Püha Maarja Lunastaja Ema kihelkonna külastamine 10-IV-1988

Püha Johannes Paulus II

Rooma, 10. aprill 1988

«Kuulsime tänases Evangeeliumis, et Toomas otsis märke, et uskuda, et Jeesus oli tõesti ülestõusnud. Vot, ma arvan, et Tor Bella Monaca jaoks võivad Jeesuse ülestõusmise märgiks olla need vennad ja õed, nende usk ja nende entusiasm usus»: seda ütles kihelkonna preester tutvustades Püha Isale kihelkonna kahte Neokatehhumeenilist Kogudust, kes olid kirikusse kogunenud. 

«Me oleme mures täiskasvanute pastoraali pärast – jätkas isa Mario -. Paljud on Jumalast kaugel, Kirikust kaugel, aga ma näen, et läbi Neokatehhumeenilise Tee on visatud võrk laiali ja näeme, kuidas paljud võetakse selle võrguga ning hakkavad kõndima, et otsida Issandat».

Olles kuulanud mõnesid tunnistusi, pöördus Paavst kohalolijate poole nende sõnadega:

Kallid, tervitan teid kõiki. Tervitan vanemaid, tervitan täiskasvanuid, noori ja lapsi, keda nagu alati on teie kogudustes väga palju. Tänan Issandat selle sündiva elu pärast. Kohtun teiega tihti, kohtusin teiega Palmipuude pühapäeval, pärastlõunal, kuulasin paljusid tunnistusi ning siis üritasin natuke pikemalt rääkida. Täna kohtun teiega selles kihelkonnas ja pean ütlema, et rõõmustan selle kohtumise üle ning eriti selle kihelkonna üle, mida olete leidnud. Juba üritate edasi viia enda kohalolu, enda tunnistust, enda misjonit.

Täna kuulasime väga huvitavat Evangeeliumi osa Ülemise Toa kohta, sest seal oli Toomase kuju, uskmatu, kes pöördus Ülestõusnud Kristusele Ülemises Toas. Mõtlesin teie peale, sest teie kogudused, nagu paljud mulle ütlevad, on ka kohad, keskkonnad, kus uskmatute pöördumised, uskmatu Toomase pöördumine, kes muutub Toomaseks, kes usub ja hüüab «Issand», korduvad.

Ma arvan, et see on Ülemise Toa arm. Teie peate alati jääma Ülemisse Tuppa. (*) Vrd «L’Osservatore Romano», 11. aprill 1988.