Visiit Püha Hippolytuse kogudusele 12-II-1984

Püha Johannes Paulus II

Rooma, 12. veebruar 1984

Tähenduslik oli lõpu kohtumine Neokatehhumeeniliste Kogudustega, kes palusid Paavstil õnnistada kolme rändkatehhisti, kes olid lahkumas Türki… Isa Maurilio Beltramo tutvustas Paavstile täiskasvanute gruppe, kes on pühendunud koguduse elule, rõhutades iga grupi omadustele, rääkides pikemalt just skautide gruppidest… ja Neokatehhumeenilistest Kogudustest, kes 1973. aastast esindavad kindlat püsivat katehhiseerimise ettepanekut täiskasvanutele ning kellel oli privileeg saada oma kolmele Türgisse minevatele rändkatehhistidele (preester ja abielupaar) Paavsti õnnistus. Just pidades silmas katehhistide ülesannet, mida nad enda peale võtavad tahtes olla pärm, mis kergitab kogudust, ütles Paavst:

Ma tahan teid tänada selle kohtumise eest, mis lõpetab külastuse teie Püha Hippolytuse kogudusse. Tervitan kõiki gruppe, nii nagu koguduse preester teid tutvustas. Ma tervitan ning soovin igaühele, et leiaksite alati rohkem on kristlikku identiteeti, oma karismat. Sest nagu religioossetel perekondadel on oma karisma, näiteks Frantsiskaani perekond, Frantsiskaani Perekonna Kaputsiinid, nii ka erinevatel Ilmikute Apostolaadi gruppidel on oma spetsiifiline karisma. Ma soovin teile, et leiaksite alati rohkem seda oma identiteeti ja seda apostellike ilmikute gruppide karismat. See Püha Hippolytuse kogudus on suur, arvukas. Hulk inimesi, aga ka hulk kristlasi, sest ma arvan, et suur osa selle elanikest on ristitud. Jeesus ütles meile, et Kirik, Jumala riik sarnaned leivale: et leiba valmistada on vaja taigna mass, aga on vaja ka pärmi.

Niisiis, ma olen kindel, et kõik need grupid, Karismaatiline, Neokatehhumeeniline, on pärm, mis peavad kasvama panema, inimlikult ja kristlikult, koguduse massi. Pärm peab tungima aina rohkem läbi, selleks et mass oleks aina kristlikum; oleks aina teadlikum, et on kristlik, vastutustundlikum oma kristlikust iseloomust, vastutustundlikum oma kristlikust identiteedist. Teie Patroon, Püha Hippolytus, oli märter. Märter tähendab tunnistaja. Ja kristlased peavad olema Kristuse, tema Risti, tema Ülestõusmise, tema usu, tema lootuse, tema armastuse tunnistajad. Vaat see on pärm. Ja see on ilus asi, et see pärm tahab suuremaks minna, üle oma koguduse piiride kuni Türgini, nagu te ütlesite, et viia Evangeeliumi kergitus ka mitte kristlastele, natuke järeleandmatutes kohtades, mis sulgevad ennast evangeelse sõnumi ees. Mõned teie vennad tahavad sinna minna, et olla nende masside pärm, et evangeelne pärm jõuaks kogu inimkonnale, et saada Jumala riigiks.

Soovin teile kõigile, eriti teile Neokatehhumeenilistele, et käiksite sellel teel suure rõõmuga ja suure vastutusega, üritades alati suurendada ja laiendada Kristuse Meie Issanda ja Lunastaja armastuse ala; laiendada Jumala riigi ala, millel on oma juured selles maailmas, igaviku poole, Isa koja poole; ning soovin teile kõigile kasvada Jumala riigis, mis samal ajal on meie sees, meie igaühe ja Kristuse südames, ja millel on oma väline mõõt perekonna mõõdus. Teie olete osa Jumala riigist, seejärel Püha Hippolytuse kogudus. Ma soovin teil elada kristlikku rõõmu, kristlikku vastutust, usku, lootust, armastust, mis selles maailmas lasevad aimata jumalikku elu. (*) Vrd «L’Osservatore Romano», 13.-14. veebruar 1984.