\n

\"\"<\/figure>\n
<\/div>\n\n

[1] Benedictus XVI, K\u00f5ne Neokatehhumeenilise Tee liikmetele, 17. jaanuar 2011.<\/em>
[2] L’Osservatore Romano, 3.\u20134. november 1980.<\/em>
[3] L’Osservatore Romano, 1.\u20132. veebruar 1988.<\/em>
[4] Paavsti Johannese Pauluse II visiit P\u00fcha Ana kirikusse Casal Morenas (Rooma) L’Osservatore Romanos, 3.\u20134.12.1984.<\/em>
[5] Paavsti Johannese Pauluse II visiit P\u00fcha Antonio kirikusse Piazza Asti (Rooma), L’Osservatore Romanos, 7.\u20138. mai 1979.<\/em>
[6] Paavsti Johannese Pauluse II visiit P. Lucas Evangelista (Rooma) kirikusse L’Osservatore Romanos, 5.-6.11.1979.<\/em>
[7] Paavsti Johannese Pauluse II visiit evangelist Johannese kirikusse Spinacetos (Rooma) L’Osservatore Romanos, 19.-20.11.1979.<\/em>
[8] Vrd L’Osservatore Romano, 5.\u20136. mai 1986, integreerides tema k\u00f5ne ajal salvestatu.<\/em>
[9] L’Osservatore Romano, 1.\u20132. veebruar 1988.<\/em>
[10] P\u00fcha Isa k\u00f5ne Tee algatajatele, r\u00e4ndkatehistidele ja Neokatehhumeenilise Tee preestritele (Castel Gandolfo, 21. september 2002), L’Osservatore Romano, 22. september 2002.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00fcha Johannes Paulus II suhe ajalugu Neokatehhumeenilise Teega ning Kiko, Carmeni ja isa Marioga on olnud uskumatu. Midagi suurep\u00e4rast: \u00fchest k\u00fcljest on ta prohvetliku vaimuga taipas andi, mida Tee oli Kirikule, ja teisest k\u00fcljest Tee algatajate poolt usalduse ja kiriku misjonis osalemise suhe. Kiko on \u00f5igesti \u00f6elnud: \u00abJohannes Paulus II-s leidsin hiiglase: ta on meile alati andnud topelt sellest, mille temalt k\u00fcsisime v\u00f5i ootamise, ta on alati l\u00e4inud kaugemale: midagi,<\/p>\n

Loe edasi<\/a><\/div>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1469],"tags":[1470,1472,1471,1473],"class_list":["post-35634","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-puha-johannes-paulus-ii","tag-aastapaev","tag-puha-johannese-pauluse-ii-sajas-sunnipaev","tag-tanulikkus","tag-video-et"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35634","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35634"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35634\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":47937,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/35634\/revisions\/47937"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35634"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=35634"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=35634"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}