Püha Isa Johannes Paulus II audients Neokatehhumeenilise Tee rändkatehhistide grupiga 17-I-1994

Püha Johannes Paulus II

Vatikan – Klementuse Aula, 17. jaanuar 1994

Johannes Paulus II võttis audientsil Klementuse Aulas vastu Neokatehhumeenilise Tee ränkatehhistide grupi.

See on Püha Isa poolt neile lausutud kõne tekst:

Kallid Vennad ja Õed Kristuses!

 

1. Minu jaoks on suur rõõmupõhjus kohtuda teiega, Neokatehhumeenilise tee ekspert rändkatehhistid, kes, koos algatajate ja vastutajatega, olete kogunenud, et palvetada ja mõtiskleda teile antud misjoni viljade ja tuleviku üle, pöörates tähelepanu eriti perekondade rollile vaeste keskel.

Tervitan Härra Kiko Argüellot ja tänan teda sõnade eest, mida ta teie nimel mulle suunas; tervitan armastusega igaühte teist. Issanda rahu olgu teiega!

2. Teie «Tee» plaaniks on võtta Vatikani II Kirikukogu vaimu, et anda eeskuju uuest evangeliseerimisest, mis annab lootust Kirikule kolmanda kristliku aastatuhande eel.

Teie tänu vääriv tegu on olla taasavastanud  «kerügmaatilist» kuulutust, mis kutsub usule ka «kaugeid» läbides postristimise teed “Ordo Initiationis Christianae Adultorum” juhiste järgi, meelde tuletatud Katoliku Kiriku Katekismusest (vrd nr 1231). Selle usutee keskpunktiks on viljakas ühinemine kuulutamise, moraalse elu muutuse ja liturgia vahel. Kõik see viiakse täide väikestes kogudustes, kus «mõtisklemine Jumala sõna üle ja osalemine Euharistias… moodustavad elavaid Kiriku rakke, uuendavad Kihelkonna elavust läbi küpsete kristlaste, kes on võimelised tunnistama tõde radikaalselt elatud usuga» (Sõnum Viini kogunenud Euroopa Piiskoppidele, 12. aprill 1993). Sellised Kogudused aitavad kogeda Kirikut Kristuse Ihuna, milles, läbi sakramentaalsete märkide, Jumal ulatab oma päästetegu iga põlvkonna inimesele, eelkõige perekondadele.

3. Täna kõik tunnevad ära tõsist kriisi, mis puudutab perekonda ja on nüüdisaegse ühiskonna kõige sügavama kurja aluseks. Just selle tõttu Kirik, võttes omaks Ühinenud Rahvaste algatust, on määranud 1994. aastat Perekonna Aastaks. Teie nüüdseks mitmeaastane kogemus «Tees» on teile kindlasti õpetanud, et väike Kogudus, toetatud Jumala sõna ja pühapäevase Euharistia poolt, muutub osaduse paigaks, kus perekond leiab uuesti mõte ja rõõmu oma olulise misjoni jaoks, milleks on edasi anda loomulik ja üleloomulik elu. Perekond ei saa anda seda ürgset ülesannet edasi teistele. Juba kõige iidsematest aegadest näeme, et, Jumala rahva seas, pakub perekond ennast esimese evangeliseerimise keskkonnaks, selle järgi, mida viiendas Moosese raamatus kirjutatakse: «Need sõnad… kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes» (5Ms 6,7). Teie perekonnad avastavad siis uuesti igapäevast palvet lastega ning eriti seda kodust tähistamist, mis tehakse Issanda päeval, kus ema ja isa avavad Pühakirja, loevad ja kommenteerivad seda ning lapsed võivad ennast avada Püha Vaimu poolt valgustatud dialoogile. Sellisest tavast on näha märke Kirjas, milles Püha Paulus tuletab Timoteosele meelde, kuidas ema ja vanaema lapsepõlvest saati lasid tal pühakirju lugeda (vrd 2Tm 1,5; 3,14-15).

4. Seetõttu pole raske selles valguses näha Neokatehhumeenilise Tee vilju: lepitatud perekonnad, avatud elule ja tänulikud Kirikule, pakuvad ennast, et viia Evangeeliumi kuulutus maailma äärteni. Minul endal on olnud võimalus teistel kordadel anda Ristikuju perekondadele, kes olid lahkumas kõige vaesematesse ja deristianiseeritutesse aladesse. Nendest sünnivad nüüd väga paljud kutsumused. Neiud, kes embavad religioosset ja mõtisklevat elu; noormehed, kes sammuvad Preesterluse poole kohalikes ja misjoneerivates piiskopkonna Redemptoris Mater seminarides, tõusnud selleks, et appi minna Kirikutele, mis, vaimulike vaegususe tõttu, on tõsistes raskustes. Nii saab teoks Vatikani II Kirikukogu soov: «Meenutame Preestritele, et nende peal lasub kõikide Kirikute eest hoolitsemine… Sel põhjusel võib olla kasulik rahvusvaheliste seminaride loomine…» (Presbiterorum Ordinis, 10).

5. Kuid eelkõige selle Tee suur vili on misjoneeriv tõuge. Saan rõõmuga teada, et minu poolt noortele suunatud sõnad Denveris on kajanud teie sees. Tollal ütlesin: «Pole aeg häbeneda Evangeeliumi tõttu (vrd Rm 1,16). On aeg seda katustelt kuulutada (vrd Mt 10,27)» (Denveri Ülemaailmse Noortepäeva Püha Missa jutlus, 15. august 1993).

Seepärast valmistute te suurte rahvamisjoniteks, mis on erilisel viisil suunatud nendele, kes on Kirikust kaugenenud või ei tunne seda veel. Soovin, et algatus kuulutada Evangeeliumit tänavatel, mida tehakse täielikus kokkuleppes kohalike Piiskoppidega, kannaks kõikjal külluslikke vilju.

 

6. Kallid rändevangeliseerijad! Pöördun suure armastusega teie poole, kes olete kõik maha jätnud Kristuse ja ristilöödud Kristuse kuulutamiseks viie kontinendi 94 Riigis, alandlikus ja pidevas kuulekuses Piiskoppidele. Julgustan teid olema alati ustavad karismale, mida Jumal on teile andnud kogu kirikliku kogukonna hüvanguks, panustades oma teoga kõige sügavamas täiskasvanute kristliku algatuse taasavastamises. Kinnitades teile teie pidevat meenutamist oma palvetes, olen õnnelik täna, selles pidutseva osaduse kliimas, anda Ristikuju nendele, kes teie seast on kutsutud olema rändevangeliseerijad.

Pühim Maarja, alandlik Naatsareti Neitsi, saatku teid teie palverändamises maailmas Jumala Kuningriigi kuulutamiseks. Jääge kõik tema emaliku kaitse alla! Südamest saadan teile, teie perekondadele, Neokatehhumeenilisele Teele, apostellikku õnnistust.

Johannes Paulus II-le suunatud tervituses audientsi avamiseks, Neokatehhumeenilise Tee algataja, Kiko Argüello, tuletas meelde ennekõike erakordse kogemuse vilju, mida tegid 30.000 «Tee» noort Denveri ülemaailsel kohtumisel, mis toimus eelmise aasta augustis VIII Ülemaailmse Noortepäeva käigus. Peale seda kohtumist tuhat kakssada noormeest otsustasid siseneda seminari ja tuhat tütarlast on valinud kloostrielu. «Denverist – ütles ta – on tõesti toimunud pööre Kirikus. Denveris oli eriline Püha Vaimu arm ning noored olid eriti puudutatud Püha Isa sõnade poolt».

Kiko Argüello tutvustas siis Paavstile viie kontinendi 94 Riigi rändvastutajaid, kes osalesid 7-päevasel kohtumisel «Tee» reaalsuste kohta, misjoniperekondade viljade kohta (400 kogu maailmas) ja «Redemptoris Mater» seminaride kohta (25 juba avatud erinevates Riikides), mille rektorid olid audientsil kohal.

On möödunud seitse aatat sellest, kui esimesed «Tee» perekonnad lahkusid misjonile kõige vaesematesse Ladina-Ameerika Riikidesse. Täna on evangeliseerimistegu kandnud palju vilja kihelkondades, seminarides, perekondades, rasketes ja usule vaenulikes poliitilistes ja sotsiaalsetes reaalsustes. «Me oleme täiesti kindlad – ütles Kiko Argüello muuhulgas – et inimkonna tulevik käib läbi perekonna». Usus kasvades avavad perekonnad ennast elule ja annavad lastele edasi kristliku sõnumi uudsust ja rõõmu. Sellele tähtsale evangeliseerimisteole pakub Neokatehhumeeniline Tee pidevat tuge, teades – ütles Kiko Argüello -, et «väike Kogudus võib päästa perekonda Euroopas».