Neokatehhumeeniline Tee on katoliku harimise tee, mida viiakse piiskopkondades ellu tasuta teenuste kaudu (vt Neokatehhumeeniline Tee Põhikirja artikkel 4) ja mille on kinnitanud Püha Tool.

Kogukonna pidulikel kohtumistel kasutatakse erinevaid materjale (laulud, liturgilised esemed ja maalid), mis on Kiko Argüello ja Carmen Hernándezi looming, kes on neid kasumita vendade-õdede ja koguduste vaba kasutusse andnud liturgilisel otstarbel.

Viimastel aastatel on nende materjalide kontrollimatu levitamine sotsiaalmeedias teinud vajalikuks Kiko teoste autoriõiguse registreerimise, et tagada nende vaba kasutamine vendade-õdede poolt ning kaitsta nende autentsust ja loomulikku eesmärki. Tegelikult on mõned neid sisusid ebasobivalt levitanud, muutes neid või takistades nende tasuta ja korrektset kasutamist.

Selle eesmärgi saavutamiseks on taotletud piiskopkondliku sihtasutuse „Kiko Argüello Kunstiteos“ loomist, mis vastutab nende teoste autentsuse, eesmärgi ja kasutuse säilitamise eest.

Kiko liturgilised laulud on registreeritud SIAE-s (Itaalia Autorite ja Kirjastajate Ühing).

Tuleb rõhutada ka, et Neokatehhumeenilise Tee algatajate soov on alati olnud, et katehheesid toimuksid kohapeal, suulise traditsiooni meetodil, ning neid ei jagataks sotsiaalmeedias, kuna nende olemus seisneb katehhetilises ja liturgilises tähistamises.

LISA

Põhikirja kohaselt, mille Kirik on ametlikult kinnitanud, on Neokatehhumeeniline Tee üks piiskopkondlikest kristliku algatuse vormidest, kohaliku Piiskopi jurisdiktsiooni all ja katehhistide juhendamisel, kes tegutsevad koos temaga. See ei ole ühing ega liikumine. Seetõttu ei oma Teesse kuuluvad isikud liikmekaarti, mistõttu kedagi ei saa registreerida ega välja arvata. Tegelikult ei ole olemas „Tee preestreid“, vaid piiskopkonna preestrid, kes on koolitatud misjoniseeriva piiskopkonna seminari kaudu, mille on asutanud Piiskop ja kellele nad seetõttu alluvad. Katehhistid, kes hoolitsevad vendade-õdede heaolu ja kõigi osaduse eest, võivad vajadusel sekkuda ja paluda vennal või õel võtta aega mõtisklemiseks, et vältida lõhestatust või kirikliku osaduse kaotamist.