Noorte Juubeli lõpetuseks, mida soovis Paavst Franciscus ja mida tähistas Paavst Leo XIV, et anda tänapäeva maailmale tagasi lootust, kogunesid täna pärastlõunal, 4. augustil, samasse paika, kus toimus kohtumine Paavstiga, 120 000 Neokatehhumeenilise Tee noort kogudustest, kes pärinesid 109 riigist kõigilt viielt mandrilt, koos rahvusvahelise meeskonnaga — Kiko Argüello, María Ascensión ja isa Mario Pezzi.

Suurel laval, kus Paavst juhatas Palvevigiili, viibisid 6 kardinali, 4 peapiiskoppi ja 26 piiskoppi koos sadade rändkatehhistide ja katehhistidega, kes olid saatnud kõiki neid noori Rooma palverännakul — palve, aga ka kuulutuse palverännakul mitmes Euroopa linnas, kus nad ööbisid pika reisi jooksul, kaasates kohalikke kirikuid, oma kogudusi ning ka tsiviilvõime, kes võtsid nad vastu külalislahkuse ja tervituse märkidega.

Palverännakust on seega saanud võimalus tunnistada oma usu ilu, meenutada koos veedetud päevade rõõmu ning pidupäev reivida Rooma, et kohtuda Paavstiga ja rajada oma usutee kaljule, milleks on Peetrus.

Kohtumist juhtis kardinal Baldassare Reina, Paavsti Vikaar Rooma piiskopkonnas, kes tervitas tohutut rahvahulka.

Pidulikus ja tõelise osaduse vaimus, umbes 50 Euroopa riigi, 30 Ameerika riigi, 11 Aafrika riigi (ja teiste, kes ei saanud kohtumisele tulla, kuna ei saanud viisat) ning 20 Lähis-Ida, Aasia ja Okeaania riigi lippude lehvides, oli võimalik tajuda nende päevade kogu ilu – selle Lootuse Juubeli ilu. Ja need noored – koos sadade tuhandete teiste noortega, kes on kogunenud sellesse igavesse linna Rooma, apostlite Peetruse ja Pauluse ning tuhandete teiste märtrite märtrisurma paika – võivad saada tõelisteks tunnistajateks kristliku usu ilust üha ilmalikumas ja ükskõiksemas ühiskonnas.

Kohtumine toimus vastavalt teiste Ülemaailmsete Noortepäevade Kutsekohtumiste mudelile: Kiko, keda saatsid isa Mario Pezzi ja María Ascensión, tutvustas lühidalt rahvahulka enne laulu, mis on võetud prohvet Jesaja raamatust ja mis avab ning kinnitab neid kohtumisi: «Ma tulen koguma kõiki rahvaid», ning kogudus on sellest elav kujutis.

Pärast Kardinal-Vikaari tervitust, keda saatsid 100 preestrit erinevatest Redemptoris Mater seminaridest, sisenes pühalikult Neitsi Maarja ikoon lavale, et koos suure risti kujuga kohtumist juhtida. Samuti paigutati foto Carmen Hernándezist, Jumala teenijast, kes aitas Kikol avada Kirikus Neokatehhumeenilist Teed kristliku algatusena, mis on praegu esindatud 138 riigis üle maailma.

Pärast paar sõna Ascensiónilt, kes tutvustas noortele Püha Arsi Preestri kuju, keda Kirik täna mälestab, loeti Jumala Sõna, võetud Püha Pauluse teisest kirjast Korintlastele, eriti mõjuv sõnum, mis kutsub meid «mitte vastu võtma Jumala armu asjata». Seejärel lauldi päeva mälestuse Evangeelium: Mt 9,35–10,1 – tõeliselt „ad hoc“ lõik, Jeesuse sõnadega, mis on selle kutsekohtumise jaoks kõige sobivamad: «Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele».

Kiko on tugevalt pannud kõlama hea sõnumi kuulutusgt, mis on alati uus, sest see näitab meile Jumala SIIN MA OLEN, tema armastust ning tema Poja Jeesuse Kristuse surma ja ülestõusmist, mis võidab inimese patu, et viia teda elu täielikkusesse, milleks on taevas: „Mis on Jumala kõige sügavam soov?“ küsis Kiko. Ja ta vastas: „Anda sulle Püha Vaimu, oma elu, oma õnnelikkuse and“.

Aga selle kingituse andmiseks vajab Jumal sinu vabadust, sest nagu Püha Augustinus meenutab: „Jumal, kes lõi sind sinuta, ei päästa sind sinuta“.

Kiko, lugedes eksistentsiaalsest vaatenurgast 1. Moosese raamatu kuulutust, on näidanud, et pärast mao pettust on inimene, kes on vastu võtnud kurivaimu kateheesi ega ole kuuletunud Jumalale, teda tagasi lükates, eksinud ja surnud: see pole moraalne, vaid eksistentsiaalne probleem: kui Jumalat ei ole olemas, kui pole mingisugust Loojat – kes olen siis mina? Mis on minu elu mõte?

Kui inimene ei leia tõelist eksistentsiaalset vastust, moonutab ta end, otsides midagi, mis võiks talle selle vastuse anda: pakkudes end täielikult endale, kuid jäädes üha üksikumaks, võimetuna armastama.

Ja inimene jääb üksilduse ja surmahirmu orjaks. Ta elab nüüd maailma omaenda kosmogooniast lähtudes, universumis, mille telg ja kese ei ole enam Jumal, vaid ta ise: tema ego. See on patt. See ei ole midagi moraalset, vaid eksistentsiaalset. See patt, mis elab minu olemuse sügavuses, sunnib mind esmalt pakkuma ennast täielikult endale, sest mina olen iseenda jumal ja tahan olla õnnelik; ma pakun ennast täielikult endale.

See on see, mis takistab Jumalal anda sulle Püha Vaimu, jätkas Kiko: patt, mis elab sinus. Ja see ongi meie tänase kohtumise, selle Juubeli mõte: Jeesus Kristus tahab end sulle anda. Püha Paulus ütleb: «Kristuse armastus sunnib meid mõtlema, et kui Kristus suri kõigi eest, siis kõik on surnud. Ja ta suri kõikide eest, et need, kes elavad,, ei elaks enam iseendale, vaid Kristusele.»

Kiko, osutades Kristuse ristile, ütles: «Kutsun teid vaatama seda risti: see on vabaduse kujutis. Rist on vabaduse kujutis. Siin on inimene, kes on end sinu eest andnud, kes vabastab sind, et sa saaksid end anda teistele ja lõpetada kõige enda jaoks hoidmise. Kuidas saad sina täna vastu võtta Püha Vaimu? Kui sa aktsepteerid, et sinu mina ristitaks Kristusega.»

Ja ta jätkas, rääkides dialoogist Jeesuse ja Peetruse vahel pärast Tema ülestõusmist. Peetrus oli Teda reetnud, kuid Jeesus ei jätnud teda; ta otsis teda ning küsis: «Peetrus, kas sa armastad mind?» Ning noorte poole pöördudes ütles, et sama küsimuse esitab Issand meile kõigile täna õhtul: «Kas sa armastad mind?» Kui me vastame sellele, võib Ta anda meile Püha Vaimu anni: ta võib meid teha pühaks.

See on Jumala samm meie keskel, tema Kutse. Palverännak, Juubel, seisab selle ees: JUMALA SIIN MA OLEN. See „Siin ma olen“ ootab täna sinu „Siin ma olen“, nagu Neitsi Maarja.

Selle kohtumise, tähistamise tõe kinnitamiseks, pärast isa Mario lühikest kõnet, kes meenutas oma kutset ja kutsus noori mitte kartma Jeesusele vastata, esitas Kiko rahvahulgale kutsumuse kutse.

Oli muljetavaldav näha, kuidas nii paljud noored ootasid seda kutset, sest kohe kui Kiko lõpetas rääkimise, hakkasid paljud neist liikuma lavale, moodustades tõelise jõe: kõikidest gruppidest, kõikidest riikidest, kõikides keeltes, kõikides stiilides riietatuna, teel, et vastata Issanda kutsele.

Esmalt poisid – püsti tõusid 5 000! Seejärel tüdrukud – püsti tõusid 5 000! Ning nad suundusid lavale, et saada kardinalide ja piiskoppide õnnistus. See esimene kutse kontrollitakse ja kasvatatakse hiljem erinevates kutsekeskustes, kuid juba täna Issanda läbiastumisele vastamine võib alustada elu muutust, mis, nagu Kiko ütles, vastab Jumala plaanile: teha sind pühaks!

Kardinal-Vikaar lõpetas kohtumise lootusrikaste sõnadega. Võtame kokku mõned neist: “Pärast Kerügma vastuvõtmist püüelge suurimate asjade, pühaduse poole”; “Olgu see vastus Paavst Leo kutsele”; “Issand on meile esitanud selle kutse, Issand kutsub meid kõiki pühadusele”; “Jätke alati ruumi Jumala Sõnale, sest Jumal ei võta meie õnnest midagi ära”; “Mõne jaoks avab täna tee õnnelikkusele, täielikule elule, täidetud Jumalaga, õnnelikkusega”.