Kõne Neokatehhumeenilise Tee algatajatele, rändkatehhistidele ja preestritele 21-IX-2002
Püha Johannes Paulus II
Castel Gandolfo, 21. september 2002 *
STATUUDID: SELGE JA KINDEL ELUREEGEL NEOKATEHHUMEENILISE TEE JAOKS
«Statuudid peavad Neokatehhumeenilise Tee jaoks olema “selge ja kindel elureegel”». Seda soovitas Paavst Neokatehhumeenilise Tee katehhistidele ja preestritele, keda võttis vastu laupäeva 21. septembri hommikul Castel Gandolfo Paavsti Palee sisehoovis.
Kiko Argüello tervitus Püha Isale:
Kallis Isa, meil pole sõnu, et väljendada rõõmu ja lohutust, mida see kaua soovitud kohtumine meile annab.
Siin on kohal rändkatehhistide équipes (grupid), kes on tulnud kõikidest riikidest koos koguduse preestritega, preestritega, vastutajatega ja Hispaania, Itaalia ning Pariisi koguduste katehhistidega, mis on kõige vanemad ja kelle innukusest on sündinud kogu evangeliseerimine.
Me oleme õnnelikud, et saame Teid tänada isiklikult Statuutide heakskiitmise eest Ilmikute Paavstliku Nõukogu poolt, eelkõige sellepärast, et nendes tuntakse ära, kes me oleme: katoliikliku vormimise tee, ristimisjärgne katehhumenaat, mis, elatud väikestes kogudustes, aitab taasavastada ja elada saadud Ristimise tohutuid rikkuseid. Mõned kanonistid erinevates kommentaarides on märkinud, kuidas see heakskiitmine on väga tähtis kogu Kiriku jaoks, kuna see on esimene kord, kui tunnistatakse ja kiidetakse heaks ristimisjärgne katehhumenaat.
Kui palju lohutus on Teie sõna meile alati andnud! Juba 1952. aastal olite Te rõhutanud Katehhumenaadi taasrajamise tähtsust ning Kirikukogul oli väga suur osa Kristliku Algatuse ja Katehhumenaadi taasavastamises ja taastamises. Just siin Castel Gandolfos, kus võeti meid vastu esimene kord 23 aastat tagasi, väljendasite Te veendumuse, et, arvestades modernset ateismi, oli ristitutel vaja Katehhumenaati, mis tugevdaks nende usku.
Kallis Isa, Uue Evangeliseerimise vajaduse ning Kiriku tänase väga komplekse olukorra ees, me palume Teilt alandlikult kinnitus- ja toetussõna Statuudile, kutse Piiskoppidele ja Piiskoppide Konverentsile hirmuta vastu võtta seda andi nende Piiskopkondade evangeliseerimise aitamiseks. Toetus, mis saaks kaitsta katehheetilis-liturgilist tava, mida Tee on teostanud üle 30. aasta kogu maailmas ja mis on andnud palju Teie ja paljude Piiskoppide poolt tunnistatud vilju, mille kokkuvõte on kirjeldatud Statuudis. Me arvame, et üks kõige suurematest andidest, mida Püha Neitsi Maarja teeb täna Kirikule, läbi Neokatehhumeenilise Tee, on võimalus pakkuda kristlastele Kogudustes ja nendele, kes otsivad Jumalat, usu elamist väikestes kogudustes nagu esimesed kristlased. Hüüet “vaadake, kuidas nad üksteist armastavad” peab uuesti kuulma maailmas. Me täname Teid usalduse eest, mida olete andnud Carmenile ja isa Mariole selle Tee juhtimises. Me täname Püha Neitsi Maarjat eelkõige Kirikukogu eest, milleta me poleks saanud midagi teha ja Teie eelkäija Paavsti Paulus VI eest ja Teie eest, kes olete meid väga aidanud ja toetanud. Aitäh Õnnis Isa.
Püha Isa kõne:
1. Suure rõõmuga võtan teid vastu, kallid Neokatehhumeenilise Tee katehhistid ja preestrid, kogunenud täna siia, et kohtuda Tervitusega ning võtan vastu igaüht teist armastusega ja, teie isikus, tervitan kogu Neokatehhumeenilist Teed, kiriklik reaalsus, mis on nüüdseks levinud mitmetesse Riikidesse, mitte väheste Karjaste tunnustusega. Ma tänan teid sooja kõne eest, mida hr Kiko Argüello, Tee algataja koos prl Carmen Hernándeziga, minule suunas. Oma sõnadega tema, lisaks teie ustavale Peetruse Toolile seotuse väljendamisele, tunnistas teie ühemeelset armastust Kiriku jaoks.
2. Kuidas mitte tänada Issandat viljade eest, mida Neokatehhumeeniline Tee on kandnud oma üle 30. aastases olemasolus. Sekulariseerunud ühiskonnas nagu meie omas, kus levib religioossne ükskõiksus ning paljud inimesed elavad nagu Jumalat poleks, on paljud need, kellel on vaja uut kristliku algatuse sakramentide avastamist, eriti Ristimise oma. Tee on kahtlemata üks ettenägelikke vastuseid sellele kiireloomulisele vajadusele. Vaatame teie kogudusi: kui palju saadud ristimise kutsumuse ilu ja suursugususe avastusi! Kui palju lahkust ja innukust Jeesuse Kristuse Evangeeliumi kuulutamises, eriti kõige kaugematele! Kui palju kutsumusi preesterlusele ning religioossele elule on sündinud tänu sellele kristliku vormimise teele!
3. Mul on ikka veel meeles meie viimane kohtumine, mis toimus 1997. aasta jaanuaris, kohe peale teie kogunemist Siinai Mäe lähedal, et tähistada Neokatehhumeenilise Tee 30. aastat.
Tol hetkel ma ütlesin teile, et Tee Statuutide kirjutamine «on väga tähtis samm, mis avab tee tema formaalsele juriidilisele tunnistamisele Kiriku poolt, andes teile veel suurema tagatise teie karisma autentsusest» (Õpetused, vol. XX/1, lk 143).
Meie tänane kohtumine väljendab rõõmu hiljutise Püha Tooli poolt Neokatehhumeenilise Tee Statuutide heakskiitmise üle. Ma olen õnnelik, et see tee, mida alustati rohkem kui viis aastat tagasi, on lõpule viidud läbi intensiivse konsulteerimis-, mõtisklemis- ja dialogeerimistöö. Minu mõte läheb nüüd Kardinal James Francis Staffordile, kellele soovin ilmutada oma tänulikkust pühendumuse ja hoolivuse eest, millega Ilmikute Paavstlik Nõukogu on saatnud Tee rahvusvahelist vastutavat équipe’i selles protsessis.
4. Soovin rõhutada just heaks kiidetud Statuutide tähtsust Tee nüüdse ja tulevase elu jaoks. See norm, ennekõike, kordab veel üks kord Neokatehhumeenilise Tee kiriklikku loomust, mis, nagu mul oli võimalus öelda paar aastat tagasi, moodustab «katoliikliku vormimise teed, kehtiv ühiskonnale ja tänapäevale» (AAS 82 [1990] 1515).
Neokatehhumeenilise Tee Statuudid, lisaks, kirjeldavad selle ustavatele suunatud tee olulisi aspekte, kes oma kogudustes soovivad taaselustada oma usku, nagu ka juba täiskasvanud inimestele, kes valmistuvad vastu võtma Ristimise sakramenti. Eelkõige aga panevad Statuudid paika erinevate inimeste olulisi ülesandeid, kellel on spetsiifilised vastutused selle iteri (teekonna) edasiviimisel Neokatehhumeeniliste Koguduste sees ehk: preestrid, katehhistid, misjoniperekonnad, vastutavad équipes igas tasemes. Sel viisil Statuudid peavad moodustama Neokatehhumeenilise Tee jaoks «selge ja kindla elureegli»(Kiri T Em. R. Kard. James F. Stafford, 5. aprill 2001), oluline tugipunkt selleks, et see vormimise protsess, mille eesmärk on viia ustavad küpsenud usuni, saaks olla täide viidud Kiriku doktriini ja distsipliiniga sobival viisil.
5. Statuutide heakskiitmine avab uue etapi Tee elus. Kirik ootab nüüd teilt veel tugevamat ja suuremeelsemat pühendumust Uues Evangeliseerimises ning kohalike Kirikute ja koguduste teenimises. Seetõttu teil, Tee Preestrid ja Katehhistid, on vastutus, et Statuudid oleksid ustavalt täide viidud kõikides nendes aspektides, nii et need saaks muutuda tõeliseks käärimiseks uueks misjoneeriva tõuke jaoks.
Statuudid moodustavad, lisaks, tähtsa abi kõikidele Kiriku Karjastele, eriti piiskopkondade Piiskoppidele, kellele on usaldatud Issanda poolt pastoraalse hoole kandmine ning, eriti, inimeste kristlik algatamine piiskopkonnas. «Oma isalikus ja valvavas Neokatehhumeeniliste Koguduste saatmises» (Ilmikute Paavstliku Nõukogu Dekreet, 29. juuni 2002), piiskopkonna Ordinaariumid võivad leida Statuutides Neokatehhumeenilise Tee rakendamise alusprintsiipe kooskõlas selle algse projektiga.
Soovin eriti anda sõna teile preestritele, kes olete pühendunud neokatehhumeeniliste koguduste teenimises. Ärge kunagi unustage, et Kristuse Ministritena on teil asendamatu pühaks muutmise, õpetamise ja pastoraalse juhtimise roll nende suhtes, kes on Tees. Teenige armastuse ja lahkusega teile usaldatud kogudusi!
6. Kallid Vennad ja Õed, Neokatehhumeenilise Tee Statuutide heakskiitmisega oleme õnnelikult jõudnud selle vajaliku kirikliku konfigureerimiseni. Täname selle eest koos Issandat. Nüüd on Püha Tooli Dikasteeriumite kord uurida läbi katehheetlikku Kataloogi ja kogu Tee enda katehhetilist ning liturgilist tava. Ma olen kindel, et selle liikmed järgivad lahke kättesaadavusega neile antud juhtnööre autoriteetsetest allikatest. Järgin jätkuvalt elava tähelepanuga teie tegu Kirikus ning minu palvetes annan teid kõiki Pühima Neitsi Maarja, Uue Evangeliseerimise Tähe hoolde ning saadan teile südamest Apostellikku Õnnistust.
(*) Vrd «L’Osservatore Romano», 22. september 2002.