Nelipüha Vigiili jutlus Rooma linnamisjoni lõpul 22-V-1999
Püha Johannes Paulus II
Püha Peetruse väljak, 22. mai 1999 *
«Täname Issandat selle erakordse sündmuse eest, mis oli armastustegu Linna ja iga selle elaniku jaoks. Linnamisjon edendaski kristlikes kogudustes intensiivse vaimulikkuse teed, mida toidab palve ja Jumala Sõna kuulamine». Nende sõnadega Johannes Paulus II Nelipüha Vigiili Euharistia jutluse ajal laupäeva pärastlõuna, 22. mail, võttis kokku Rooma Kiriku poolt läbitud teed 8. detsembrist 1995. aastast 1999. aasta Nelipüha suurpühani.
See on Johannes Paulus II jutluse tekst:
1. «Ava uks Kristusele oma Päästjale»: see kutse, mis on tugevalt kajanud kolmes Juubeliks valmistumise aastatel, on iseloomustanud meie Linnamisjonit.
Täname Jumalat selle erakordse sündmuse eest, mis oli armastustegu Linna ja selle iga elaniku jaoks. Linnamisjon edendaski kristlikes kogudustes intensiivse vaimulikkuse teed, mida toidab palve ja Jumala Sõna kuulamine.
See on ka lubanud kirikliku osaduse suurendamist, mida rooma Sinod oli märkinud vältimatu tingimusena uues evangeliseerimises.
Kogu piiskopkonna kogudus, oma eri ministeeriumites, kutsumustes ja karismades, on liikunud ühiselt, et pakkuda oma palve, kuulutamise, tunnistuse ja teenimise panust. Oleme koos teinud kogemuse, et oleme «Jumala rahvas misjonis».
Tunnen vajadust tänada neid, kes on osalenud eri viisidel selles tähtsas pastoraalses algatuses. Eelkõige Teie, Härra Kardinal Vikaar, kes olete innukusega juhinud Misjonit, tihedas koostöös Abipiiskoppidega, keda tervitan südamlikult. Tahaksin meenutada teisi Prelaate, kes on pakkunud oma hinnatud koostööd ning nende seas kadunud Mons. Clemente Rivat.
Mõtlen tänulikkusega teile, kallid misjonärid, preestrid, religioossed ja eriti ilmikud, kes olete esimestena kasu saanud Misjoni armust. Suuremeelne pühendumus, millega olete ennast valmistanud ja olete viinud Evangeeliumit kodudesse ja Linna keskkondadesse, on avanud uusi evangeliseerimis- ja kristliku kohalolu teid meie inimeste igapäeva elu kontekstis. Püha Vaim on juhinud teid samm-sammult, on inspireerinud teile õigeid sõnu Kristuse kuulutamiseks ning on toetanud teid vältimatutes raskushetkedes.
Täname Issanda selle eest, mida Ta on teinud, näidates igas olukorras oma halastuse ja armastuse märke. Suur Juubel, mis on juba ustel, kannustab meid jätkama selles misjonipingutuses sama tõukega, et tugevdada ja laiendada Misjoni saavutatud tulemused. Võiksime, sel viisil, näidata paljudele palveränduritele, kes tulevad Rooma järgmisel aastal, meie külalislahke ja avatud, usus uuendatud ja armastustegusid täis Kiriku palet.
2. Et see saaks toimuda, on vaja, et nii rõõmsalt alustatud misjoneeriv tegu tugevneks ja areneks. On vaja jätkata juba lähemale tulnud inimeste ja perekondade toetamist nende kodudes, töökohtades, nagu ka jõuda nendeni, kellega, erinevatel põhjustel, pole olnud võimalik ühendust võtta möödunud aastatel. Iga-aastane külastus perekondadele ja Evangeeliumi kuulamise keskustele, mida tihti peab laiendama kapillaarselt, olgu siis koguduste pastoraalne hing, tänu kiriklike ühenduste, liikumiste ja gruppide koostööle. Jumala Sõna tähistamine tehku selgemaks koguduste usuteed, eelkõige liturgilise aasta tugevatel aegadel. Armastuse märk vaeste ja kannatajate poole saatku Issanda kuulutamist, näidates tema elavat kohalolu, läbi igapäevase vennaliku armastuse tunnistust. Peab tugevdama osadust kristlaste vahel, kes tegutsevad töö- ja õpikeskkondades, hooldus- ja meelelahutuskohtades, kus on alustatud konkreetseid Evangeeliumi ettepanekuid. Misjoniga külvatud evangeelse uudsuse idu peab kasvama ja vilju tooma kusiganes, ka seal, kus pole olnud võimalust edendada kohaseid misjoneerivaid algatusi. Veel kiireloomulisem on selle tõttu meie tunnistus. Mitte ükski reaalsus polegi Evangeeliumi jaoks läbitungimatu; vaid ülestõusnud Kristus on juba müstiliselt kohal, läbi oma Püha Vaimu.
3. Nii ulatuslik apostellik ettevõtmine nõuab vormimis- ja katehheside tegu, mis oleks suunatud kogu Jumala rahva poole, et see oleks enam teadlik oma misjoneerivast kutsumusest ning valmistunud andma põhjust usust Kristuses alati ja kõikjal.
Koguduste, religioossete koguduste, ühenduste, liikumiste ja gruppide ülesanne on kanda hoolt selle vormimise eest, valmistades ette usu-, palve ja kristliku kogemuse teid täis teoloogilist, vaimset ja kultuurilist sisu.
Teile esimestena, kallid preestrid, on antud see kohustus: olge usu targad juhid ja tähelepanelikud õpetlased oma kogudustes.
Teie, kallid religioossed, kes olete väga panustanud Misjonile, jätkake selle toetamist oma palvega, elu pühadusega ja endale iseloomulikkude karismadega, erinevates apostellikes alades, milles olete pühendunud.
Teie, kallid ilmikud, olete kutsutud andma elu suurele püsivale misjoneerivale liikumisele Linnas ja igas selle keskkonnas. Perekondade sees, kui ka ulatuslikus ja komplekses töö- ja kultuurimaailmas, koolis, ülikoolis, tervishoiuasutustes, massimeedias ning vabaaja tegevustes ärge oma panust tagasi hoidke, et Evangeeliumi kuulutus saaks mõjutada kogu ühiskonda.
Ning kuidas unustada panust, mida Linnamisjonile on andnud ja kutsutud uuendama haiged oma kannatuse ohvrianniga, kloostris elavad inimesed oma pideva palvega?
Kõikidele ning igaühele läheb minu tunnustus nende väga kasuliku vaimse abi eest.
4. Vaadates neid kolme aastat Linnamisjonit, on lihtne mõista, et Jumala Sõna oli laialt külvatud. Selleks, et see jumalik seeme ei läheks kaduma, vaid juurduks kindlalt ning kannaks vilja igapäevases elus ja pastoraalis, on vaja eelistada spetsiifilist mõtisklemist, mis, kaasates kõiki kiriklike komponente, tuleks välja vastavas Konverentsis. Mõtlen suurele kohtumisele, mis on vajalik märkimaks, Linnamisjoni kogemuste alusel, püsiva evangeliseerimise ja misjoneerimise pühendumuse tähtsaid juhiseid.
Olla Kirik misjonis: see on suur väljakutse Rooma ja kogu maailma jaoks järgmiste aastate jooksul. Selle ülesande annan teie hoolde, kallid preestrid, religioossed, ilmikud ning, erilisel viisil, teile, liikumistele ja uutele kogudustele, meenutades eelmise aasta kohtumist, Nelipüha vigiili, sellessamas väljakus. On vaja avada ennast kuulekusega Vaimu tegutsemisele, võttes tänulikkusega ja sõnakuulelikkusega vastu ande, mida Tema ei lõpeta andmast kogu Kiriku kasuks. Täna õhtul Kristus kordab igaühele: «Minge kõike maailma ja kuulutage Evangeeliumit kogu loodule» (Mk 16,15).
Kallid, Evangeelium, mida Kristus on meie hoolde andnud, on rahu Evangeelium! Kuidas hoida seda ainult endale, eriti selles hetkes, kus rõhumine ja sõda külvavad hävitamist ja surma lähedases Balkani piirkonnas? Vaim kannustab meid olema rahu kuulutajad ja tegutsejad õigluses ja lepituses. Selles vaatepunktis soovin, et järgmisel Corpus Domini suurpühal tõuseks Rooma Kirikust kooris palve rahu jaoks. Kutsun siis kõiki teid – vaimulikud, religioossed, usklikud – minuga ühinema neljapäeva õhtul 3. juunil Lateraani Basiilikas, et osaleda Corpus Domini Missal ja protsessionil, kus palume koos rahu kehtestamist Balkanis. Kristuse Pühima Ihu ja Vere päev olgu see aasta iseloomustatud intensiivsest palvest rahu eest.
5. Tule Püha Vaim, täida oma ustavate südameid ja süüta neis sinu armastuse tuli.
Tule, Püha Vaim! Kutsumine, mis kõlab selle Nelipüha vigiili Liturgias, täidab meid rõõmu ja lootusega. Püha Vaim, Misjoni looja ja hing, ärata Rooma Kirikus palju misjonäre noorte, täiskasvanute, perekondade keskel ning pane igaühte oma armastuse kustutamatu tuli.
Vaim, «südamete valgus», näita uusi teid linna- ja universaalse Misjoni jaoks kolmandas aastatuhandes, mis kohe algab.
«Täiuslik lohutaja», toeta neid, kellel pole usku, kinnita nende entusiasmi, kes on proovinud evangeliseerimise rõõmu, tugevda igas ustavas soovi ja julgust olla iga päev Evangeeliumi misjonär oma elu- ja töökeskkonnas.
«Hinge magus külaline», ava iga inimese, perekonna, religioosse koguduse süda, et vaesed palverändurid, kes osalevad Juubeli sündmustel, oleksid suuremeelsusega vastu võetud. See ongi Linnamisjoni üks ilusamaid ja viljakamaid vilju: rooma armastuse, usuvilja, mis on alati saatnud Pühade Aastate tähistamist, konkreetne uuendamine.
Pühim Maarja, kes Nelipühast valvad Kirikuga Püha Vaimu kutsumises, jää meiega meie ainulaadse ülemise toa keskel. Sinule, keda austame Jumaliku Armastuse Neitsina, anname Linnamisjoni viljad, et sinu eestkoste läbi Rooma Piiskopkond annaks maailmale Kristuse meie Päästja veendunud tunnistust.
(*) Vrd «L’Osservatore Romano», 24.-25. mai 1999.