{"id":43296,"date":"2024-12-03T00:47:50","date_gmt":"2024-12-02T23:47:50","guid":{"rendered":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/kiko-arguello-saab-medali-per-artem-ad-deum\/"},"modified":"2026-03-02T13:51:05","modified_gmt":"2026-03-02T12:51:05","slug":"kiko-arguello-saab-medali-per-artem-ad-deum","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/kiko-arguello-saab-medali-per-artem-ad-deum\/","title":{"rendered":"Kiko Arg\u00fcello saab medali \u201ePer Artem ad Deum\u201c"},"content":{"rendered":"
\n
\"Neokatehhumeenilise\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Kiko Arg\u00fcello, Kardinal Grzegorz Ry\u015b ja Andrzej Mocho\u0144<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n

Lihtsal ja liigutaval tseremoonial sai Kiko Arg\u00fcello, Neokatehhumeenilise Tee algataja koos Carmen Hern\u00e1ndeziga, 2024. aasta 1. detsembril Rooma Redemptoris Mater\u2019i Seminari kirikus sakraalkunsti edendamise eest medali \u201cPer Artem ad Deum<\/em>\u201d.<\/p>\n\n

Auhinna annab igal aastal v\u00e4lja SacroExpo Assotsiatsioon kunstnikele v\u00f5i institutsioonidele, kelle kunstilised saavutused aitavad kaasa kultuuri ja inimvaimsuse arengule. Selle erip\u00e4ra seisneb selles, et see on ainus auhind, mida toetab Kultuuri- ja Haridusdikasteerium.<\/p>\n\n

<\/div>\n\n
\n\n
<\/div>\n\n

Auhinna \u00fcleandmise tseremoonia video<\/h4>\n\n
<\/div>\n\n
<\/div>\r\n\n
<\/div>\n\n
\n\n
<\/div>\n\n

\u201cUus esteetika Kirikus\u201d,<\/strong> Kiko Arg\u00fcello<\/h4>\n\n
<\/div>\n\n

V\u00e4ga hea, v\u00e4ga hea! Ait\u00e4h. Kas ma tohin \u00fche s\u00f5na \u00f6elda?<\/p>\n\n

T\u00e4nan s\u00fcdamest kardinal Ry\u015bi ja Mons. Arrietat nende kohaloleku eest. Olen t\u00e4nulik ARTESACRA \u00fchingule selle medali eest \u201cPER ARTEM AD DEUM\u201d, mis minu jaoks oli ootamatu \u00fcllatus.<\/p>\n\n

Kui ma olin 20-aastane, sain Hispaanias erilise riikliku maalikunsti auhinna; veidi hiljem loobusin oma maalija karj\u00e4\u00e4rist, et leida Kristus vaeste keskel; ja Issand on mulle andnud sada korda rohkem, sest \u00fchel p\u00e4eval kutsuti mind Madridi katedraali apsiidide ja vitraa\u017eide maalimiseks .<\/p>\n\n

Issand on teinud Carmeni ja minuga midagi muljetavaldavat. Sest k\u00f5ige t\u00e4htsam kogu mu kunstiloomingus on olnud Kristliku Algatuse Tee avamine kogu Kirikus, mis aitab nii paljusid peresid ja noori. See on t\u00f5esti kunstiteos!<\/p>\n\n

<\/div>\n
\n
\"Neokatehhumeenilise\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Kiko Arg\u00fcello ja Andrzej Mocho\u0144<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n

Te k\u00f5ik tunnete Dostojevski kuulsat fraasi raamatust \u201eIdioot\u201c: \u201eIlu p\u00e4\u00e4stab maailma.\u201c Prints \u00fctleb seda ja lisab, et see ilu on Kristus. Me oleme n\u00e4inud t\u00f6\u00f6d, kuhu Jumal on meid Kristliku Algatuse Tee kaudu viinud, ja oleme t\u00e4iesti vaimustuses\u2026 Issand on meid juhtinud leidma uut esteetikat, kujutisi ja viisi usu v\u00e4ljendamiseks uuel moel, isegi kogu Kiriku puhul.<\/p>\n\n

Ilu p\u00e4\u00e4stab maailma. Milline ilu? T\u00e4nap\u00e4eval on ilu v\u00e4ga oluline, sest me elame maailmas, kus ilu ja keha kummardamine on v\u00e4ga t\u00e4htis. Ilu on vajalik, sest ilma selleta langeb inimene meeleheitesse. P\u00fcha Johannes Paulus II oli juba \u00f6elnud, et ilu puudumine viib lootusetusse, meeleheitesse ja paljude noorte enesetappudeni.<\/p>\n\n

Ilu, mida filosoofias uuritakse, on \u00fcks olemise transtsendentaalidest koos t\u00f5e ja headusega. Soovin seostada ilu naudinguga, esteetilise emotsiooniga. Annan teile v\u00e4ikese \u00fclevaate ilu kohta.<\/p>\n\n

<\/div>\n
\n
\"Neokatehhumeenilise\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n

Kui avate P\u00fchakirja, n\u00e4ete midagi \u00fcllatavat. Jeesuse Siiraki raamatuses, peat\u00fckis 42, on kirjas: \u201eJumal tegi k\u00f5ik asjad kahekaupa, \u00fcks teise ette, ja midagi halba ta pole teinud. Iga asi kinnitab selle k\u00f5rval oleva suurep\u00e4rast olemust.\u201c See t\u00e4hendab, et k\u00f5ik, mida Jumal on loonud, laulab selle k\u00f5rval oleva asjade ilu. See on ilu alus \u2013 suhe \u00fche asja ja tema k\u00f5rval oleva vahel. Sellep\u00e4rast \u00fctleme, et ilu s\u00fcgavaim sisu on armastus. N\u00e4iteks maastik: sinise taeva pehmus laulab hallide v\u00f5i valgete pilvede ilu; puude karedus laulab kaljude karmust; all olev j\u00f5gi laulab l\u00e4hedal oleva ranna ilu. K\u00f5ik laulab selle k\u00f5rval oleva ilu.<\/p>\n\n

Mis suhe? See ongi k\u00fcsimus. Kui armastussuhe on \u00f5iglane, kui see, mis on k\u00f5rval, \u201elaulab h\u00e4sti\u201c, siis ilmub kohe ilu. Me v\u00f5iksime pidada v\u00e4ga pika ja kauni loengu sel teemal, aga ma tahan r\u00e4\u00e4kida Jeesusest Kristusest, sest see k\u00f5ik on seotud Kristusega. Sest Dostojevski \u00fctleb, et ilu on Kristus \u2013 mis m\u00f5ttes? Ilu tekitab alati esteetilise emotsiooni, see t\u00e4hendab, naudingut. Ilu ja nauding \u2013 justkui tahaks Jumal iluga n\u00e4idata, et ta armastab meid, et ta tahab meid, sellep\u00e4rast on k\u00f5ik ilus.<\/p>\n\n

<\/div>\n
\n
\"Neokatehhumeenilise\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Kiko Arg\u00fcello<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n

Juudid r\u00e4\u00e4givad palju ilust. Jumal on loonud inimese. Ta on loonud Aadama ja Eeva. Te teate, et Aadam pani loomadele nimed, n\u00e4idates sellega oma teadlikkust, kuid ei leidnud nende seast endale sarnast abilist. Siis v\u00f5ttis Jumal \u00fche tema k\u00fcljeluu ja \u201eehitas\u201c sellest naise. Juudid \u00fctlevad, et s\u00f5na \u201eehitama\u201c on juba iseenesest kunstiline s\u00f5na \u2013 kunsti loomiseks. Kogu juudi p\u00e4rimus \u00fctleb, et \u00fchtegi naist ei ole olnud ilusamat kui esimene Eeva. Kui Aadam teda n\u00e4gi, j\u00e4i ta vapustatuks: \u201eSee t\u00f5esti on luu minu luust, liha minu lihast. Teda h\u00fc\u00fctakse i\u0161\u0161ah-ks, sest ta on mehest v\u00f5etud.\u201c I\u0161\u0161ah t\u00e4hendab heebrea keeles \u201evarona<\/em>\u201c, (naine) hispaania keeles.<\/p>\n\n

Kui Mooses v\u00f5tab rahva ja viib nad Siinai m\u00e4ele, ilmub Jumal ja \u00fctleb: \u201eAdonai Elohenu, Adonai Ehad \u2013 Mina olen ainus,\u201d ja \u201eArmasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma s\u00fcdamega.\u201d Jumal ilmub nagu peigmees. Jumal on armastus. \u00d6eldakse, et Mooses esitleb Jumalale koguduse, nii nagu Jumal esitles Eeva Aadamale. Sest see rahvas saab Jumala pruudiks. Prohvet Hoosea r\u00e4\u00e4gib Iisraeli peigmehest ja teeb paralleeli Esimese Moosese raamatu ja selle lepinguhetke vahel. Aga t\u00e4helepanu: kui esimene Eeva ilmub t\u00e4iesti kaunina, siis Iisrael tuleb Egiptusest, tuleb ebajumalate teenimise keskelt, kus nad olid orjuses. Nad on t\u00e4is lahkmeelt, t\u00e4is lombakaid, pimedaid. Sest ebajumalad orjastavad sind \u2013 see oli orjarahvas. Jumal, \u00fctlevad rabid, muudab selle rahva, selle koguduse. Nad \u00fctlevad, et enam ei olnud lombakaid, sest k\u00f5ik k\u00f5ndisid; enam ei olnud kurte, sest k\u00f5ik kuulasid Jumala s\u00f5na. Ja Iisraeli rahvas \u201el\u00f5i leeri\u201c \u2013 ainsuses, mitte mitmuses: mitte et nemad l\u00f5id leeri, vaid rahvas l\u00f5i leeri. See t\u00e4hendab, et neist oli saanud \u00fcks. Jumal ei saanud anda Toorat orjarahvale \u2013 Ta ehitab prohvetliku koguduse, kes kuulutab uusi messiaanlikke aegu.<\/p>\n\n

See Iisraeli koguduse ilu teema areneb rabinistlikus traditsioonis paljude midra\u0161ide kaudu. Kristus tundis neid midra\u0161eid. Kui Ristija Johannese j\u00fcngrid tulevad meie Issanda Jeesuse juurde, k\u00fcsivad nad: \u201eKas sina oled see Messias v\u00f5i peame ootama kedagi teist?\u201d Kuulake, mida Kristus vastab: \u201e\u00d6elge Johannesele: pimedad n\u00e4evad, lombakad k\u00f5nnivad, kurdid kuulevad.\u201d Miks ta seda \u00fctleb? Sest juba oodati Messiast kui seda, kes ei korralda \u00fcmber mitte ainult Iisraeli rahvast, vaid loob uue inimkonna. Uue inimkonna.<\/p>\n\n

<\/div>\n
\n
\"Neokatehhumeenilise\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Kiko Arg\u00fcello ja Mar\u00eda Ascensi\u00f3n<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n

Sama on teinud Kristus meiega! Ta on pannud meid kuulama oma s\u00f5na, ta on avanud meie k\u00f5rvad. Ta on avanud meie silmad, nagu ta tegi pimeda mehega. Kristus tegi oma s\u00fcljega veidi muda ja pani selle pimeda silmadele. Ja pime mees n\u00e4gi Jumala armastust, kes andis talle n\u00e4gemise. Sama on teinud Kristus meiega kristliku algatuse kaudu. Jumala s\u00f5na, mis on nagu see s\u00fclg, valgustab prohvetlikult meie vaesust, meie patte. Ta teeb muda ja paneb selle meie silmade ette. Ta toob meie patud meie silme ette selle mudaga. Ja siis \u00fctleb ta: \u201ePese end puhtaks.\u201c K\u00f5ige raskem on ennast pidada patuseks \u2013 seda ei saa teha ilma s\u00fcljeta, Kristuse s\u00f5nata. Ja k\u00f5ik meie patud on andeks antud. Me ei ole enam orjad. Me oleme n\u00e4inud armastust meie vastu, kes me oleme patused.<\/p>\n\n

T\u00f5epoolest: pimedad n\u00e4evad, kurdid kuulevad, lombakad k\u00f5nnivad ja aitavad ligimest, pidalit\u00f5bised saavad puhtaks. Kristus on tulnud \u2013 see on m\u00e4rk, et maailma p\u00e4\u00e4stja on saabunud, see, kes teeb meist uue loodu. On olemas esimene loomine ning Iisrael m\u00f5istab lepingut kui uut loomist. Messias tuleb ja teeb meiega uue lepingu, uue loomise.<\/p>\n\n

See uus loodu kirjeldatakse Johannese Ilmutuse raamatuses, kui r\u00e4\u00e4gitakse uuest Jeruusalemmast, mis laskub taevast alla. Ja seal r\u00e4\u00e4gitakse ilust. Ta on kogu hiilguses, nagu pruut, nagu m\u00f5rsja. Ilu! See on \u00fclimalt t\u00e4htis. T\u00e4na elame ajastul, kus r\u00e4\u00e4gitakse globaliseerumisest. Kuid on olemas maailmapilt, mida s\u00fcmboliseerib Paabel \u2013 mis on Johannese Ilmutuse raamatu suur hoor.<\/p>\n\n

<\/div>\n
\n
\"Neokatehhumeenilise\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Rahvusvaheline vastutav meeskond: Kiko, isa Mario ja Mar\u00eda Ascensi\u00f3n. Tagaplaanil: Segundo ja Ezechiele.<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n

Aga Paabeli vastas seisab teine linn: taevane Jeruusalemm, mis tuleb alla taevast, riietatud valgesse nagu m\u00f5rsja, riietatud heade tegude ja s\u00e4rava lina r\u00fc\u00fcga. Paabelile vastandub \u00fcks tegu. Jumal kutsub meid \u00fcles ehitama Kristuse ilu. See on Kristuse ihu, mis p\u00e4\u00e4stab maailma. Kristuse ilu. Ja mis on see ilu? Uus Jeruusalemm: k\u00f5ik on muutunud ilusaks, sest Kristus on nad riietanud oma p\u00fchadusse. Ja ilmub kristlik kogukond \u2013 Kirik, kogu oma hiilguses, see on Tall, kes v\u00f5idab metsalise. See ilu p\u00e4\u00e4stab maailma. \nMaailm ootab kristlasi. Nad ootavad, et ilmuksid need inimesed, kes n\u00e4evad Jumala armastust ajal, mil keegi ei n\u00e4e seda mitte kusagil. Nad ootavad neid, kes k\u00f5nnivad kuulutama Evangeeliumi nagu vaesed. Nad ootavad neid, kes kuulavad S\u00f5na, kes armastavad \u00fcksteist, kellel on \u00fcks s\u00fcda: \u201eArmastage \u00fcksteist, nagu mina olen teid armastanud; sellest armastusest tunnevad k\u00f5ik, et te olete minu j\u00fcngrid.\u201d Ilmub \u00fcks ilu \u2013 Kristus ise.<\/p>\n\n

Kiriku traditsioonis on Eedeni aed, aga on ka teine aed Siinai m\u00e4el, kus m\u00e4etipp ilmub nagu vili kandev puu \u2013 see vili on Toora. Kuid on olemas ka kolmas aed: Johannese Ilmutuse raamatu aed, kus ilmub uus Jeruusalemm ja kus kasvab elupuu, mis kannab igavest vilja. Aga on ka neljas aed: Kolgata. Seal on aed, kus Kristus risti l\u00f6\u00f6di. Selles aias on haud, selles aias on \u00dclest\u00f5usnu, seal on uus aednik \u2013 Kristus, uus Aadam. Seal on ka naine, kes tuleb prostitutsioonist \u2013 Maarja Magdaleena. Ja kui ta n\u00e4eb Teda, \u00fctleb ta: \u201eRabbun\u00ed!\u201d, ta tahab Teda kallistada, aga Kristus \u00fctleb: Noli me tangere \u2013 \u201e\u00c4ra puuduta mind, sest ma ei ole veel Isa juurde l\u00e4inud.\u201d See tekst \u2013 \u201e\u00c4ra puuduta mind\u201d \u2013 on \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htis, sest see on seotud uue Jeruusalemmaga. \u201eMine ja kuuluta, et ma l\u00e4hen oma Isa juurde \u2013 minu Isa ja teie Isa, minu Jumala ja teie Jumala juurde.\u201d Ta annab talle Kristuse s\u00f5numi kuulutuse \u2013 ta usaldab talle tohutu \u00fclesande. Kristus v\u00f5tab inimloomuse ja viib selle P\u00fchima Kolmainsuse r\u00fcppe.<\/p>\n\n

<\/div>\n
\n
\"Neokatehhumeenilise\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Kiko Arg\u00fcello ja Andrzej Mocho\u0144 koos isa Francesco Doneg\u00e0g<\/em>a, Rooma RMS rektoriga.<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n

P\u00fcha Paulus \u00fctleb, et loomises on peegel \u2013 epifaania, ilmutus Jumala armastusest meie vastu ilu kaudu. Looduses on midagi, mis sind liigutab, seal on ilu, seal on omamoodi tasadus, nagu kuulekus. Mis on inimene? Ta on muutumises, ta on projekt, ta on ime. Inimene! Inimene on ime. Me oleme projekt, mis on pidevas teostumises \u2013 see t\u00e4hendab, pidevas ebakindluses. Meil ei ole \u00f5igust v\u00f5tta inimeselt \u00e4ra v\u00f5imalust teostuda sellisena, nagu Jumal on ta loonud, sest inimene on projekt, mis alles saab teoks.<\/p>\n\n

P\u00fcha Paulus \u00fctleb teises kirjas Korintlastele, et Kristus on surnud k\u00f5ikide eest, et need, kes elavad, ei elaks enam iseenesele, vaid Temale, kes nende eest suri ja \u00fcles t\u00f5usis. See on inimese n\u00e4gemus Ilmutuse j\u00e4rgi \u2013 see on kristlik antropoloogia: inimene, kes on patu ori, on kutsutud andma kogu iseenda, just seet\u00f5ttu, et ta on ori ja on kaotanud ilu m\u00f5\u00f5du \u2013 armastuse, see t\u00e4hendab, iseendast v\u00e4ljumise, et armastada teist. P\u00e4\u00e4stmise tegu seisnebki selles, et inimene kistakse v\u00e4lja sellest needusest ning talle antakse tagasi armastuse ilu.<\/p>\n\n

Selle inimese jaoks p\u00fc\u00fcame luua uut t\u00fc\u00fcpi kogudust; me rajame kogudusi m\u00fcsteeriumikrooniga, kus taevas on kohal \u2013 koos meie usu t\u00e4htsaimate m\u00fcsteeriumidega. T\u00e4nap\u00e4eva Kirikul puudub kindel esteetika\u2026 See ongi meid mingis m\u00f5ttes ajendanud otsima esteetikat. Madridi oleme ehitanud \u00fche koguduse, millel on kuldne lagi, valgest kivist ja klaasist struktuur ning katehumeenium \u2013 ruumikompleks, mis avaneb keskv\u00e4ljakule, mille keskel on allikas. Esimesel korrusel asuvad k\u00f5ik sotsiaalteenused ning \u00fclemisel korrusel on ruumid erinevatele kogudustele jne.<\/p>\n\n

<\/div>\n
\n
\"Neokatehhumeenilise\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
R\u00e4ndkunstnike ja -arhitektide meeskond<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n

R\u00e4\u00e4kisin just ilust. Iga Kiriku reform on v\u00e4ltimatult toonud endaga kaasa ka esteetilise uuenduse: m\u00f5elgem n\u00e4iteks gootikale v\u00f5i barokile\u2026 Teisiti ei saanud see olla ka Vatikani II Kirikukoguga.<\/p>\n\n

Noh, meie, kes oleme Teel, tahame esitleda seda ilu \u2013 armastuse ilu just selles m\u00f5\u00f5tmes: Kristus (viidates ristile<\/em>). Ja tahame seda n\u00e4idata kristlikus koguduses, sest usume\u2026 Kristus \u00fctleb: \u201eArmastage \u00fcksteist, armastage\u2026\u201c, aga keda armastada? Esimesed kristlased elasid v\u00e4ikestes kogukondades, nad tundsid \u00fcksteist. Kogudus ei saa olla liiga suur, sest eesm\u00e4rk on luua avalik armastuse m\u00e4rk, n\u00e4htav tunnistus.\u00a0\u00dche koguduse suurus on 30\u201340 inimest, sest vajame konkreetset, n\u00e4htavat armastuse tunnistust. Tuleb taas esile tuua paganate h\u00fc\u00fcd: \u201eVaadake, kuidas nad \u00fcksteist armastavad\u201c \u2013 seda h\u00fc\u00fcti, n\u00e4hes esimesi kristlasi. Sest Kristus \u00fctleb Evangeeliumis ikka ja j\u00e4lle: \u201eArmastage \u00fcksteist.\u201c See ongi ilu, mis p\u00e4\u00e4stab maailma: armastus risti m\u00f5\u00f5tmes. See n\u00e4itab, et kui me armastame \u00fcksteist isegi vaenlase m\u00f5\u00f5tmes, siis elab meis igavene elu. Sest teisiti pole v\u00f5imalik selliselt armastada \u2013 ainult seet\u00f5ttu, et Jumal on andnud meile usu, ja see usk annab meile igavese elu, surematu elu\u2026 Meil on midagi sees, mis meid kannab, mis meid hoiab \u2013 Jumala elu meis, Kristuse elu, Tema v\u00f5it surma \u00fcle meie sees, P\u00fcha Vaimu l\u00e4bi antud. Sest tegelikult see, mida peame kuulutama, on \u00fclest\u00f5usnud Kristus, kes on meie sees elav.<\/p>\n\n

<\/div>\n
\n
\"Neokatehhumeenilise\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n

Me tahame olla t\u00f5siseltv\u00f5etav Tee, \u00fcks t\u00f5sine tee, sest me oleme justkui astumas suurele lahingule maailma, kuradi ja suure lohe vastu. Me oleme see naine, kes toob ilmale poisslapse, keda \u00e4hvardab suur lohe \u2013 selle maailma v\u00fcrst. Juudid \u00fctlesid, et maailmas v\u00f5idab alati kurat. Huvitav, kas olete seda m\u00e4rganud? Esmalt natsism ja siis kommunism \u2013 m\u00f5lemad n\u00e4isid kogu maailma, terveid rahvaid vallutavat. Me m\u00f5istame, miks kogu Euroopa liigub t\u00e4na miite-usu poole, miks toimub t\u00e4ielik sekulariseerumine. Tundub, et kurat v\u00f5idab alati, sest Kristusel ei ole selles maailmas kohta, kuhu oma pea panna \u2013 ja samuti on ka kristlastega. Kuid meie oleme koos Kristusega v\u00f5itnud surma ja meil on seesama suur r\u00f5\u00f5m. Seet\u00f5ttu peame kuulutama ja andma tunnistust sellest armastusest, mida Jumal meile on osutanud \u2013 armastusest, mis on andnud meile igavese elu meie sees.<\/p>\n\n

Kristus \u00fctleb: \u201eArmastage \u00fcksteist, nii nagu mina olen teid armastanud.\u201c Kristus on meid armastanud, ja just selles armastuses tunnevad meid \u00e4ra sekulariseerunud paganad meie \u00fcmber \u2013 sellest nad saavad aru, et me oleme Tema j\u00fcngrid. Kristus on meid armastanud vaenlase m\u00f5\u00f5tmes \u2013 see t\u00e4hendab, Ta ei vastanud meie kurjusele kurjaga. M\u00e4ejutluses \u00fctleb Ta: \u201e\u00c4rge pange vastu kurjale.\u201c \u201eArmastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad, \u00f5nnistage neid, kes teid taga kiusavad.\u201c \nMis see siis on? See ongi Kristlus.<\/p>\n\n

Sest k\u00fcsimus on just selles: mida t\u00e4hendab olla kristlane t\u00e4na? Millest peame andma tunnistust? P\u00fcha Paulus \u00fctleb: \u201eMe kanname alati ja k\u00f5ikjal oma ihus Jeesuse surmaviisi.\u201c Surmaviisi \u2013 see t\u00e4hendab, risti l\u00f6\u00f6dud Kristust. Ta \u00fctleb: \u201eMe kanname alati ja k\u00f5ikjal oma kehas Jeesuse surmaviisi, et meie ihus saaks n\u00e4htavaks, et Kristus elab.\u201c Vatikani II Kirikukogu on r\u00e4\u00e4kinud Kirikust kui kogu maailma p\u00e4\u00e4stmise sakramendist. Kristus on meile n\u00e4idanud \u00f5iglust \u2013 armastuse \u00f5iglust risti m\u00f5\u00f5tmes.<\/p>\n\n

<\/div>\n
\n
\"Neokatehhumeenilise\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n

Ilu p\u00e4\u00e4stab maailma \u2013 see ilu on Kristus, kes elab kristlaste sees, kristlikes kogukondades. Me oleme \u00f6elnud P\u00fchale Toolile, et me ei soovi luua uut kongregatsiooni, vaid tahame viia selle s\u00f5numi Kirikuni: on imeline elada usku kristlikus kogukonnas, kogudustes.<\/p>\n\n

K\u00f5ige kaunim kogukondades on see, et oleme n\u00e4inud Jumala tegutsemist vendades ja \u00f5dedes \u2013 k\u00f5ik saavad osa teiste headusest. K\u00f5ik k\u00f5igis. On olemas \u00fchine ja pidev rikkus k\u00f5igis. On imeline n\u00e4ha, kuidas pimedad n\u00e4evad Jumala armastust oma elus. Kristus on surma v\u00f5itnud \u2013 me ei vaata surmale \u00f5udusega n\u00e4kku, ega vanadusele, ega haigusele. Ja mitte sellep\u00e4rast, et me oleksime v\u00e4ga head \u2013 vaid just sellep\u00e4rast, et me k\u00f5ik oleme patused, vaesed.<\/p>\n\n

Jeesuse Kristuse \u00fclest\u00f5usmises n\u00e4itab Jumal midagi suurt: see mees on surnuist \u00fcles t\u00f5usnud ja taevasse l\u00e4inud \u2013 Jumal on t\u00f5stnud ta Kyrioseks. \nS\u00f5na Kyrios on seesama Jumala nimi Siinai m\u00e4el. Seega, see inimene, kes suri ristil meie eest, on Jumal ise.<\/p>\n\n

Kristus on surnud selleks, et inimene saaks v\u00e4ljuda sellest isekuse ringist, et ta ei elaks enam iseendale, vaid Temale, kes tema eest suri ja \u00fcles t\u00f5usis. Kristus \u2013 jumalik ilu, kes on saanud inimeseks \u2013 on saanud \u00fcheks meie seast, et inimene v\u00f5iks vastu v\u00f5tta Jumala kirkuse.<\/p>\n\n

<\/div>\n\n
\n\n
<\/div>\n\n

Kardenal Grzegorz Ry\u015b<\/h4>\n\n
<\/div>\n\n
\u0141odzi peapiiskop, Poola.<\/h6>\n\n
<\/div>\n\n

Auv\u00e4\u00e4rsed h\u00e4rrad, vennad ja \u00f5ed, kallis Kiko!<\/p>\n\n

Me k\u00f5ik, kes me siin kohal oleme, usume kindlasti sellesse v\u00e4ljendisse: Per Artem ad Deum.<\/em><\/p>\n\n

Pealegi oleme kogunenud siia selleks, et autasustada inimest, kes on teinud sellest valemist \u2013 Per Artem ad Deum \u2013 \u00fche oma elu p\u00f5him\u00f5tetest.<\/p>\n\n

Veelgi enam, TULEB \u00d6ELDA, et see p\u00f5him\u00f5te ei ole k\u00f5igile iseenesestm\u00f5istetav. Ja see \u201emitte iseenesestm\u00f5istetavus\u201c avaldub mitmel viisil:<\/p>\n\n

Esiteks v\u00f5ib sellel olla kunsti n\u00e4gu \u2013 kunstil, mis eelnevalt ei taha Jumalaga mingit pistmist teha. Jonathan Sacks v\u00e4ljendab seda v\u00e4ga tabavalt ja kirglikult oma raamatus \u201cUsutruuduse visadus<\/em>\u201d: sajandite jooksul elasid kunst ja usk harmoonilises abielus, kuid n\u00fc\u00fcd on nad LAHUTATUD! Nagu lahutuste puhul tihti juhtub, ei ole s\u00fc\u00fc ainult \u00fchel poolel. Lahutus usu ja kultuuri vahel on tingitud ka kristlaste usu ebak\u00fcpsusest \u2013 sest k\u00fcps usk, nagu \u00fctles p\u00fcha Johannes Paulus II, v\u00e4ljendub alati kultuurina!<\/p>\n\n

<\/div>\n\n
\"Neokatehhumeenilise\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Kardinal Grzegorz Ry\u015b, \u0141\u00f3d\u017ai peapiiskop, Poola<\/em><\/figcaption><\/figure>\n
<\/div>\n\n

Teiseks v\u00f5ib kunst muutuda \u2013 ja sageli muutubki \u2013 eesm\u00e4rgiks iseeneses. See t\u00e4hendab, et kunst ei taha kedagi juhtida kuhugi v\u00e4ljapoole, vaid ainult iseenda juurde \u2013 ta keskendub t\u00e4ielikult iseendale. P\u00fcha vend Albert (Adam Chmielowski), \u00fcks 19. sajandi parimaid Poola maalikunstnikke, hoiatas selle n\u00e4htuse eest, r\u00e4\u00e4kides \u201eKunsti Daamist\u201c, kes n\u00f5uab endale ebajumalakummardamise sarnast andumust.<\/p>\n\n

Kolmandaks \u2013 l\u00e4bi sajandite ei ole Kirikus puudunud kriitilised h\u00e4\u00e4led religioosse ja sakraalse kunsti ning selle n\u00f5udmiste suhtes. Kui piltide austamine kinnitati teisel Nikaia kirikukogul (787), kerkis kristluse l\u00e4\u00e4nemaailmas \u2013 eriti Karl Suure \u00f5ukonna \u00fcmbruses \u2013 esile hulk kahtlusi ja vaidlusi. P\u00f5hjalikum kogumik neist arutlustest on Karolingide raamatud (Libri Carolini), mille autoriks peetakse Orl\u00e9ansi piiskoppi Teodulfit. Seal esitatakse k\u00fcsimus: Jeesus ei k\u00e4skinud apostlitel maalida pilte, vaid kuulutada S\u00d5NA. Miks?<\/p>\n\n

Sest s\u00f5na ei seo inimese kujutlusv\u00f5imet nii tugevalt nagu pilt! Seda me teame. Ma arvan, et see on meie \u00fchine kogemus. Mina n\u00e4iteks tean juba lapsep\u00f5lvest saati, et Jumal Isa on \u00fcsna t\u00f5sine vanamees pilvede peal, habemega, valitsuskepp k\u00e4es ja k\u00e4es ka ristiga maailmakera \u2013 just sellisena n\u00e4gin Teda oma kogudusekiriku laemaalingul (korra n\u00e4dalas, vahel isegi iga p\u00e4ev). Ja sellest kujutisest on peaaegu v\u00f5imatu vabaneda.<\/p>\n\n

<\/div>\n
\n
\"Neokatehhumeenilise<\/a>
Fotode album tseremooniast<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n

T\u00f5epoolest, \u00fctleb Teodulphus, kunstil on kasvatav v\u00e4\u00e4rtus (litteratura illitteratorum \u2013 \u201ckirjaoskamatute kirjavara\u201d), kuid ainult s\u00f5naga seotuna. Selgitamata kujutis ilusast naisest v\u00f5iks esindada nii Maarjat kui ka Veenust\u2026<\/p>\n\n

Neljandaks v\u00f5ib kunstile keskendumine muuta prioriteete pahupidi. P\u00fcha Bernard Clairvaux\u2019st r\u00e4\u00e4kis sellest v\u00e4ga j\u00f5uliselt kiriku ajaloos: \u201eKirik s\u00e4rab kullast, aga Tema Issandal on paljas selg\u201c \u2013 kirik s\u00e4rab kullast, tal on kullast altarid, anumad ja k\u00fc\u00fcnlajalad, samal ajal kui kiriku Issand \u2013 Jeesus vaese ihu kaudu \u2013 on palja seljaga: talle pole s\u00e4rke antud, sest k\u00f5ik rahad on kulutatud templi kaunistamisele.<\/p>\n\n

Ma tuletan meelde k\u00f5iki neid vastuv\u00e4iteid mitte p\u00f5him\u00f5tte \u201cper artem ad Deum<\/em>\u201d vastu, vaid selleks, et n\u00e4idata, kui keeruline on seda \u00f5igesti elada: see n\u00f5uab mitte ainult andekust, vaid ka pingutust, eristusv\u00f5imet, vaesuse distsipliini, palvet ja valvsust. Seega ei puuduta t\u00e4na antav auhind \u00fcksnes kunstilisi v\u00f5imeid, vaid ka evangeelse elu radikaalsust.<\/p>\n\n

<\/div>\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Kardinal Grzegorz Ry\u015b, \u0141\u00f3d\u017ai peapiiskop, Poola<\/em><\/figcaption><\/figure>\n
<\/div>\n\n

Tee \u201cper artem ad Deum<\/em>\u201d ei ole lihtne, kuid \u00f5ndsad on need, kes seda m\u00f6\u00f6da k\u00e4ivad ja teisi sellele juhatavad. See on Jumala tee. Jumal ise valmistab selle ette ja k\u00e4ib seda m\u00f6\u00f6da inimese poole. Inimlik tee \u201cper artem ad Deum<\/em>\u201c on eelk\u00f5ige ja algup\u00e4raselt Jumala tee \u201cper artem ad hominem<\/em>\u201d; tee kunsti kaudu inimese juurde. Tarkuseraamat r\u00e4\u00e4gib sellest suurep\u00e4raselt: \u201eSest loodute ILU ja suuruse kaudu v\u00f5ib neid vaadeldes tunnetada nende Loojat\u201c (Trk 13,5). Kaks salmi varem nimetatakse Teda \u201eILU Autoriks\u201c. Ilu, mille Tema loob, on m\u00e4\u00e4ratud meid Tema juurde juhtima.<\/p>\n\n

Kuid juhtub ka nii \u2013 nagu tunnistab inspireeritud autor \u2013, et ilu v\u00f5ib saada takistuseks Jumala ja inimese vahel, kui inimesed hakkavad loodu asemel Loojat kummardamise asemel loodut kummardama: \u201eNeid k\u00f6idab v\u00e4line v\u00e4limus, sest SEE ON NENDE SILMADELE NII ILUS!\u201c (v. 7). Ent patt ja eksitus ei ole inimkonna ajaloo viimane s\u00f5na. Nendele on vastuseks P\u00c4\u00c4STE!<\/p>\n\n

P\u00fcha Johannes Paulus II r\u00e4\u00e4gib oma \u201eKirjas kunstnikele\u201c \u201eIlust, mis P\u00c4\u00c4STAB\u201c \u2013 ja meie t\u00e4nane laureaat \u00fctleb sama, Dostojevski j\u00e4lgedes. Me teame h\u00e4sti: p\u00e4\u00e4ste on Jumala tegu ning see saab teoks t\u00e4nu Temale, \u201ek\u00f5ige kaunimale inimlaste seas\u201c. Ilu tee (via pulchritudinis) on Jumala loomise ja p\u00e4\u00e4stmise tee. See ei ole m\u00f5eldud \u00fcksnes v\u00e4hestele valitud kunstnikele, vaid k\u00f5igile inimestele \u2013 igale patusele. See ongi Kiko l\u00f5plik KER\u00dcGMA.<\/p>\n\n

Ait\u00e4h teie t\u00e4helepanu eest.<\/p>\n\n

<\/div>\n\n
\n\n
<\/div>\n\n

Mons. Segundo Tejado<\/h4>\n\n
<\/div>\n\n

Tere \u00f5htust k\u00f5igile \u2013 Eminents, Ekstsellents, s\u00f5brad!<\/p>\n\n

<\/div>\n
\n
\"Neokatehhumeenilise\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Mons. Segundo Tejado<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n

Minule on usaldatud \u00fclesanne selgitada Kiko elut\u00f6\u00f6d. See ei ole olnud lihtne \u2013 ja ei ole ka praegu \u2013, sest kindlasti unustan midagi, kuna ta on teinud nii palju, nii paljudes paikades, nii palju erinevaid t\u00f6id, et neid on t\u00f5epoolest raske kokku lugeda. Ma r\u00e4\u00e4gin veidi pikemalt, aga mitte liiga palju \u2013 \u00e4rge muretsege \u2013, kuid mulle n\u00e4ib oluline just t\u00e4na, siin ja praegu, teha v\u00e4ike tagasivaade: millist teed m\u00f6\u00f6da on Jumal Kikot juhatanud tema eluloos, et j\u00f5uda siia, selle auhinnani.<\/p>\n\n

<\/div>\n\n
Kiko Arg\u00fcello<\/strong><\/h6>\n\n
<\/div>\n\n

Hispaania maalikunstnik, s\u00fcndinud Le\u00f3nis 9. jaanuaril 1939. \u00d5ppis Madridi San Fernando Akadeemia Kaunite Kunstide Keskkoolis. Osales arvukatel n\u00e4itustel ja maalikunsti konkurssidel Hispaanias ning p\u00e4lvis 1959. aastal Erakorralise Riikliku Maaliauhinna.<\/p>\n\n

1950ndate l\u00f5pus elab ta l\u00e4bi eksistentsiaalse kriisi, mis viib s\u00fcgava kohtumiseni Jeesuse Kristusega \u2013 ja see kohtumine paneb teda p\u00fchendama kogu oma elu ja kunsti Kristusele ning Kirikule. Koos dominiiklasest isa Aguilariga teeb ta 1960. aastal enne Vatikani II kirikukogu algust reisi l\u00e4bi Euroopa, et uurida sakraalkunsti just tulevase kirikukogu valguses. \nSelle uuenduse vaimus muudab ta oma kunsti sisu ning koos \u00fche skulptori ja \u00fche vitraa\u017eikunstnikuga moodustavad nad sakraalkunsti r\u00fchmituse nimega \u201eGremio 62\u201d, mis korraldab n\u00e4ituseid Madridis, Royanis (Prantsusmaa) ja Haagis (Holland).<\/p>\n\n

<\/div>\n
\n
\"Neokatehhumeenilise\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Mons. Segundo Tejado<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n

Aastal 1964 inspireerib Issand teda j\u00e4tma oma paljut\u00f5otava kunstnikukarj\u00e4\u00e4ri ja asuma elama vaeste sekka \u2013 Madridi \u00e4\u00e4relinna Palomeras Altase slummidesse. Seal kohtub ta Carmen Hern\u00e1ndeziga, misjon\u00e4riga, kellel on kraad nii keemias kui teoloogias ja kes on t\u00e4na Kirikus Jumala Sulase tiitliga. Koos temaga s\u00fcnnib uus kuulutusviis, mis viib vaeste seas \u00fche kristliku kogukonna tekkeni \u2013 esimene neokatehhumeeniline kogudus. See kogemus hakkab tasapisi kanduma edasi ka kirikutesse. V\u00e4ike seeme hakkab idanema Hispaanias ning p\u00e4rast Kiko kogemust Rooma \u00e4\u00e4relinnas Borghetto Latinos, levib see edasi Itaaliasse ja \u00fcle kogu maailma. T\u00e4naseks on Neokatehhumeeniline Tee esindatud 136 riigis, ligikaudu 1.300 piiskopkonnas ja \u00fcle 6.200 kirikus.<\/p>\n\n

Kiko kunstilooming on alates esimestest kogukondadest keskendunud otsingule: kuidas luua sobivaid ja v\u00e4\u00e4rikaid liturgilisi ruume, mis vastaksid uuendusele, mida Vatikani II Kirikukogu Kirikule pakub. Neokatehhumeenilise Tee kaudu s\u00fcnnib terve hulk struktuure ja elemente, mille eesm\u00e4rk on rakendada seda kirikukogu uuendust kristliku kogukonna teenistuses.<\/p>\n\n

Kiko leiab Idakiriku kunstis, eelk\u00f5ige ikoonides, k\u00f5ige sobivama v\u00e4ljendusviisi sellele vaimulikule kogemusele, mida ta parasjagu elab. Teda paelub s\u00fcgavalt nende kunstnike vaimsus, kes loobuvad isiklikust \u201coriginaalsusest\u201d ning alluvad Kiriku traditsioonist p\u00e4rit kindlale kaanonile \u2013 ja just selles allumises avanevad neile tee palju k\u00f5rgemasse kunsti ja vaimsusesse. Kiko j\u00e4rgib \u00f5igeusu ikoonikaanonit, kuid ajastab ja uuendab seda omaenda koolituse kaudu saadud moodsa kunsti m\u00f5jutustega \u2013 nagu Picasso, Matisse jt, kelle loomingust ta oli s\u00fcgavalt m\u00f5jutatud.<\/p>\n\n

<\/div>\n
\n
\"Neokatehhumeenilise\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Kiko Arg\u00fcello Kunstilise Loomingu Fondi (Fundaci\u00f3n Obra Art\u00edstica de Kiko Arg\u00fcello) kaast\u00f6\u00f6tajad.<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n

Aastal 2000 asutas Kiko maalikunstnike kooli, et teostada kirikutesse maalits\u00fckleid, nagu peagi n\u00e4eme. \nJa aastal 2018 asutati Kiko Arg\u00fcello Kunstilise Loomingu Fond (Fundaci\u00f3n Obra Art\u00edstica Kiko Arg\u00fcello), mille eesm\u00e4rgiks on s\u00e4ilitada ja levitada Kiko kunstip\u00e4randit.<\/p>\n\n

<\/div>\n\n
Arhitektuur ja maalikunst<\/h6>\n\n
<\/div>\n\n

Kiko Arg\u00fcello alustab koos Carmen Hern\u00e1ndeziga Vatikani II Kirikukogu vaimus t\u00f6\u00f6d, et liikuda edasi massikiriku pastoraalilt \u201ckoguduste koguduse\u201d Kiriku poole, pakkudes v\u00e4lja t\u00e4ieliku uuenduse: alates arhitektuurist ja ikoonograafiast, kuni liturgiliste ruumide ja inimestevaheliste kohtumispaikade \u2013 tema nimetusega Katehumeeniumi (Catecumenium) \u2013 kujundamiseni ning liturgia elementideni v\u00e4lja.<\/p>\n\n

Nii leiamegi Kiko kunstiteoseid mitmetes kirikutes ja kogudustes:<\/p>\n\n