Eraaudients Neokatehhumeeniliste Koguduste rändkatehhistidega 7-I-1982

Püha Johannes Paulus II

Rooma, 7. jaanuar 1982 *

Püha Isa audientsil oli üle kolmesaja Neokatehhumeeniliste Koguduste rändkatehhisti, kes tulid seitsmekümnest riigist.

Kallis Isa, siin on kohal kolmsada Neokatehhumeeniliste Koguduste katehhisti, kes on rajanud Neokatehhumeenilist Teed seitsmekümnes riigis; nad moodustavad väikeseid evangeelimisgruppe, mille moodustavad preester ja kaks ilmikut, nagu väike kogudus, Naatsareti Püha Perekonna kujuna, kes aitavad koguduses edasi viia Vatikani II Kirikukogu uuendust. Mina, Isa, sooviksin lühidalt tutvustada rändpreestreid, kes on tulnud kõikidest riikidest, Austraaliast, Aafrikast jne… Tõuske preestrid, et Püha Isa näeks teid. (Preestrid tõusevad püsti). Abielupaarid, perekonnad, kes on müünud kogu oma vara ning lähevad oma lastega kuulutama Evangeeliumit, et aidata misjone kogu maailmas. Tõuske perekonnad ja lapsed. (Perekonnad oma lastega tõusevad püsti). Kohal on ka vallalised neiud, kes on ohverdanud oma elu Evangeeliumi kuulutamisele. (Tõuske püsti tüdrukud). Lõpetusena noormehed, noored, kes on ka ohverdanud oma elu, et kuulutada Evangeeliumit: neist viis on viimati otsustanud minna Seminari.

Oleme olnud koos 20 päeva Loreto Pühamu lähedal, mõeldes selle üle, mida Jumal teeb erinevates riikides, kus viime edasi oma evangeliseerimise müsteeriumit. Me läksime Neitsi Maarja jalgade ette, et usaldada Talle oma misjoni ja paluda Temalt, Loreto väikeses kodus, et, olles meie ülesanne rajada kogudusse väikesi kogudusi nagu Naatsareti Püha Perekond, kes elaksid alandlikkuses, lihtsuses ja kiituses, Tema aitaks meil seda edasi viia. Meie suurim soov, mida palusime Neitsilt saladusena, on alati olnud, et üks päev saaksime tuua neid vendi siia, kus on Peetrus, «kalju», millele Kristus ehitas oma Kiriku. Kuna need vennad peavad rääkima paljude Piiskoppidega mitmetes riikides, mis on Jumala evangeliseerimise Merkabà’s, me tahame näidata oma sügavat kuuletumist tehes Teiega järgnemise sümbolit. Ma küsisin neilt enne: «Kas te tunnustate, et Rooma Piiskop, Peetrus, on kalju, mille peale Kristus ehitas oma Kirikut?», ning kõik vastasid, et nad tunnustavad seda.

Siis ma küsisin neilt: «Kas te lubate sõnakuulelikkust ja ustavust Peetrusele ning kõikidele Kiriku piiskoppidele, kes on temaga osaduses?» ning nad lubasid. Seejärel küsisin, kas nad on valmis ohverdama oma elu, et teenida Kirikut aidates edasi viia Vatikani II Kirikukogu uuendust läbi selle Neokatehhumeenilise Tee, mis soovib uuendada kristlastes Ristimist. Ning kõik ütlesid jah. Seepärast, Isa, tahaksin ma nende kõikide nimel – kui te lubate – põlvitada Teie ees, ja kõik need vennad minuga, väikese täieliku Peetrusele järgimise sümbolina. Sest mina, Isa, ütlesin neile üht: läbi oma kogemuse paljudes riikides ja kannatuste, mis mul on olnud, olen mõistnud, et Jumal on oma piiskoppidele sõnakuulelik, Jumal ise kuuletub neile. See avaldas mulle väga muljet, et ma mõtlesin: Kui Jumal ise kuulab nende sõna, kuidas ei tee seda ka mina ning meie kõik?

Niisiis, Isa, ma sooviksin põlvitada Teie ees…

(Kiko läheneb Paavsti troonile ning põlvitab, samal ajal põlvitavad ka kõik rändkatehhistid; Paavst annab talle oma käsi, et ta suudleks seda ning tõustes paneb teise käe tema õlale; siis kutsub ta kõiki tõusma). Järgnevates lehtedes toome välja Paavsti kõne:

Kallimad!   1. Olen tõesti rõõmus, et saan täna teiega kohtuda, rändkatehhistid, kes tulevad mitmetest Neokatehhumeenilistest Kogudustest ning soovin väljendada oma rahulolu julgustava sõnaga teie katehhistlikule ülesandele, nii väärtuslik kiriklikule kogudusele. Teie plaanite elada täielikult usu põhilist kuulutust, head uudist, et Jeesus Kristus Naatsaretist on Jumala igavene Poeg, lihaks saadud ja ülestõusnud teie päästeks; soovite sügavalt vastu võtta lahutamatut sidet, mis on olemas selle elu kuulutuse järgimise ja pideva sisemise pöördumisega ülestõusmise vahel, mis toob kaasa muutust mõtlemisviisis, suhtumises, egoistlikes, suletud, isemajandamise käitumistes, saades nii uut vaatepunkti ning uut nägemust – sellise, mis on rajatud täpselt Jeesuse Kristuse sõnumil – mis nõuab alandlikku avatust Jumala ja kõikide vendade suhtes. Selles usuteekonnas, mis kindlasti esitleb oma raskeid etappe ning vältimatuid raskusi, on teile toetuseks, lohutuseks, valgustuseks ning juhiks Jumala Sõna, Pühakiri, mida peab süvendama, lugema, mediteerima, õppima, teadmisega. et see pole lihtsalt raamat, vaid Jumal ise räägib, tegutseb, küsitleb, kaasab, kutsub tähelepanelikule kuulamisele, mis viiks Tema Tahtmise täielikule järgimisele. Ja Jumala Sõna, nii Vanas kui ka Uues Testamendis, toob teid kokku Temaga, keda Pühakiri on täis, ehk Jeesus Kristusega, kes lihaks saades «on ühinenud teatud viisil iga inimesega» (vrd Gaudium et Spes, 22).

2. Teie kogukondlikes mõtisklemistes olete tahtnud mediteerida Ristimise sakramendi põhiväärtusel kristlikus vaimses teekonnas, ning soovite taaselada, oma kristlikus elus, kompleksset ja rikka kogemust, mida Kirik esimestel sajanditel lasi oma uutel lastel käia. Kukkumata lihtsasse maneerlikusse arheoloogiasse, olge teadlikud, et täita ristimise dimensiooni tähendab, eelkõige, üritada haarata selle allikast kristlaseks olemise autentset identiteeti; ehk elada sügavat muteerumist, mis on toimunud meie inimreaalsusega jumaliku armu sissetungiga – olles saanud Pühima Kolmainsuse elavateks templiteks, võrsed viinapuust, kes on Kristus, Müstilise Keha, täieliku Kristuse, ehk Kiriku liikmed. Piiskop püha Chartres Fulbert väljendab ennast selliselt kirjutades Ristimise imelistest üleloomulikest efektidest: «Teame kindlalt, et, patused esimeses sünnis, oleme puhastatud teises; orjad esimeses, oleme vabad teiseks; ilmalikud esimeses, oleme vaimulikud teiseks; lihalikud esimese sünni süül, muutume vaimseteks teise armuks; selle tõttu viha lapsed, siis armu lapsed. Kes solvab Ristimise väärikust teadku, et solvab Jumalat ise… See on päästedoktriini arm tunda Ristimise müsteeriumi sügavust» (Ep. 5: PL 141, 198 s.). Täide viia ristimisdimensiooni tähendab ühineda intiimselt Kristusele Euharistias, kristliku elu ja kogu evangeliseerimise allikas ja kulminatsioon (cfr. Lumen Gentium, 11; Presbyterorum Ordinis, 5). See tähendab armastada heldelt, konkreetselt, tõhusalt kõiki inimesi, eriti neid, kes on vaimselt või materiaalselt vaesed ja abivajajad; see tähendab ümber ehitada kogu oma moraalset elu ristimislubadustega järjekindluses ja kooskõlas. «See tee, usutee, taasavastatud Ristimise tee, – ütlesin teie sõpradele Rooma Püha Kanada Märtrite kogudusest – peab olema uue inimese tee; too näeb, milline on tõeline proportsionaalsus, või pigem, tema loodud üksuse ebaproportsionaalsus, tema olendlikkus Looja, Tema lõpmatu majesteedi, lunastaja Jumala, püha ja pühitseva Jumala suhtes, ning üritab ennast realiseerida selles väljavaates» (Johannes Paulus II õpetused, III/2 [1980], p. 1044).

3. Sel Jõulude liturgilisel perioodil Matteuse ja Luuka evangeeliumid esitlevad meile mõndasid tegelasi, kelle käitumine vastsündinud Jeesuse suhtes on olnud eriti eeskujulik meile: salapärased Kuningad, oma kultuuri rikkusega, tähelepanelik ja tundlik Transtsendentsuse märkidele; vaesed karjased, karja valvates, valmis ja sõnakuulelikud Inglite kutsumisele; Joosep, õiglane mees, kes ekstaatilises unes on Igavese tahtmise pidevas kuulamises; ning, eriti Maarja, Neitsi Maarja, kes usaldab end täielikult Jumalale, lausub «fiat» ning eostab endas Kõrgeima Last, et esitleda ja anda ta inimestele. Temale erilisel viisil, kallid vennad ja õed, usaldan teid, teie heldet pühendumust, et täiuslikus ja üksmeelses Kiriku järgimises ning alati Piiskoppide pastoraalse juhtimise all, võiksite anda isiklikku panust katehheesi tähtsale teole, et te ei edastaks oma doktriini või muu õpetaja doktriini, vaid, «Jeesus Kristuse õpetus, tõde, mida ta edastab; täpsemalt, tõde, mida ta on» (Apostellik Üleskutse Katehhees Tradendae, 6).

Nende tõotustega ning oma kiindumuse märgina annan teile südamest apostellikku õnnistust.

(*) Vrd. «L’Osservatore Romano», 7.-8. jaanuar 1982, helisalvestise täiendustega.