Benedictus XVI “Angelusel”: Usu taasavastamise Tee 29-X-2006

Benedictus XVI

Püha Peetruse väljak, 29. oktoober 2006

Igapäevasel Angelusel Paavst Benedictus XVI, Neokatehhumeenilist Teed nimetamata, räägib “katehheeside kogemustest”, mida pakutakse noortele ja “täiskasvanutele, kes lubavad käia usu taasavastamise teed küpsel ja teadlikul viisil, et saada siis tunnistamise järjekindlat pühendumust”, ja kinnitab, et see töö on väga tähtis tänapäeval. Benedictus XVI sõnad:

Kallid vennad ja õed, selle pühapäeva Evangeeliumis (Mk 10,46-52) loeme, et käies Jeeriko tänavatel, pöördub pime nimega Bartimeus Issanda poole karjudes: “Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!”. See palve puudutab Kristuse südant, kes peatub, laseb ta kutsuda ja ravib teda. Otsustav hetk oli isiklik, otsene kohtumine Issanda ja selle kannatava mehe vahel. Nad on üksteise vastas: Jumal oma ravimise tahega ja mees sooviga olla ravitud. Kaks vabadust, kaks koonduvat tahet: “Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?” küsib talt Issand. “Et ma jälle näeksin!” vastab pime. “Mine, sinu usk on su päästnud”. Nende sõnadega toimub imetegu. Jumala rõõm, inimese rõõm. Ja Bartimeus, jõudnud valgusesse – jutustab Evangeelium – “läks Jeesusega teele kaasa”: ehk muutub tema jüngriks ja läheb Õpetajaga Jeruusalemma, et osaleda Temaga suures päästmise müsteeriumis. See jutustus, oma sammude olemuslikkuses, kutsub esile katehhumeeni teekonda Ristimise sakramendile, mida iidses Kirikus nimetati ka “Valgustuseks”. Usk on valgustamise teekond: see algab alandlikkusest näha ennast pääste vajajana ja jõuab isiklikule kohtumisele Kristusega, kes kutsub teda järgima armastuse teel. Sellele eeskujule on Kirikus sätestatud krisliku algatuse teekonnad, mis valmistavad Ristimise, Kinnitamise ja Euharistia sakramente. Iidse evangeliseerimise kohtades, kus on levinud laste Ristimine, pakutakse noortele ja täiskasvanutele katehheeside ja vaimulikkuse kogemusi, mis lubavad teha usu taasavastamise teekonda küpsel ja teadlikul viisil, et saada tunnistamise järjekindlat pühendumust.

Kui tähtis on töö, mida Karjased ja katehhistid teevad sellel alal! Ristimise väärtuse taasavastamine on iga kristlase pühendumise põhjaks, sest näeme Evangeeliumis, et kes laseb ennast võrgutada Kristuselt, ei saa teha muud, kui tunnistada tema jälgedes käimise rõõmu. Selles oktoobrikuus, eriliselt pühendatud missioonile, mõistame veel rohkem, et just Ristimise jõul on meil loomupärane missioneeriv kutsumus. Palume Neitsi Maarja eestkostet, et Evangeeliumi misjonärid mitmekordistuksid. Et intiimses ühenduses Issandaga, saaks iga ristitu tunda kutsumust kuulutada kõikidele Jumala armastust oma elu tunnistusega. (*) Vrd. «L’Osservatore Romano» (Rooma Vaatleja), 30.-31. oktoober 2006.