Paavsti Johannes Paulus II sõnad Jasna Góra palve ajal 12-VI-1987

Püha Johannes Paulus II

Poola – Czestochowa Pühamu, 12. juuni 1987

Johannes Paulus II lõpetas oma Poola palverännaku viiendat päeva Jasna Góra Palvega, mida tegi reede õhtul, 12. juunil, Czestochowa pühamu stendidelt. Jasna Góra palve on pöördumine Neitsi poole, mida 1957. aastast lauldakse või loetakse iga päev kell 21 kogu Riigis.

Peale palvet pidas Paavst kõnet, mida me osaliselt all välja toome:

…Maarja, Poola Kuninganna, ma olen sinu kõrval, ma meenutan sind, valvan.

…Sellel Jasna Góra Palve ajal, soovin kutsuda siia, mõttega ja südamega, igat inimest, venda või õde, kõikidest maailmajagudest.

…kõiki neid, kes ei kartnud ohtusid ega raskusi, ei ole kaotanud usku ideaalides ega tõelistes väärtustes, pole kaotanud oma elu ega töö mõtet, ei ole järele andnud nõrkustele, vaid tundes tugevat vastutust ja hoolivust, lohutavad oma vendi usus ja veendumuses, et kristlase jaoks pole olukordi, millel pole väljapääsu, et on seda väärt elada omas Riigis ning alustada loovaid algatusi, ehitada inimlike südamete ja mõistuste kogudust.

Mitmeid inimesi peaks siin loetlema, kes teevad vastastikuliselt head, mitmeid kogudusi, mitmeid keskkondasid, mitmeid liikumisi! Kui ma seda ütlen, meenuvad mulle vähemalt kaks, mis minu palverännaku ajal teevad ennast kuuldavaks kõige jõulisemalt: need on meie omad “Valguse ja Elu” liikumise “Oaasid”; ning on ka, Läänest tulnud, “Neokatehhumeenid“: ma leian neid kõikjal maailmas, kuhu iganes ma lähen.

Mõtlesin, et äkki Poolas neid pole, aga juba esimesest päevast alates näen kõikjal samasuguseid kirju, mida näen teistes maailmajagudes erinevates keeltes.

Nad on siis siin! Nad on tulnud! Nad on tulnud ja tahavad, et me uuendaks eneses Ristimise teadlikkust, mida tähendab olla kristlased juurtest alates.

Jumal õnnistagu teid!… (*) Itaaliakeelsest tõlgest, mis on ajalehes «L’Osservatore Romano», 14. juuni 1987,