Nelipüha Vigiil Püha Peetruse väljakul 2000. aasta Suure Juubeli puhul 25-V-1996
Püha Johannes Paulus II
Püha Peetruse väljak, 25. mai 1996
Vigiilil, mille käigus Johannes Paulus II tähistas Euharistiat Vatikani Basiilika esihoovis, osalesid kõik piiskopkondliku kirikukoguduse liikmed: preestrid, religioossed, kihelkonnad, ühingud, liikumised, uued kogudused. Kohal oli üle kuuekümne tuhande ustava, samas kui pühitsevaid preestreid (k.a Piiskopkonnas olevad Kardinalid ja Piiskopid) oli umbes 1400.
Toome välja Johannes Paulus II jutluse teksti:
1. Rahu teile! Nagu Isa on läkitanud minu, nii saadan ka mina … Võtke vastu Püha Vaimu! (Jh 20,21-22)
Selles Nelipüha vigiilis, Kirik, mis on Roomas, on kogunenud nagu Apostlid Ülemisse Tuppa peale paasatriduumi sündmuste. Nemad teadsid, et Issand oli üles tõusnud ning oli ilmutanud ennast Siimonale.
Aga Jeesus ise läks nende juurde ning andis neile rahutervituse. Näitas siis oma läbistatud käsi ja külge, kannatuse nähtavate märkidega. Jah! See on Tema. See on seesama Jeesus, enne risti löödud ja nüüd üles tõusnud.
«Siis said jüngrid rõõmsaks Issandat nähes» (Jh 20,20).
Paasaööst aga kuulutas Jeesus Nelipüha sündmust: «Nagu Isa on läkitanud mind, nõnda saadan mina teid… Võtke vastu Püha Vaim» (Jh 20,21-22).
2. Kallid Rooma Piiskopkonna Vennad ja Õed! Läbi palvevigiili, mis meenutab paasavigiili, oleme siia kogunenud, et valmistuda Püha Vaimu alla tulemise suurpühaks.
Apostlite Tegude raamatu lugemine, mida me just kuulasime, tuletab meelde seda, mis juhtus Jeruusalemmas Nelipüha päeval: äkk tugev tuul, tulekeelte ilmutus, Jüngrid, täis Püha Vaimu, hakkavad kuulutama Evangeeliumit neile tundmatuis keeltes. Sünnib Kirik.
Erinevatesse riikidesse kuuluvad ja erinevaid keeli kõnelevad inimesed kuulevad Jüngreid omas keeles rääkimas, Jüngrid olid Galileast (vrd Ap 1,11): «me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju» (Ap 2,11).
See on Apostlite misjoni pidulik algus, misjon, mida nad said Ülestõusnult viiskümmend päeva enne, kes oli neid käskinud: «Mina saadan teid… Võtke vastu Püha Vaimu» (Jh 20,21-22).
3. «Emitte Spiritum tuum et creabuntur: sa läkitad välja oma vaimu ja nad luuakse,» (vrd Ps 104,30).
Öeldes: «Võtke vastu Püha Vaimu», paljastab Kristus Jumala Vaimu loomisjõudu, mis on valatud iga inimese peale (vrd Jl 3,1), taastab seda inimkonna ühtsust, mida hävitati patu pärast Paabeli torni juures.
Paabel on muutunud lagunemise ja meeleheite sümboliks (vrd 1Ms 11,1-9). Nelipüha aga moodustab ühtsuse täielikku täitumist, mis tõe Vaimu väe läbi, ehitatakse taas just eksistentsi paljususest ja inimkogemustest alates.
Kristus on pandud Uue Lepingu rahva peaks: Tema on oodatud suur Prohvet. Tema ümber peavad kogunema uue Iisraeli «pojad ja tütred» (vrd Lumen Gentium, nr 9), kes elu andvast Vaimust liigutatuna (Hs 37,14), võtavad isiklikut osa Kristuse, Preestri, Prohveti ja Kuninga päästemisjonist, järgides tema jälgi, sajandite ja aastatuhandite jooksul.
4. Teine kristlik aastatuhat jõuab juba lõpule. Teadlikud «tertio millennio adveniente’st», kolmandast tulevasest aastatuhandest, mis läheneb, oleme kogunenud selles erilises Kiriku Ülemises Toas täna õhtul, Peetruse haua juures. Meid vaatavad kaks aatatuhandet, mida oleme peaaegu läbinud, tunnistatud erilisel viisil selle koha poolt, märgitud Märtrite ja Usutunnistajate haudadest. Siin oleme Apostlite reliikviate juures, Roomas oleva Kiriku sambad. Ning kordub meie vahel, nüüd, see, mis juhtus Paasaööl. Kristus, läbi Euharistia, läbistab ruumi ja aja ning teeb ennast kohalolevaks meie keskel, nagu ta tegi tollal Ülemisse Tuppa kogunenud Apostlitega. Lausub meile neidsamu sõnu: «Rahu teile! Nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ma teid. Võtke vastu Püha Vaimu».
5. Võtke vastu Püha Vaimu! Oleme kogunenud, et koos paluda Püha Vaimu anni kogu Rooma Kirikukogudusele, kutsutud täide viima keerulist linnamisjonit. Selle apostelliku algatusega, soovib Roomas olev Kirik avada oma käed igale Linna inimesele ja perekonnale ning imbuda nagu pärm igasse töö-, kannatuse-, kunsti- ja kultuurikeskkonda, kuulutades ja tunnistades lähedastele ja kaugetele ülestõusnud Issandat. Kallid selles metropolis, mis kahjuks ei pääse sekularismi kiusatustest, elavad Vennad ja Õed, oleme kergelt ähvardatud väsimusest, ükskõiksusest, vaimsest tuimsusest ning sellest relativismist, kus kõik lahjendub ja seguneb. Seepärast suur linnamisjon, mida me selles Vigiilis pidulikult sisse juhatame, on suunatud ennekõike usklikele. See on eelkõige palumine Pühalt Vaimult, et ta tugevdaks meie usku, uuendaks meie innukust, ärataks meie armastust. Meie süda ärgu lasku ennast hirmutada kartustest ja segadustest. Vastupidi, toetudes mitte inimjõul, vaid armule, mis tuleb Jumalast, viime, Kristuse tõe ja armastuse tunnistajatena, lootuse Evangeeliumit igale Rooma elanikule. Niimoodi saame mõjutada ka kultuuri, eluviise, kogu Linnakoguduse ootuseid ja projekte.
6. Roomas olev Kirik, Issand on sind armastanud tingimusteta armastusega. Seepärast oled täis vaimset ja misjoneerivat energiat ning palju enamat, just läbi misjoni, äratab Vaim sinus. Pöördun kõigi teie poole, kallid vennad preesterluses, pühitsetud, et olla Evangeeliumi esimesed tunnistajad ning tõe ja ühtsuse jüngrid: olge esimesed misjoni väsimatud tegutsejad, olge pühad, et olla kuulekad vahendid, mille läbi Jumal pühitseb oma rahvast. Kihelkondades peab algama see misjon ning teie kihelkonna kogudustest olete vastutajad ja pädevad juhid. Ning teie, kallid religioossed, kutsutud olema Jumala kohaloleku prohvetlik märk, andke ennast innukusega, läbi palve ja apostellikke tegevusi, sellele misjonis Kirikule. Just selles enese andmises leiate oma kutsumuse ilu. Mõtlen teile, kallid vennad ja õed, kes kannatlikkusega tegutsete kihelkondades ning vormite igapäevast kihekonna aktiivsust, katehheesi ja armastuse teenistust. Läbi misjoni võite leida uuendatud vaimset innukust, et edasi anda Kristuse Evangeeliumit oma perekondades ning töökohtades. Teie, kallid arvukad liikumiste, organismide ja kiriklike ühenduste liikmed, kinnitage linnamisjonile täielikku ja ustavad koostööd tihedas suhtlemises Karjastega, kihelkondadega ja kogu piiskopkonna reaalsusega.
Teie, kallid noored, pange oma värsked energiad selle suure vaimse ettevõtmise teenistusse, ületades igat ettetulevat hirmu või inimaustust. Kuulutage siiralt ja julgusega oma usku Kristuses teievanuste ja sõprade keskel. Ka teilt, kallid haiged ja kannatajad, ning teilt, kes tunnete ennast marginaliseeritutena, linnamisjon ootab panust, mis on teatud mõttes selle edukuse jaoks määrav. Võttes vastu teie olukorda ja andes seda taevasele Isale koos Kristusega, võite muutuda ettehoolduse ja müstiliseks teeks Rooma päästeks.
Misjon kuulub teile, kallid Rooma Kuuria liikmed ja minu kaastöölised universaalse Kiriku teenistuses, kutsutud andma oma pädevat panust kristliku Koguduse elule, mis on Roomas, ning 2000. aasta Suure Juubeli valmistamisele. Ka teie panus on väga tähtis selle laia evangeliseerimise teo edukaks tulemiks. Misjon on ka teie jaoks, kallid vennad ja õed, kes olete jõudnud Rooma erinevatest maailmaosadest. Teie olete nüüdseks meie piiskopkondliku Koguduse lahutamatu osa. Aitäh, et te olete siin meiega, täna õhtul, palvetamas. Näidaku linnamisjon, peale piiskopkondlikku Sinodi, veel ühte sammu edasi vaimse kasvu ja kõikide meie Linnas elavate kristlaste vahelise osaduse tees.
7. Meie pilk täna õhtul, ei saa mitte minna universaalse Kiriku ootustele, mis on teel 2000. aasta suure Juubelini. Kirik üritab saada elavamat teadlikkust Vaimu kohalolust, mis tegutseb temas, tema osaduse ja misjoni heaks, läbi sakramentaalsete, hierarhiliste ja karismaatiliste andide.
Üks Vaimu andidest meie ajale on kindlasti kiriklike liikumiste õitsemine, mida juba oma Pontifikaadi algusest jätkan näitamast lootuse põhjusena Kiriku jaoks ja inimeste jaoks. Nemad «on märk vormide vabadusest, milles realiseerub ainus Kirik, ja kujutavad kindlat uudsust, mis veel ootab sobivat mõistmist kogu oma positiivses efektiivsuses Jumalariigi jaoks tänapäeva loo teos» (Õpetused, VII/2 [1984], lk 696). Suure Juubeli tähistamiste plaanis, eriti 1998. aasta omas, pühendatud erilisel viisil Püha Vaimule ja tema pühaks tegevale kohalolule Kristuse jüngrite Koguduse sees (vrd Tertio millennio adveniente, nr 44), loodan ma liikumiste ühise tunnistuse ja koostööle. Loodan, et nemad, osaduses Karjastega ning ühenduses piiskopkondlike algatustega, soovivad viia Kiriku südamesse oma karismaatilist ja ka harivat ja misjoneerivat rikkust, väärtusliku kogemuse ja kristliku elu võimalusena.
8. «Rahu teile! Nagu Isa on läkitanud minu, ka mina saadan teid… Võtke vastu Püha Vaimu». Kristus, ka Evangeeliumi raamatu märgis, mida täna õhtul annan Vikaarkardinalile, et seda Lateraani Basiilikas pidulikult välja panna, on kohal ja toetab suure linnamisjoni teed, mis juhatab Rooma Kirikukogudust kolmanda aastatuhande lävele. «Nõnda saadan mina teid…». Issand, nagu juhtus sinu Kiriku misjoni algul, sina täna saadad meid uue evangeliseeriva misjoni jaoks. Annad meile ülesande edasi kanda Head Uudist selle Linna tänavatel ja väljakutel; sina tahad, et sinu Kirik oleks lootuse ja rahu palverändur maailma tänavatel. Toeta meie teed oma Vaimu jõuga; muuda meid Evangeeliumi julgeteks jüngriteks ja uue inimkonna ehitajateks. Maarja, Salus Popoli Romani, kes sa saadad oma austatud ikooniga tänaöist palverännakut, juhi meie samme; anna meile Püha Vaimu andide täiust.
«Emitte Spiritum tuum et creabuntur». Aamen! (*) Vrd «L’Osservatore Romano», 27.-28. mai 1996.