{"id":43302,"date":"2022-07-06T07:58:40","date_gmt":"2022-07-06T06:58:40","guid":{"rendered":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/neokatehhumeenilise-tee-pere-tunnistus-x-ulemaailmsel-perekondade-kohtumisel\/"},"modified":"2026-03-02T14:16:25","modified_gmt":"2026-03-02T13:16:25","slug":"neokatehhumeenilise-tee-pere-tunnistus-x-ulemaailmsel-perekondade-kohtumisel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/neokatehhumeenilise-tee-pere-tunnistus-x-ulemaailmsel-perekondade-kohtumisel\/","title":{"rendered":"Neokatehhumeenilise Tee pere tunnistus X \u00dclemaailmsel Perekondade Kohtumisel"},"content":{"rendered":"\n
Rooma, 22.\u201326. juuni 2022<\/h5>\n\n
<\/div>\n\n
\"Neokatehhumeeniline<\/figure>\n
<\/div>\n\n

2022. aasta 22-26.juunini toimus Roomas X \u00dclemaailmne Perekondade Kohtumine, mille korraldasid Ilmikute, Perekonna ja Elu Dikasteerium ning Rooma Piiskopkond.<\/em><\/p>\n\n

Neokatehhumeenilist Teed esindasid mitmed pered, kes olid saadetud erinevatesse piiskopkondadesse: Massimo ja Patrizia Palloni, 12 lapsega (r\u00e4ndmisjon\u00e4rid, misjonis Hollandis), Francesco ja Sheila Gennarini, 9 lapsega (r\u00e4ndmisjon\u00e4rid, misjonis Ameerika \u00dchendriikides), Dino ja Roberta Furgione, samuti 9 lapsega (r\u00e4ndmisjon\u00e4rid, misjonis L\u00f5una-Aafrikas), ning preester Gianvito Sanfilippo (vastutab Neokatehhumeenilise Tee kinnitusej\u00e4rgse etapi eest).<\/em><\/p>\n\n

Reede hommikul, 24. juunil, k\u00e4sitleti mitmeid teemasid. Massimo ja Patrizia Palloni s\u00f5nav\u00f5tt oli p\u00fchendatud teemal \u201eUsu edastamine t\u00e4nap\u00e4eva noortele\u201c. Massimo r\u00e4\u00e4kis l\u00fchidalt oma isiklikust kogemusest pojana: ta sai usu oma vanematelt l\u00e4bi Neokatehhumeenilise Tee ning koos oma abikaasaga \u2013 kes samuti on neokatehhumeeniliste vanemate t\u00fctar \u2013 on nad selle usu edasi andnud oma 12 lapsele. Allpool on toodud Massimo ja Patrizia l\u00fchike s\u00f5nav\u00f5tt:<\/em><\/p>\n\n

\n
\n
\"\"<\/figure><\/div>\n
<\/div>\n\n

Eminentsid ja Austusv\u00e4\u00e4rsed Ekstsellentsid, Piiskoppide Konverentside ja Liikumiste delegaadid, armsad vennad ja \u00f5ed:<\/p>\n\n

Meilt on palutud s\u00f5nav\u00f5tt teemal \u201eUsu edastamine t\u00e4nap\u00e4eva noortele\u201c, l\u00e4htudes meie isiklikust kogemusest. T\u00e4name teid selle v\u00f5imaluse eest, mida te meile andsite, et anda au Jumalale.<\/p>\n\n

Meie oleme Massimo ja Patrizia Palloni, p\u00e4rit \u00fchest Rooma neokatehhumeenilisest kogudusest ning oleme olnud r\u00e4ndmisjon\u00e4rid Hollandis juba kaheksateist aastat. Ka meie vanemad k\u00e4ivad koguduses ning nende kogemuse kaudu on nad meile usu edasi andnud. \nSeega v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida oma kogemusest nii laste kui vanematena \u2013 lastena, kellele nende vanemad on usu edasi andnud, ja ka kaheteistk\u00fcmne lapse vanematena, kes on siin kohal. Nad tervitavad teid ja t\u00e4navad teid samuti.<\/p>\n\n

Meie suhtes oma vanematega \u2013 ja t\u00e4na suhetes oma lastega \u2013 on meid juhtinud S\u00f5na, mille Jumal andis oma rahvale, kui Ta ilmus Siinai m\u00e4el:<\/p>\n\n

\u00abKuula, Iisrael! Issand on meie Jumal, Issand on ainus. Armasta Issandat, oma Jumalat, k\u00f5igest oma s\u00fcdamest, k\u00f5igest oma hingest ja k\u00f5igest oma j\u00f5uga! Need s\u00f5nad, mida ma t\u00e4na sulle k\u00e4sin, j\u00e4\u00e4gu su s\u00fcdamesse. Kinnita neid oma lastele ja r\u00e4\u00e4gi neist kodus istudes ja teel k\u00e4ies, magama heites ja \u00fcles t\u00f5ustes.\u00bb\u00a0(5Ms 6,4\u20137)<\/em><\/p>\n\n

Juba v\u00e4ikesest peale pidasid meie vanemadega meiega p\u00fchap\u00e4eva hommikuti hommikupalveid. P\u00e4rast psalmide laulmist kuulutati \u00fcks piiblilugemine ja meid aidati n\u00e4ha oma elu Jumala S\u00f5na valguses. Ka p\u00e4ris v\u00e4ikestena valgustas see S\u00f5na meie suhteid vendade, \u00f5dede ja vanematega, v\u00f5imaldades meil leppida ja r\u00e4\u00e4kida oma kannatustest. Meie isa k\u00fcsis meilt sageli: \u201eKuidas valgustab see S\u00f5na sinu t\u00e4nast reaalsust?\u201d \u2013 see k\u00fcsimus kajab vastu Piibli esimesest k\u00fcsimusest: \u201eAadam, kus sa oled?\u201d Nagu on \u00f6elnud Paavst Franciscus Amoris Laetitias<\/em>: \u201eOluline k\u00fcsimus ei ole, kus laps f\u00fc\u00fcsiliselt viibib, kellega ta parajasti on, vaid kus ta eksistentsiaalses m\u00f5ttes asub\u201d [1]<\/a>. Jumala S\u00f5na saab kogu inimeksistentsi v\u00f5rdkujuks: iga selles sisalduv s\u00f5na valgustab meie elu \u2013 loomisest, Noa laevast ja veeuputusest kuni Paabeli tornini, Aabrahamini, Exoduse ja Evangeeliumide t\u00e4hendamiss\u00f5nadeni, jn. See S\u00f5na on ka meie lapsep\u00f5lvest peale valgustanud meie elu; see oli erakordne sild vanemate ja laste vahel, p\u00f5lvkondade vahel. Igal pereliikmel oli v\u00f5imalus jagada omaenda kogemus. T\u00e4nu kohtumisele palves aitas Issand meil t\u00f5eliselt m\u00f5ista, \u201ekus me olime\u201d, m\u00f5ista teiste kannatusi ja v\u00e4ga sageli ka meie vahel \u00e4ra leppida. P\u00e4rast hommikupalveid j\u00e4rgnes alati eriline \u00fchine eine, et elada p\u00fchap\u00e4eva t\u00e4ielikult.<\/p>\n\n

Samuti oli meil igal aastal peres sissejuhatus suurtesse kirikup\u00fchadesse, mida valmistati hoolikalt ette ja mis t\u00e4histasid aastaaja vaheldumist ning mida me t\u00e4histasime kogu kogudusega: J\u00f5ulud, Kolmekuningap\u00e4ev, Nelip\u00fcha, P\u00e4rispatuta Saamise p\u00fcha \u2026 P\u00e4rast esimest armulauda osalesime regulaarselt koguduse Euharistial, kus meile p\u00f6\u00f6rati erilist t\u00e4helepanu. See Euharistia, mida peeti koguduses p\u00e4rast p\u00fchap\u00e4eva esimesi vespreid, on meid j\u00e4rk-j\u00e4rgult eemaldanud laup\u00e4eva\u00f5htu pattudest, mis sageli viivad noored Kristusest eemale. \nK\u00f5ige keskmes oli \u00dclest\u00f5usmisp\u00fcha Vigiil, milleks meid valmistati ette ja mida me ootasime suure igatsusega. Nii juhatati meid samm-sammult sisse usuelu juurde Kirikus. Noorukieas liitusime \u2013 koos teiste noorte ja t\u00e4iskasvanutega \u2013 kiriku kogudusega, et j\u00e4tkata kristlikku algatust. Peale selle osalesime regulaarselt palver\u00e4nnakutel ja \u00dclemaailmsetel Noortep\u00e4evadel, kus meil aidati s\u00fcgavalt m\u00f5tiskleda oma kutsumuse \u00fcle ning kus kuulsime P\u00fcha Isa s\u00f5na. \nNeed kohtumised on kasvatanud meis armastust Paavsti ja terve Kiriku vastu.<\/p>\n\n

Aastate jooksul oleme j\u00e4rk-j\u00e4rgult maitstud kristliku elu imet. Meile on edasi antud teadmine, et pere keskmes on kolm altarit[2]<\/a>: Esimene neist on P\u00fcha Euharistia laud, kus Jeesus Kristus pakub oma elu ja \u00fclest\u00f5usmise ohvri meie lunastuse heaks; teine on pulmavoodi, kus, kui abikaasad annavad \u00fcksteisele end, t\u00e4itub Abielu Sakrament ning s\u00fcnnib armastuse ja uue elu ime; kolmas on laud, kus pere koguneb s\u00f6\u00f6ma, kiites Issandat tema andide eest. Nii muutub iga \u00fchine eine kohtumiseks, kus arutatakse elu- ja kooliprobleeme, kus k\u00f5ik osalevad ja kogetakse osadust.<\/p>\n\n

Kui me abiellusime, olime v\u00e4ga noored: mina olin 24-aastane ja Patricia 20-aastane. Kuigi abiellusime parimate kavatsustega luua kristlik perekond, seisime abielu esimestel aastatel silmitsi oma n\u00f5rkustega, mis ohustasid meie \u00fchtsust. Selles raskes olukorras toetas meid meie kogudus, mis koosnes tavainimestest, kes elasid nagu meiegi usuteel. Nad aitasid meil kriisidest \u00fcle saada, r\u00e4\u00e4kides meile ausalt ja kutsudes meid \u00fcles oma vigadest teadlikuks saama, kasutades selleks Sakramente ja Jumala S\u00f5na, mis valgustas meie patureaalsust.<\/p>\n\n

Meie jaoks oli see uus algus, nagu Kaana pulmas: kui armumise ja oma pingutustel p\u00f5hinev armastuse \u201evein\u201c oli otsakorral, andis Jeesus Kristus meile tasuta uue ja ergastava armuveini \u2013 andestuse. Oleme avastanud, et elu vastuv\u00f5tmine ei ole koormav seadus, vaid isekuse vabadus, ilma milleta abielu k\u00f5ikub. Suure \u00fcllatusega on Jumal kinkinud meile soovi iga lapse vastu, kelle Ta meile on andnud. Issand on olnud suurem kui meie patud ning vaatamata meie n\u00f5rkustele ja v\u00f5imetusele oleme t\u00e4na siin koos oma kaheteistk\u00fcmne lastega, kes on meile veenev t\u00f5end Jumala ustavusest.<\/p>\n\n

Usu edastamine t\u00e4nap\u00e4eva noortele on t\u00e4nasel p\u00e4eval Kiriku ja iga ristitu jaoks \u00e4\u00e4rmiselt oluline \u00fclesanne. Me elame \u00fchiskonnas, kus tundub, et Jumal on silmapiirilt kadunud. Sekulariseerumise kiire areng, Jumala m\u00f5tte kaotus, abordi ja eutanaasia p\u00f5hjustatud haavad on iga inimese usu igap\u00e4evane oht. Saatana r\u00fcnnakud perekonna ja noorte vastu on t\u00f5sised: \u00fclemaailmsed internetipornograafia epideemiad, narkootikumid, segadus identiteedi osas, gnostilised vaated, mis lahutavad inimese tema kehast. Paavst Franciscus on kirjeldanud soolise identiteedi teooria levikut kui s\u00f5da: \u201eT\u00e4na toimub maailmas s\u00f5da abielu h\u00e4vitamiseks [\u2026] mitte relvadega, vaid ideede kaudu,\u201d nimetades neid \u201eideoloogilisteks kolonisatsioonideks, mis h\u00e4vitavad\u201d [3]<\/a>.<\/p>\n\n

Noorukiea ja nooruse aeg on ehk inimese kujunemises k\u00f5ige keerulisem periood: see on aeg, mil toimuvad suured f\u00fc\u00fcsilised, vaimsed ja emotsionaalsed muutused, laieneb sotsiaalsete suhete ring (\u00fcleminek k\u00f5rgkooli, iseseisvumine perest, uued s\u00f5prussuhted) ning just sel tundlikul ajal, mil suhted vanematega muutuvad sageli konfliktseteks, peavad noored tegema elumuutvaid otsuseid, mis m\u00f5jutavad kogu nende elu. Selliste olukordade ees on P\u00fcha Vaim tekitanud teise kogemuse, et aidata koguduse noori: kinnitusej\u00e4rgne (post-confirmatio) kogemus.<\/p>\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval p\u00e4rinevad v\u00e4ga paljud noored murtud perest. \u00dcha suurem protsent lapsi elab ainult \u00fche vanemaga \u2013 enamasti vanemate lahutuse t\u00f5ttu, m\u00f5nikord ka v\u00e4ljaspool abielu s\u00fcndinud olukordade t\u00f5ttu. Rohkem kui 50% abielude purunemise taustal, ilma kooli toetuse ja abita, j\u00e4\u00e4vad palju noori ilma kindla toetuspunktita ja eksivad \u00e4ra. Uues kinnitusej\u00e4rgses kogemuses, mille paljud preestrid kogu maailmas, osaduses oma piiskoppidega, on otsustanud k\u00e4ivitada, moodustatakse v\u00e4iksed noorter\u00fchmad, kes kohtuvad \u00fche k\u00fcpse ja usus kogenud perega \u2013 sellisega, kes suudab anda ehtsat tunnistust ja olla teenijaks nendele noortele. Noori t\u00f5mbab kristlik perekond, kus nad n\u00e4evad elavat usku. Nendes gruppides hakkavad noored lugema Jumala S\u00f5na, m\u00f5tisklevad k\u00e4skude \u00fcle kui elu teeraja \u00fcle, avastavad uuesti Pihtimise Sakramendi ning puutuvad kokku \u00fche konkreetse perekonna kristliku eluga.<\/p>\n\n

See kogemus kannab paljudes kirikutes muljetavaldavat vilja: kinnitusej\u00e4rgne periood, mida tavaliselt iseloomustab paljude noorte eemaldumine Kirikust, on t\u00e4nu sellele pastoraalsele t\u00f6\u00f6le muutumas Issanda \u00f5nnistuseks, sest noorte protsent, kes j\u00e4tkavad kirikuelus osalemist p\u00e4rast kinnitamist, on v\u00e4ga k\u00f5rge. Peale selle on nende noorte r\u00f5\u00f5m nakkav ning see muutub tunnistuseks koolikaaslastele, s\u00f5pradele ja tuttavatele, kes omakorda soovivad seda kogeda, liitudes gruppidega. Nii j\u00f5uavad paljud eemalolevad noored taas Kiriku juurde.<\/p>\n\n

Ent siiski ei ole tegemist lihtsalt meetodi leidmise ega tehnika kasutamisega. Keegi ei saa anda seda, mida ta ise pole saanud. Relativismi diktatuuri keskel, mis meid \u00fcmbritseb ja mille uued \u201eseadused\u201c eksitavad paljude noorte s\u00fcdametunnistust, k\u00f5lab alati \u00fcks \u201emuusika\u201c, mida s\u00fcdames ei unustata ega aeta segi \u2013 see on armastus, mis avaneb t\u00f5elise \u00f5nne ukseks. \nJust seet\u00f5ttu on noortepastoraalis \u00fclioluline perede tunnistus, kes on ise enne saanud kogeda Kristuse ja Kiriku tasuta armastust ning kes selles samas armastuses v\u00f5tavad vastu neid haavatud noori ning annavad edasi elavat ja t\u00e4nap\u00e4evast tunnistust.<\/p>\n\n

Kogu kristluse veetlus peitub tunnistuse j\u00f5us, nagu kinnitas ka P\u00fcha Paulus VI: \u00abT\u00e4nap\u00e4eva inimene kuulab meelsamini neid, kes annavad tunnistust, kui neid, kes lihtsalt \u00f5petavad (\u2026) ja kui ta ka kuulab neid, kes \u00f5petavad, on siis sellep\u00e4rast, et nad annavad tunnistust\u00bb[4]<\/a>.<\/p>\n\n

Noored ei ole usu vastu \u00fcksk\u00f5iksed; kui nad n\u00e4ivad seda olevat, siis on see seep\u00e4rast, et nad ei n\u00e4e usku elavana, sest nad p\u00f5lgavad keskp\u00e4rasust ja silmakirjalikkust. Kui neile kuulutatakse t\u00f5de, kui neile kuulutatakse, et nad v\u00f5ivad vabaneda oma \u201cmina\u201d orjusest, et nad v\u00f5ivad end t\u00e4ielikult anda, siis nad j\u00e4rgivad meid. Jah, kui me kuulutame seda prohvetlikult noortele, j\u00e4rgivad nad meid tuhandete kaupa!<\/p>\n\n

Ja nii j\u00f5uame tagasi algse k\u00fcsimuseni: Kuidas t\u00e4nap\u00e4eva noortele usku edasi anda?<\/p>\n\n

Kirik seisab t\u00e4nap\u00e4eval silmitsi s\u00fcgava kriisiga, mida iseloomustab madal osalus p\u00fchap\u00e4evases jumalateenistuses, ristimiste, abielude ja sakramentide v\u00e4hesus ning kutsumuste kriis. T\u00f5si, asi ei seisne vaid numbrites, kuid tundub, et k\u00f5ik laguneb kiiresti ja suurel kiirusel. Sellise olukorra ees v\u00f5ib tekkida kiusatus arvata, et lahendus seisneb vaid mingi programmi v\u00f5i valemi leidmises, mis tugineks moraalsetele manitsustele.<\/p>\n\n

Noortele usku edasiandmiseks on vaja vanemate usku. Me ei ole siin selleks, et \u00f6elda, et oleme imetoredad v\u00f5i leidnud mingi meetodi, vaid sellep\u00e4rast, et meie vanemad on taasavastanud elava usu, mis on neid abielus toetanud ja mida nad on meile, oma lastele, edasi andnud. Ja meie lapsed on siin t\u00e4pselt sama p\u00f5hjuse p\u00e4rast.<\/p>\n\n

Et taasavastada usku, on vajalik t\u00f5sine teekond, mis suudab igas usklikus esile tuua Ristimise elustava j\u00f5u. Just seda kuulutas Vatikani II Kirikukogu konstitutsioonis Sacrosanctum Concilium [5]<\/a>\u00a0<\/em>, taastades katehumenaadi ristimata t\u00e4iskasvanute jaoks. RICA [6]<\/a>, mis on Kirikukogu otsuse rakendusdokument, laiendas selle otsuse t\u00e4htsust, kinnitades, et katehumenaati v\u00f5ib kohandada ka juba ristitud kristlastele, kes pole saanud vajalikku ristimisj\u00e4rgset sissejuhatust usuellu. See ajalooline otsus on esitatud ka Katoliku Kiriku Katekismuses<\/em>, kus \u00f6eldakse: \u00abOma loomuse t\u00f5ttu n\u00f5uab laste Ristimine ristimisj\u00e4rgset katehumenaati. Asi ei seisne vaid Ristimisele j\u00e4rgnevas \u00f5petuses, vaid ristimisarmu vajalikus arengus inimese kasvamise jooksul\u00bb[7]<\/a>.<\/p>\n\n

Paavst Paulus VI tunnustas 1974. aastal postristimise katehumenaadi p\u00f5hit\u00e4htsust: \u201eSeda \u00e4rkamist elada ja edendada peate teie kui postristimise katehumenaadi vormi, mis suudab uuendada t\u00e4nap\u00e4eva kristlike koguduste k\u00fcpsuse ja s\u00fcvenemise m\u00f5jusid, mida varakristlikus kirikus toimus Ristimise ettevalmistusperioodil. Te teete seda p\u00e4rast ristimist: enne v\u00f5i p\u00e4rast on, \u00fctleksin, teisej\u00e4rguline k\u00fcsimus. Oluline on, et te otsite kristliku elu autentsust, t\u00e4iuslikkust, j\u00e4rjepidevust ja siirust. Ja see on v\u00e4ga suur teenistus, kordan, mis pakub meile suurt lohutust\u201d[8]<\/a>.<\/p>\n\n

Silmitsi perekonna ja noorte dramaatilise kriisiga on vaja kristliku algatuse kaudu taasavastada Evangeeliumi radikaalsust, nii nagu see toimus esimestel kristlastel keset paganlikku maailma.<\/p>\n\n

Ait\u00e4h!<\/p>\n\n

\n\n

[1]<\/a> Franciscus, Amoris Laetitia<\/em>,\u00a0261.<\/p>\n\n

[2]<\/a> vrd Franciscus, Amoris Laetitia<\/em>,\u00a0318.<\/p>\n\n

[3]<\/a> Paavst Franciscus, P\u00fcha Isa k\u00f5ne kohtumisel preestritega ja p\u00fchendatud isikutega,<\/em> Thbilisis (Gruusia), 1. oktoober 2016.<\/p>\n\n

[4]<\/a> Paulus VI, Evangelii Nuntiandi<\/em>, 41.<\/p>\n\n

[5]<\/a> Nagu kuulutas v\u00e4lja Vatikani II Kirikukogu dokumendis Sacrosanctum Concilium<\/em> punktis 64: \u00abTaastatagu t\u00e4iskasvanute katehumenaat, mis jaguneb erinevateks etappideks ning mille praktika s\u00f5ltub kohaliku ordinaari otsusest; nii saab katehumenaadi aeg, mis on ette n\u00e4htud asjakohaseks \u00f5petuseks, p\u00fchitsetud p\u00fchalike riitustega, mida peetakse eri aegadel.\u00bb Seda kinnitas hiljem ka Ordo Initiationis Christianae Adultorum<\/em> (OICA) ehk T\u00e4iskasvanute Kristliku Algatuse Kord (TKAK), 1972. aastal.<\/p>\n\n

[6]<\/a> RICA RTKA (Rituaal t\u00e4iskasvanute kristlikuks algatuseks), ladina keeles: OICA (Ordo Initiationis Christianae Adultorum)<\/em>. RICA, IV peat\u00fckk.<\/p>\n\n

[7]<\/a>\u00a0KKK (Katoliku Kiriku Katekismus), nr. 1231.<\/p>\n\n

[8]<\/a> Paulus VI, k\u00f5ne Neokatehhumeenilistele Kogudustele, Audients<\/em>, 8. mai 1974.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rooma, 22.\u201326. juuni 2022 2022. aasta 22-26.juunini toimus Roomas X \u00dclemaailmne Perekondade Kohtumine, mille korraldasid Ilmikute, Perekonna ja Elu Dikasteerium ning Rooma Piiskopkond. Neokatehhumeenilist Teed esindasid mitmed pered, kes olid saadetud erinevatesse piiskopkondadesse: Massimo ja Patrizia Palloni, 12 lapsega (r\u00e4ndmisjon\u00e4rid, misjonis Hollandis), Francesco ja Sheila Gennarini, 9 lapsega (r\u00e4ndmisjon\u00e4rid, misjonis Ameerika \u00dchendriikides), Dino ja Roberta Furgione, samuti 9 lapsega (r\u00e4ndmisjon\u00e4rid, misjonis L\u00f5una-Aafrikas), ning preester Gianvito Sanfilippo (vastutab Neokatehhumeenilise Tee kinnitusej\u00e4rgse<\/p>\n

Loe edasi<\/a><\/div>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1474,1137],"tags":[],"class_list":["post-43302","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-perekondade-ulemaailmne-paev","category-side"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43302","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43302"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43302\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":47923,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43302\/revisions\/47923"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43302"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=43302"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neocatechumenaleiter.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=43302"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}