Püha Eligiuse kihelkonna külastamine 26-IV-1987
Püha Johannes Paulus II
Rooma, 26. aprill 1987
Tähtis kristlik tunnistus anti Püha Eligiuse kihelkonnas ilmikute poolt, kes olid kogunenud Neokatehhumeenilisse Kogudusse. See on ennekõike avatud kogudus, mitte iseendas suletud, hästi integreeritud kihelkonna elus. See kohalolu on kõikjale viinud, eriti perekondadesse, tähenduslikku vabaduse ja armastuse sõnumit ka tänu koguduste liikmete olemisviisile: otsene, lihtne, alandlik.
Johannes Paulus II kohtus Neokatehhumeeniliste Koguduste esindajatega kihelkonna erinevas hoones. Sisenemisel oli ta vastu võetud ilusate ja alati liigutavate Maarjale pühendatud laulu sõnadega: «Maarja, Õnnis Maarja, Sina uskusid Issanda Sõna…».
Siis üks grupi esindaja jutustas lühidalt Neokatehhumeenilise Koguduse lugu Püha Eligiuse kihelkonnas. Ta rääkis algsetest raskustest, rääkis tugevatest hetkedest, mida elatakse koos kihelkonnas, ning jutustas, kuidas Kogudus avanes ümbritevale reaalsusele. «Teie visiidist – ta lõpetas – üritame me saada jõudu ja ajendit, et jätkata uuendatud pühendumusega oma usutees».
Vastates tervitusele ütles Paavst:
Ennekõike on mul õigus tervitada teid kõikide Neokatehhumeeniliste Koguduste poolt, kellega olen kohtunud, või vähemalt olen oma silmaga näinud, kellega kohtusin Ladina-Ameerikas, erinevates kohtades oma teekonnas, oma reisiplaanis.
Alustades Montevideost, siis läbides seda ülipikka riiki, milleks on Tšiili, ja siis seda teist suurt riiki, Argentiina. Olen palju kordi näinud seda kirja “Neokatehhumeenilised Kogudused”, muidugimõista hispaania keeles. Siis kõik need, kes tervitasid Paavsti, võtsid Paavsti vastu, või pigem võtsid teda vastu sama vaimuga, nagu võtavad teda vastu siin Roomas neokatehhumeenid erinevates kihelkondades. Samad laulud, vähemalt sama meloodiaga, millega neid siin lauldakse, samade teemadega. Ma arvan, et ma peaksin ära kasutama seda meie kohtumist ja vähemalt ütlema seda, sest tõesti teie liikumine on väga dünaamiline ja läheb erinevatesse maailmajagudesse. Tunneb oma kutsumust, Issanda kutsumust, olla kohal Kirikus, kus Kirik on juba rajatud, kus Kirik elab oma kristlikku, ristimise teed, aga ka seal, kus Kirik mõnikord on väga nõrk, väga väike, Riikides, kus enamus pole katoliiklased, nagu näiteks Skandinaavia Riikides.
See on esimene asi, mida tahan teile öelda. Siis tahan allajoonida omadust, mis on sellel meie tänasel kohtumisel, mis toimub Ülestõusmispüha teisel pühapäeval, ehk tahan öelda paasaoktaavi lõpus. Kõikide kristlaste, katoliiklaste, hetkel veel suurema tähtsusega Õigeusklike, kõikide kristlaste jaoks on see tõesti kõige suurem suurpüha, «sollemnitas sollemnitatum». Kuid mitte ainult suurpüha: see on kõige suurem müsteerium. Müsteerium, milles algab meie vaimne teekond ja millega lõppeb, mille poole suunatakse meie vaimne teekond.
Teie, Neokatehhumeenilistena, olete erilisel viisil suunatud selle paasamüsteeriumi poole, läbi Ristimise sakramentaalse reaalsuse. Ja meie elame veel koos Ristimist Paasapühal. Piisab vaadata Paasavigiili liturgiat, kogu seda liturgiat nagu seda tähistatakse juba sajandeid, eriti esimestes kristlikes põlvkondades ja kuidas seda tähistatakse ka täna Püha Peetruses. Ühendab neid kahte dimensiooni: paasadimensiooni ja ristimisdimensiooni.
Sest see, mis vastab paasareaalsusele on meie elu, on eelkõige, ma ei ütleks eelkõige, aga esiteks, Ristimine. Ning teie kutsumus on elada sügavamalt Ristimist, süvendada ristimismüsteeriumit, mis on stardipunktiks, meie kristliku elu, meie kristlikuks olemise põhi.
Niisiis ma soovin teile, et te jätkaksite oma tees, milleks on Neokatehhumeeniline Tee, see tähendab, et samal ajal on see ka Jumala Sõna intensiivsuse tee. Need käivad koos: Sakrament, Risitmine ja Jumala Sõna.
Võime öelda, et Neokatehhumeeniline Liikumine on saanud seda suurt Jumala Sõna väljakutset. Mõtiskleda selle Sõna üle, süvendada – lugeda sõna «lugema» sügavas tähenduses – lugema tähendab just süvendama, tähendab jõuda tähenduste, tähendatud asjade olemuse tuumani. Vot, teie neokatehhumeeniline kutsumus on väga seotud, sügavalt seotud, Jumala Sõnaga. Elada Jumala Sõna tähendab lasta teistel elada Jumala Sõna.
Niimoodi olete te tihti samal ajal katehhumeenid ja katehhistid ning see on õige. Võib öelda, et hea vormimine, selleks et olla katehhistid, on olla ka Neokatehhumeenid, elada seda Neokatehhumeenilist Teed. Sest usutõed ei saa olla tõlgendatud ainult intellektuaalselt, spekulatiivsete mõistetega. Jah, ka nendega, kuid neid peab eelkõige elama Jumala armuga, Püha Vaimu valgusega.
Vot, piisab, et mitte siseneda liiga palju teemadesse, mis on teie spetsiifilistele Neokatehhumeenilistele koosolekutele omased.
Soovin teile head Ülestõusmispüha, seda “Christós Anésti”, nagu öeldakse kreeka keeles, või “Christós Vascrés”, nagu öeldakse vene keeles. See väljendab meie kristluse keskpunkti, tuuma.
Soovin teile, et te oleksite aina lähemal sellele meie kristluse tuumale ning et te tooksite lähemale ka teisi, ka kõige kaugemaid, sellele meie kristluse kesktuumale.
Issand õnnistagu teid ja teie perekondi: perekondi, abielupaare, noori, lapsi, kõiki. (*) Vrd «L’Osservatore Romano», 27.-28. aprill 1987, otsesalvestuse lisadega.