Püha Benoît-Joseph Labre koguduse külastamine 31-X-1999

Püha Johannes Paulus II

Rooma, 21. oktoober 1999

Püha Missa lõpul, ühes koguduse kompleksi saalis, toimus kohtumine noortega, pastoraalse nõukogu liikmetega ja erinevate koguduse reaalsuste esindajatega. Kohalolijate nimel, Vittorio, 29. aastane, pöördus Paavsti poole nende tervitussõnadega:

Püha Isa, me oleme teid tervitanud sõnadega, millega Eliisabet pöördub neitsi Maarja poole: “Kuidas küll Issanda Ema tuleb minu juurde?”. See laul väljendab tänulikkust Teie poole selle külastuse eest meie kogudusele. Selles kohtumises on kohal üks Neokatehhumeeniline Kogudus, noortekeskuse juhid, katehhistid, koguduse majandusliku nõukogu liikmed ja noored, kes valmistuvad Ülemaailmseks Noortepäevaks. Püha Isa, nendes vähestes koguduse eluaastates oleme näinud, et me pole “tublid”, oleme nõrgad ja patused ning tihti on meil raskuseid olla valgus meie naabruskonna keskel, kuid oleme kogenud, et ainult Kristuses, surnud ja ülestõusnud meie päästmiseks, on elu; seepärast palume Tema Pühaduselt Peetruse järglasena kinnitada meid usus. Aitäh, oleme tänulikud ja täis rõõmu teie kohalolu üle meie keskel.

Järgnevalt lausus Püha Isa need sõnad, pöördudes kohalolijatele:

Et te olete Neokatehhumeenilised on kohe kuulda. Piisab laulude kuulamisest. Need on teie spetsiifilised laulud. Et te olete noored, ka seda on kuulda. Te valmistute Aastaks 2000, Ülemaailmseks Noortepäevaks, Roomas: ja see on hea. Ka mina, muuseas, valmistun, isegi kui ma olen aina vähem noor. Ja noored järgnevad mulle alati heameelega. Seepärast tänan teid selle külastuse võimaluse eest ning soovin teile kõigile head jätkamist: kogudusele, pastoraalsele nõukogule, noortele ja Neokatehhumeenilistele. Juubel läheb hästi. Aasta 2000 on lähedal. Püha Uks avaneb vähem kui kahe kuu pärast, 24. detsembril. Meenutame veel lahkunuid, neil erilistel päevil, mille jooksul kogu Kirik mälestab neid. Veel kord tänan teid. Olgu teil alati suur julgus! Ka teie koguduse preester on neokatehhumeeniline, seda on kohe näha. Kellel on habe, on alati kahtlustatav. Ka koguduse asepreestril on habe. Niisiis üritame imetleda neokatehhumeenilisi, isegi kui meil pole habe.

Olgu kiidetud Jeesus Kristus! (*) Vrd «L’Osservatore Romano», 2.-3. november 1999.