Usalduse Püha Maarja kihelkonna külastus 21-X-1990

Usalduse Püha Maarja kihelkonna külastus 21-X-1990

Püha Johannes Paulus II

Rooma, 21. oktoober 1990

Juba kaksteist aastat on kohal ning tegutsevad Usalduse Püha Maarjas Neokatehhumeenilised Kogudused. Hetkel on neid neli, kes panustavad kihelkonna elus eelkõige katehheeside ja liturgia sektoris. Paavst kohtus nendega kihelkonna saalis, kus «Tee» noored ja vähem noored teda vastu võtsid Maarjale pühendatud laulu rõõmsate nootidega.

Gastone Rocchetti, esimene katehhist, kes jõudis Usalduse Püha Maarjasse, tutvustas Johannes Paulus II nelja koguduse reaalsust:

Pühadus, mina kuulun Centocelle Püha Irenaeuse kihelkonna esimesse Neokatehhumeenilisse Kogudusse. Ma kõnnin õnnelikult juba seitseteist aastat ning kaksteist aastat tagasi, kihelkonna preestri kutsel, mina, minu naine ja mõned koguduse vennad tulime sellesse kihelkonda, et kuulutada Head Uudist.
Algas katehhees ning tekkis esimene kogudus. Täna kihelkonnas on neli kogudust. Esimene on traditio sammul: juba kaks aastat lähevad nad majast majja viima Kerügmat, kuulutades Meie Issanda Jeesus Kristuse surma ja Ülestõusmist. Teisele kogudusele on antud Psalter, palvele algatamine. Ülejäänud kaks kogudust on Tee esimestel etappidel.

Kõik see toimub, Pühadus, täielikus sõnakuulelikkus Kirikule ja tema ministritele ning tee algatajatele. Me oleme sügavalt rõõmsad, Pühadus, sest te soovisite anda suuremat tõuget Neokatehhumeenilisele Teele kirjaga, mida saatsite Piiskopile Mons. Cordesele. Meie, Pühadus, oleme teadlikud suurest kingitusest, mida Jumal meile teeb, et igaühel meist oleks võimalus kogeda omas ihus Meie Issanda Jeesus Kristuse poolt toodud päästet ning maitsta külluslikku igavese elu panti. Pühadus, õnnistage meid.

Need on sõnad, mida Paavst lausus kohalolijatele:

Tahaksin allajoonida kaht asja. Esimene on see: te armastate väga laulda laule Neitsile, Maarjale, kes, Eliisabeti sõnade järgi, uskus Issanda Sõna. Ning see, võime öelda, on sõna, sümboolne tekst teie liikumise jaoks, teie Tee jaoks, sest ei öelda liikumine… Muidugi, kui kõnnitakse, siis liigutakse… Niisiis, mina, alustades sellest sõnast, mis tõesti inspireerib, mis inspireeris ka kogu Redemptoris Materi entsüklikat, soovin, et te saaksite alati kõndida usus ning lubaksite ka teistel, kelle juurde olete saadetud, lähedased ja kauged, kõndida usus. Siis pakun teile ka teist märkust. Ma tean, et Neokatehhumeenilised armastavad lapsi. Ka Paavst armastab lapsi ning niimoodi me kohtume alati. (*) Vrd «L’Osservatore Romano», 26. oktoober 1990.