{"id":37985,"date":"2024-06-06T18:32:13","date_gmt":"2024-06-06T17:32:13","guid":{"rendered":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/marta-obregon-karskuse-marter-ja-eeskuju-noortele\/"},"modified":"2026-03-02T13:53:41","modified_gmt":"2026-03-02T12:53:41","slug":"marta-obregon-karskuse-marter-ja-eeskuju-noortele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/marta-obregon-karskuse-marter-ja-eeskuju-noortele\/","title":{"rendered":"Marta Obreg\u00f3n, karskuse m\u00e4rter ja eeskuju noortele"},"content":{"rendered":"
\n
\"Neokatehhumeeniline<\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n
Javier Lozano k\u00e4est<\/h5>\n\n

Tekst ja fotod: Ajakiri Missioon\u00a0 www.revistamision.com<\/strong><\/a>, artikkel avaldati 72. v\u00e4ljaandes.<\/p><\/h6>\n\n

<\/div>\n\n

Jumala teenija Marta Obreg\u00f3n suri, kui ta oli vaid 22-aastane, kaitstes l\u00f5puni suurimat v\u00e4\u00e4rtust, mis tal oli: oma puhtust. Selle praegu \u00f5ndsaks kuulutamise protsessis oleva Burgosest p\u00e4rit noore naise tunnistus tekitab suuri armusid, eriti praeguses maailmas, mis ei anna kehale v\u00e4\u00e4rtust, mis tal on.<\/p>\n\n

\u201eAinult \u00fchte ma palun sult: et, mis iganes tuleb, annaksid mulle piisavalt j\u00f5udu selle vastuv\u00f5tmiseks ja t\u00e4itmiseks. Et ma kunagi Sinust ei eemalduks selle t\u00f5ttu, vaid et iga kord tugevdaksid n\u00f6\u00f6re, mis mind Sinuga seovad. Sest ma lasen end ainult Sinult juhtida. Ainult sinult, mu Jumal. Sina otsustad minus ja ma n\u00f5ustun. Nii saavutangi \u00f5nne.” Seda kirjutas\u00a0vahetult enne oma surma\u00a0noor Jumala teenija Marta Obreg\u00f3n<\/strong> (1969\u20131992), karskuse m\u00e4rter, m\u00f5rvatud 21. jaanuaril 1992 Burgoses k\u00f5igest 22-aastasena, kaitstes kogu j\u00f5uga oma puhtust ja neitsilikkust. Tema \u00f5ndsaks kuulutamise protsess on juba Roomas.<\/p>\n\n

Truu surmani<\/h4>\n\n

Marta r\u00f6\u00f6viti ja m\u00f5rvati 21. jaanuaril, neitsi ja m\u00e4rtri p\u00fcha Agnese<\/strong> p\u00fchal, ning v\u00e4ga sarnaselt p\u00fcha Maria Gorettiga<\/strong>, kes oli samuti neitsi ja m\u00e4rter, saades samuti 14 noahaava, muutes ilmseks s\u00fcgava sideme, mis \u00fchendab Martat nende kahe eri aegade suurte p\u00fchakutega.<\/p>\n\n

“Karskuse vooruse l\u00f5puni kaitsmist ei m\u00f5isteta t\u00e4nap\u00e4eva maailmas, mis on t\u00e4is meeletut ideoloogiat, mis otsib naudingut ja vahetut, kus pole ruumi m\u00f5elda, et see maine elu on ainult esimene osa meie elust ning meid ootab teine, mis on igavene. Jumal, luues meid oma n\u00e4o j\u00e4rgi, on teinud meid igaveseks. Sel p\u00f5hjusel on meie kehal tohutu v\u00e4\u00e4rtus, mis \u00fcletab esteetilist v\u00f5i praktilist, kuna see on meie vaimu kodu,\u201d selgitab Carlos Metola<\/strong>, \u00f5ndsaks kuulutamise hageja delegaat Missionile<\/em>.<\/p>\n\n

\n

“Marta oli leidnud Jumala, kuid j\u00e4tkas tema otsimist \u00fcha intiimsemalt”<\/em><\/p>\n<\/blockquote>\n\n

<\/div>\n\n

Burgosest p\u00e4rit noor naine oli sellest v\u00e4ga teadlik, nii et kui ta valis oma elu v\u00f5i karskuse vahel, ei k\u00f5helnud ta oma karskuse kaitseks oma elu ohverdada. Metola juhib t\u00e4helepanu, et \u201ckaitsta end v\u00e4gistaja vastu tundub loomulik, ning kindlasti on see loomulik refleks, aga kui muud v\u00f5imalust ellu j\u00e4\u00e4da pole, pole see enam nii selge, sest ka enda elu p\u00e4\u00e4stmine on loomulik refleks, ilmselt tugevam kui lihtsalt enda kaitsmine”. Kuid ta pidas l\u00f5puni vastu m\u00e4rtri kombel. Sel moel lisab ta:\u00a0 \u201eMarta ei allunud, sest tal oli juba oma peigmees ja tahtis talle l\u00f5puni truu olla!\u201d<\/p>\n\n

Otsides oma kallimat<\/h4>\n\n

Marta oli noor naine t\u00e4is elu ja entusiasmi, naeratav ja p\u00fchendunud. Ta \u00f5ppis ajakirjandust ning oli oma \u00f5pinguid l\u00f5petamas, kui ta m\u00f5rvati. Oma t\u00f6\u00f6ga tahtis ta teha sama, mida ta tegi oma eluga: “maailm paremaks teha”. Ta oli spontaanne t\u00fcdruk ja alati valmis teisi aitama. Tal oli tugev kogemus Jumalast, mis muutis teda t\u00e4ielikult, eriti viimasel kahel eluaastal, p\u00e4rast seda, kui ta oli \u00fcle saanud v\u00e4ikesest usukriisist, mis viis ta m\u00f5neks ajaks Kirikust eemale.\u00a0<\/p>\n\n

“Marta oli nagu tagasi, oli selge, et Jumal oli ta vabastanud k\u00f5igest: \u00f5pingutest, poiss-s\u00f5brast, projektidest… Tema olemisviis, minu arvates, oli naise oma, kes oli leidnud Jumala, kuid j\u00e4tkas Tema otsimist \u00fcha intiimsemalt,\u201d \u00fctles tema s\u00f5branna, kelle s\u00f5nad on kogutud raamatusse Marta Obreg\u00f3n \u201cH\u00e1gase\u201d (S\u00fcndigu). Ma kuulun oma armastatule<\/em> (Fonte Monte Carmelo, 2018), mille on kirjutanud preester Saturnino L\u00f3pez<\/strong>, piiskopkonna \u00f5ndsaks kuulutamise postulaat.<\/p>\n\n

Tema vanemad, Opus Dei liikmed Jos\u00e9 Antonio<\/strong> ja Mar\u00eda Pilar<\/strong> andsid talle usku edasi ning Marta oli T\u00f6\u00f6 klubidega seotud kuni surmap\u00e4evani, sest kui ta lahkus Burgose Arlanza Klubist ja \u00fctles h\u00fcvasti Issandaga Kabelitelgis, alustas ta teekonda oma maja poole, kuhu ta kunagi ei j\u00f5udnud.<\/p>\n\n

Sellel intensiivsel Jumalaotsingul sai ta Taiz\u00e9 palver\u00e4nnakul v\u00e4ga tugeva kogemuse. Kuid varsti p\u00e4rast seda leidis see noor naine Neokatehhumeenilisel Teel vastuse t\u00f5elise “elu m\u00f5tte” leidmisele.\u00a0\u00dchel korral p\u00f6\u00f6rdus Marta poole teda instituudis \u00f5petanud preester ja uuris tema tulevaste ajakirjaniku projektide kohta, mida ta varem oli igatsenud. Kuid tema vastus j\u00e4i talle meelde: “T\u00e4na mahub mulle p\u00e4he ainult Jumal.”<\/p>\n

\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n

Neitsi Maarja eeskujuna<\/h4>\n\n

Veelgi enam, paar kuud enne surma, vastates oma Burgose kogukonna kutsele, pakkus ta end t\u00e4ielikult Jumalale “r\u00e4ndava” misjon\u00e4rina, mis t\u00e4hendab ilmikevangelisaatorina, kes on valmis kuulutama Evangeeliumi k\u00f5ikjal maailmas.<\/p>\n\n

\n

\u201eMul on vaja Sulle j\u00e4rgneda, Issand; kui ma sinust eemaldun, kogen surma.”<\/em><\/p>\n<\/blockquote>\n\n

<\/div>\n\n

Neitsi Maarja eeskuju j\u00e4rgides sai Marta lemmiks\u00f5naks \u201cS\u00fcndigu\u201d. Tal oli see alati suus. Tema j\u00f5upingutused viimasel ajal olid, nagu kajastuvad tema kirjutistes ja m\u00e4rkmetes, et t\u00e4ita alati Jumala tahet ja anda k\u00f5ik oma Armastatule, Kristusele, sellele, kes oli andnud tema elule m\u00f5tte. Nii kirjutas ta 1990. aasta l\u00f5pus: \u201eKristlane on \u00f5nnelik inimene, kes levitab r\u00f5\u00f5mu t\u00e4nu sisemisele rahule, mida ta alati kannab, ja Jumala kohalolule tema elus. Minu suurim palve selles konviventsis on: m\u00f5istmine ja rahu. Et sa suurendaks mu usku, mul on vaja sind j\u00e4rgida, Issand; kui ma sinust eemaldun, kogen ma surma”.<\/p>\n\n

Armunud Armulauda<\/h4>\n\n

See intiimne \u00fchendus ilmnes Kristuse t\u00f5elise kohalolu kaudu, mille t\u00f5ttu kirjutas Marta m\u00f5ndasse m\u00e4rkmikusse l\u00fchikesed m\u00f5tisklused, mis n\u00e4itasid, kuidas tema vaim oli \u00fclevoolav: “Palveta ja Armulauata pole p\u00fchakut, kes suudaks vastu pidada.” Ja teine, milles ta lisas: \u201eMeie hinge elu ja meie surma tervis on Armulaud.\u201d<\/p>\n\n

Tema viimase \u00f5htu tunnistaja jutustas, et enne koju minekut astus Marta klubi oratooriumi juurde, kus ta \u00f5ppis, et Issandaga h\u00fcvasti j\u00e4tta, tegi genuflektsiooni P\u00fchima Sakramendi ees ja lahkus, j\u00e4ttes sinna oma raamatud ja m\u00e4rkmed, et p\u00e4ev p\u00e4rast tagasi tulla peale Missas osalemist ja armulaua v\u00f5tmist \u00fches l\u00e4hedalasuvas kirikus.<\/p>\n\n

Tema surmast on m\u00f6\u00f6dunud 32 aastat ja tema elu on j\u00e4tkuvalt eeskujuks, eriti k\u00f5ige noortematele. Ta oli r\u00f5\u00f5msameelne, intelligentne ja oskas tervislikult l\u00f5butseda, kuid Marta Obreg\u00f3n on eelk\u00f5ige eeskuju, kelle poole t\u00e4nap\u00e4eva noored saavad vaadata, et avastada puhtuse voorusi ja keha t\u00f5elist v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n\n

\n

“Kui ma saaksin olla eeskujuks…!”<\/strong>

Carlos Metola<\/strong> m\u00e4rgib, et tema eestpalve on toonud palju armusid ja teeneid ning kuigi tema poole on p\u00f6\u00f6rdunud igasuguseid inimesi, torkab silma noorte suur hulk. On olnud t\u00fcdrukuid, kes on leidnud oma kutsumuse usuelule t\u00e4nu tema tunnistusele, seletamatutele haigustest paranemistele ja ka abistamisele rasketes perekondlikes olukordades. “Ma n\u00e4en, et Jumal “n\u00f5uab” minult \u00fcha rohkem ning isegi selles tunnen ma end privilegeerituna. Kui ma saaksin oma eluga eeskuju anda…!” kirjutas Marta, teadmata siis, et tema tunnistus oleks muutunud kingituseks kogu Kirikule ja et tema eeskuju on t\u00e4nap\u00e4eval veelgi pakilisem kui siis, kui temast sai puhtuse m\u00e4rter.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n

<\/div>\n\n
\n\n
<\/div>\n\n
\n
AJAKIRI MISSIOON<\/a><\/div>\n<\/div>\n\n
<\/div>\n\n
<\/div>\r\n\n
<\/div>\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n
Laadi alla artikkel <\/h6>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Javier Lozano k\u00e4est Tekst ja fotod: Ajakiri Missioon\u00a0 www.revistamision.com, artikkel avaldati 72. v\u00e4ljaandes. Jumala teenija Marta Obreg\u00f3n suri, kui ta oli vaid 22-aastane, kaitstes l\u00f5puni suurimat v\u00e4\u00e4rtust, mis tal oli: oma puhtust. Selle praegu \u00f5ndsaks kuulutamise protsessis oleva Burgosest p\u00e4rit noore naise tunnistus tekitab suuri armusid, eriti praeguses maailmas, mis ei anna kehale v\u00e4\u00e4rtust, mis tal on. \u201eAinult \u00fchte ma palun sult: et, mis iganes tuleb, annaksid mulle piisavalt j\u00f5udu<\/p>\n

Loe edasi<\/a><\/div>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1137],"tags":[],"class_list":["post-37985","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-side"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37985","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37985"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37985\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":47881,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/37985\/revisions\/47881"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37985"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=37985"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=37985"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}