Carmen Hernández

Carmen Hernández

Carmen Hernández

24. november 1930, † Madriid, 19. juuli 2016.

Carmen (koos Kikoga) oli üks Neokatehhumeenilise Tee asutajaid. Carmen sündis Ólvegas, (Soria, Hispaania) 24. novembril 1930. Oli oma neljast vennast ja õest noorim. Lapsepõlv möödus Tuledas (Navarra, Hispaanias).

Carmen õppis Tuledas Maarja kogukonnas ja suhtles jesuiitidega. Püha Franciscuse Xavieri misjonärivaimu mõjul tundis ta juba noorena kutsumust minna misjonärina Indiasse. Oma isa soovi arvestades alustas ta siiski 1954. aastal keemiaõpinguid Madriidi Ülikoolis, 1958. aastal litsentseeritakse ta kõrgeima kvalifikatsiooniga.

Mõnda aega töötas Carmen koos isaga perekonna toiduainetetehases Andújaris (Jaén, Hispaania). Siis aga otsustas selle jätta ja minna Javieri, kus õppis Jeesus Kristuse Misjonäride Instituudis. Novitsiaadist alates õppis ta Valencias teoloogiat koolis, mis mõeldud neile, kes on pühitsetud Jumalale. 1960. aastal läkitatakse ta Indiasse, ent missiooniks valmistuma pidi ta Londonis (tol ajal kuulus India Rahvaste Ühendusse), kus püsis aasta. Samal ajal muudeti instituudi põhikirja, mis piiras missioonile lähetamist. Nii naases Carmen Londonist Barcelonasse ja tutvus isa Pedro Farnés Shereriga, Pariisi Liturgilise Instituudi õpetajaga, kes töötas välja meetodit liturgia uuendamiseks, valmistades ühtlasi ette Vatikani II kirikukogu.

Isa Farnés tutvustas oma loengutes euharistilise paasapüha allikaid ja uuendatud kirikuõpetust, mis mõjus otsekui valgus paljudele inimestele ja aitas paremini mõista meie elus toimuvat, elada oma raskusi katsumusi koos Kristusega. Carmeni suhtlus ja koostöö lepitusuuenduse autoritega mõjutas hiljem suuresti ka tema nägemust Neokatehhumeenilise Tee katehheesidest.

1963. aastal suundus Carmen Pühale Maale ja viibis seal kaks aastat. Naastes Madriidi asub ta tööle äärelinna slummides, kavatsedes suunduda misjonitööle Boliiviasse koos teiste Kristusele pühitsetud inimestega. Kohtus aga Palomeras Altase slummides Kiko Argüelloga, kes seal juba elas, ja otsustas samuti sinna jääda. Vaeste keskel avastasid mõlemad paasapüha müsteeriumi ja kerügma kuulutamise (surnud ja ülestõusnud Kristuse Hea Sõnum) ime, nähes, kuidas sel moel sünnivad ka esimesed kogudused. Tänu sellele, et toonane Madriidi peapiiskop Casimiro Morcillo mõistis ja kinnitas seda uut kogemust, viis Carmen koostöös Kikoga läbi kiriku uuendamist, esmalt Madriidis, Roomas, hiljem teistes linnades ja riikides.

Carmen Hernández suri 19. juulil 2016 Madriidis. Tema matusetseremooniat juhtis Madriidi kardinal ja peapiiskop Carlos Osoro Sierra ning sellel osalesid tuhanded inimesed. Isa Mario Pezzi rõhutas, et esimest korda kiriku ajaloos on üks mees ja naine pidevas koostöös rajanud üle 50. aasta uut kiriklikku kogemust – Neokatehhumeenilist Teed. Oma kaastundeavalduses rõhutas ka paavst, et teade Carmeni surmast tekitas temas sügavat kurbust. Samuti tõstis ta esile Carmeni pikaajalist tegevust, mida iseloomustas armastus Jeesuse vastu ja suur misjonärlik entusiasm. “Ma tänan Jumalat selle naise tunnistuse eest, täis siirast armastust kiriku vastu, kes pühendas oma elu Hea Sõnumi kuulutamisele kõikjal. Eriti neile, kes on jäänud kirikust eemale, unustamata ka kõige tõrjutumaid,” kirjutas paavst Franciscus.