Külastus Meie Lourdes’i Emanda kogudusele Tor Marancias 13-II-1983

Püha Johannes Paulus II

Rooma, 13. veebruar 1983

Olles veetnud veel mõned hetked noortega, Püha Isa naasis kirikusse, kus ootasid teda nelja Neokatehhumeenilise Koguduse liikmed, kes teevad oma teed piiskopkonna koguduses. Preester tutvustas neid; Giampiero Donnini, koguduse katehhist, kes hiljem seletas Paavstile, kuidas need kogudused sündisid Meie Lourdes’i Emanda juures ning tutvustas talle mõned rändpreestrid, kes lahkunud kogudusest , on viinud Issanda Sõna erinevatesse maailma riikidesse. Järgnevalt igaüks neist preestreist tahtis jutustada lühidalt oma lugu Paavstile, alustades oma sisenemisest Neokatehhumeenilistesse Kogudustesse, et tunnistada oma rändpreestriks olemise rõõmu. Püha Isa, vastates tervitussõnadele, mida talle suunati, ja soovides jätta neokatehhumeenilistele oma sõna, olles meelde tuletanud kohtumist, mis oli toimunud paar päeva enne Neokatehhumeeniliste Koguduste preestritega, ütles:

Hetkel soovin ma teie tähelepanu pöörata laulusõnadele, mida te laulsite, kui ma sisse tulin. Tegemist on liigutavate sõnadega «… Maarja, sa uskusid Jumala Sõnasse!». Need on kesksed sõnad, milles väljendub kogu Maarja müsteerium; Maarja Müsteerium, nii nendes sõnades, lausutud tema nõo Eliisabeti poolt. Nendes sõnades on tõesti Maarja. See, kes uskus Issanda Sõnadesse ainulaadse usuga. Müsteerium, mida talle teada anti oli ainus: oli vaja väga suurt usku, maarjalikku usku, et aktsepteerida neid sõnu ja nende sisu. Ma arvan, et Maarja, see, kes uskus Issanda sõnadesse, on see, kes annab eeskuju, näitab teed meile kõigile, eelkõige teile kõigile; sest: mida tähendab Neokatehhumeenilise Koguduse liige, mida tähendab katehhist? See tähendab seda, kes uskus Issanda Sõnasse; kes tegi sellest sõnast sisu, võime öelda oma elu liha, tema elu aine ja nii sügavalt on ta seda Issanda Sõna endasse võtnud; võime öelda, et Sõna töötab temas ja tahab olla väljendatud nagu ta oleks laps, kes tahab sündida; nii see Sõna tahab olla väljendatud, antud, edasi kantud. Niisiis, nagu tegid Jüngrid, ka need Rändkatehhistid ja teised meie aja jüngrid jätavad oma kodu, oma riigid, oma isamaa, oma kogudusi ja lähevad otsima teisi maailmaid, teisi Riike, teisi rahvaid, õpivad teisi keeli, et lähendada teisi inimesi, teisi kogudusi Issanda Sõnale, ehk sellele, mida nad isiklikult uskusid. Ma loodan, kallid, et te käiksite hästi sellel teel, et te käiksite hästi sellel teel koguduses, ka Meie Lourdes’i Emanda koguduses ning nagu tegin noortega nii soovin teile korrata Kristuse Ema ja Kiriku hoole alla andmist.

Tema hoolde annan eriti teie inimesi, teie perekondi, teie kogudusi ja siis teie katehhisti misjonit, teie katehheetlikku pühendumust. Ma anna teid Maarja hoole alla, Tema, kes uskus Issanda Sõnasse: et ta tooks oma usku teie usku, oma külluslike vilju. (*) Vrd «L’Osservatore Romano», 14.-15. veebruar 1983.