“Mu Jeesus, vii mind oma pühadusse“; “Sa juhid mind pühaduseni”
(“Märkmed 1979-1981”, nr 85; nr199)
4. detsembril 2022 toimus Madridis kogu Kiriku jaoks erilise intensiivsusega ja tähendusega “Üritus”: selle kristliku initsiatsiooni teekonna, mida nimetatakse Neokatehhumeeniliseks Teeks, kaasalgataja, koos Kiko Argüelloga, Carmen Hernández Barrera Õndsaks ja Pühakuks Kuulutamise protsessi piiskopkondliku etapi avamine.
Protsessi avamine
Madridi Francisco de Vitoria Ülikooli pidulikus õhkkonnas kardinal Carlos Osoro, 2 kardinali ja 41 piiskopi ning veel vähemalt kahe tuhande inimese, pärit erinevatest Euroopa ja maailma riikidest, juuresolekul – Carmeni ja Kiko misjon hõlmab 135 riiki viiel kontinendil ja paljud on palunud osaleda sellel pidulikul avamisel – toimus Madridi Piiskopkonna ametlik aktus.
See toimus nelja hetkega: esiteks Kiko Argüello tervitus ja paar sissejuhatavat sõna koos palve ja Evangeeliumi lugemisega (Mk 9:2-8), Issanda Kirgastamine lõiguga, Carmeni poolt väga armastatud Evangeeliumi lõik; seejärel Protsessi avamine koos “Supplex libellus” lugemisega, mis on postulaatori poolt Neokatehhumeenilise Tee rahvusvahelise meeskonna nimel esitatud palve Piiskopkonnale, et seda protsessi alustada; protsessi alustamiseks Püha Tooli Dikasteeria Pühakute Protsessiks “Nihil obstat” lugemine, millele järgnes kogu selle töö saatmiseks Püha Vaimu kutsumine, Madridi Peapiiskopi vanne, esitatud taotluse vastuvõtmise ja kogu protsessi eest vastutava piiskopkonnakohtu määramisega. Ükshaaval andsid vande piiskopi delegaat, õigluse edendaja, notar (ja tema abi), Protsessi postulaator: see hetk lõppes “Istungjärgu protokolli” ettelugemisega kantsler-sekretäri ja kardinal Osoro poolt.
Aktuse kolmandal momendil esitas Neokatehhumeenilise Tee Sümfooniaorkester kaks teost, kaks Kiko loodud sümfoonilist poeemi: “Aquedá” ja “Jeruusalemma tütred”. Esimene teos “Akeda” esitab ohverduse, mida Aabraham kutsuti Morija mäel tooma, oma poeg Iisak ja Iisak ohverdab isale vabatahtlikult oma kõri, et mitte muuta seda kehtetuks: nii ilmub usk maa peale; Teine teos “Jeruusalemma tütred” on kohtumise hetk, milles Jeesus, kandes risti, on mõne naisega, kes teda järele nutavad; Issand ütleb neile: “Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast, nutke pigem iseendi ja oma laste pärast…, sest kui seda tehakse toore puuga, mis sünnib siis kuivaga?” (Lk 23, 28.31). Need on kaks luuletust, mis on täis draamat ja muusikalist pinget.
Üritus lõppes mõne lühikese lõpusõnaga ja Madridi Peapiiskopi tervitusega.
Kiko tervitus
Meile tundub oluline pakkuda siinkohal tervitusteksti, mille Kiko adresseeris kohalviibijatele koosoleku alguses: pärast tervitust kohalviibivatele Kardinalidele ja Piiskoppidele, akadeemilistele autoriteetidele, Kristuse Jeesuse Misjonäride Kongregatsiooni Ülemustele, millele Carmen kuulus umbes kaheksa aastat, ja kõigile kohalolijatele (rändkatehhistitele, Redemptoris Materi Seminaride rektoritele ning Kiko ja Carmeni enam kui 50 aasta eest asutatud koguduste vendadele), Kiko luges selleks puhuks Kardinali Farrelli, Ilmikute, Perekonna ja Elu Dikasteeria Prefekti, saadetud kirja ning kommenteeris Carmeni Õndsaks kuulutamise Protsessi avamist järgmiste sõnadega:
Mul on isiklikult väga hea meel, et kätte on jõudnud see päev, mil Kirik alustab Carmen Hernándezi Õndsaks Kuulutamise ja Pühakuks Kuulutamise protsessi piiskopkonna etappi. Tänan Hr. Kardenali, Madridi Peapiiskoppi Hr. Carlos Osorot Carmeni elu, vooruste ja pühaduse maine uurimise algatamise eest.
Issand on meid, Carmenit ja mind, 52 aastat ühendanud imelises evangeliseerimismisjonis – mis sai alguse sellest Madridi piiskopkonnas – Kirikukogu viljana.
Ma tunnen ettenägeliku tõsiasjana, et Protsessi avamine langeb täpselt kokku aastaga, mil tähistatakse Vatikani II Kirikukogu avamise 60. aastapäeva; sest Carmen andis oma elu, et viia Kirikukogu kihelkondadesse kristliku initsiatsiooni kaudu, mida nimetatakse Neokatehhumeeniliseseks Teeks, piiskoppide teenistuseks.
Üllatav on näha seda lugu koos faktide ja inimestega; töö, mida ei tehta töölaual, vaid Püha Vaimu toimel. Seda, mida Vatikani II kirikukogul kirjalikult välja töötati, nägime meie vaestega Palomerase slummis Püha Vaimu poolt läbi viivat. Oleme seal näinud Issanda ilmumist, kes loob andestust, armastust, osadust, kristlikku kogudust! Nii mina kui Carmen oleme olnud tunnistajad Jumala kohalolust evangelisatsioonis, Jumala tegude tunnistajad Vatikani II kirikukogu Kirikus. Meil polnud plaane ega eelnevalt välja töötatud mõtteid. Rohkem kui 50 aastat oleme saanud tunnistada, et Jumal on oma Kirikus elav.
Carmen, Püha Franciscus Xavieri (kelle pidupäeva me eile tähistasime), jälgedes, ei mõelnud kunagi Hispaaniasse jäämisele, sest see oli nagu tema misjonäriideaali läbikukkumine. Kuid Jumal tahtis, et me läheksime Madridi, Palomeras Altase slummidesse. Kohtusime 1964. aastal, kui ta naasis oma ajaloolisest palverännakust Pühale Maale. Olin Palomerase slummisse vaeste juurde elama läinud.
Seal kohtus Carmen vendade kogudusega, kes said kokku minu slummis ja oli äärmiselt üllatunud vastusest, mida nad Jumala Sõnale andsid. Ta otsustas meie juurde elama jääda ja me ehitasime talle slummi.
Carmen nägi Jeesuse Kristuse kohaloleku, kes tuleb päästma patuseid, ellu viima Paasapüha müsteeriumi ja looma osadust vaeste seas: Jeesus Kristus andis end vaba armastusega iga inimese eest.
Kõik see, mida Jumal lubas, tema kohalolek Palomerasel, oli nagu põllumaa, mille Jumal oli ette valmistanud, et see Kirikusse paigutada. Seda, mida Jumal pani meid kogema vaeste maailmas, Püha Vaim oli Kiriku jaoks ette valmistanud.
Madridi Peapiiskopi ettenägelik kohalolek slummides oli see, mis viis Carmeni otsuseni minuga lõplikult koostööd teha. Kui poleks olnud hr Casimiro Morcillot, poleks me kihelkondadesse läinud. Temast saab ka see, kes meile Itaalias uksed avab. Carmen nägi peapiiskopis Kiriku kohalolekut ja muutis täielikult oma suhtumist minuga. Morcillo kohalolekuga nägi ta tõotuse täitumist, mida Jumal oli talle Iisraelis teinud.
Kui Carmen oli Iisraelis, mõtles ta sageli, mis on tema missioon Kirikus, ja arvas, et ta pidi asutama misjonikoguduse. Ein Karenis oli tal täielik kindlus, nagu nägemus, et Jumal tahtis temalt midagi universaalse Kiriku jaoks, mis ei puudutanud koguduse asutamist.
Ma ütlen seda teile, et saaksite näha, Issanda suure müsteeriumina, Carmeni ja minu vahelist koostööd.
Mul oli väga raske Carmenit vastu võtta, kuni Issand ütles mulle sisemiselt, et Carmen oli suur arm, et minu kõrval oleks keegi, kes räägiks mulle pidevalt tõtt, et Jumal oli ta toonud missiooniga. Niisiis võtsin ma Carmeni vastu usus, Issanda poolt saadetuna. Ma kannatasin, kuni mõistsin, et see tuli Jumalalt ja sellest päevast peale oli see minu jaoks arm.
Carmen on olnud suurepärane! Erakordne naine, kes on teinud palju head mitte ainult Neokatehhumeenilise Tee vendadele, vaid kogu Kirikule.
Carmen, milline imeline naine! Meisterliku vabaduse ja kiriku armastuse geeniusega. Ta ei meelitanud mind kunagi, ta rääkis mulle alati tõtt. Ta suutis mu selja taga jääda; alati minu kõrval, et mind aidata. Ta ei otsinud kunagi esiplaani, ta ei püüdnud kunagi esile tõusta. Ta mõistis selgelt, et Jumala poolt talle antud ülesanne oli mind toetada, kaitsta ja parandada Neokatehhmeenilise Tee heaks.
Armastusest Kiriku ja oma vendade vastu, on ta olnud minuga 52 aastat, kuigi mõnikord oli see talle raske, kuid Carmen hoolis ainult Jumala tahtest, mida mõistis olevat minuga selles kristlikus initsiatsioonis mis on Neokatehhumeeniline Tee.
Tõeliselt erandlik naine, tohutu suuremeelsusega, keeldus ieendast, et mind näidata, vaatamata parandustele, kuid ta oli alati taga, mind toetades.
Ta on vabaduse, siiruse, kõikidega vabalt rääkimise eeskuju; Ta rääkis tõtt koguduste vendadele. Ja kui vend ära läks, kutsus ta teda ja otsis teda nagu eksinud lammast, armastusega.
Ta oli erakordne naine, tõeline prohvet, autentne misjonär, kes elas oma usku kangelaslikul tasemel. Erakordne naine! Kiriku jaoks väga oluline, alati palves, armastuses Kristuse, Pühakirja ja Paasapüha vastu ning tingimusteta armastusega Paavsti ja Kiriku vastu.
Oleme üheskoos karisma algatajad, mida Issand on inspireerinud oma Kiriku abiks. Paavst Franciscuse sõnad Neokatehhumeenilise Tee viiekümnendal aastapäeval 2018. aastal, kui ta ütles Tor Vergatas: “Te olete Püha Vaimu kingitus Kirikule,” kinnitavad Carmeni ihaldatuimat soovi: näha, et Teel tegutseb Jumal, et see on Püha Vaimu töö Kirikus, mille algatajateks Ta ise on meid kutsunud.
Viimasel audientsil, mille ta meile sel aastal Neokatehhumeenilise Tee Rahvusvahelisele Meeskonnale andis, väljendas Paavst Franciscus oma rõõmu protsessi avamise alguse üle.
Soovin, et Kirik selles algavas Pühakuks kuulutamise Protsessis uuriks tema elu, mis oli palju kordi ristilöödud, vaikne ja kannatav elu, nagu “pimedas öös”; samuti tahan, et tema voorused tuleksid valgusele, paljud neist on varjatud, paljud kangelaslikul määral. Las Kirik otsustab selle üle.
Ma tänan Jumalat, et ma teda tundsin ja olen saanud temaga koos töötada „Evangeeliumi rasketes töödes” nagu püha Paulus ütleb!
Carmen! Milline suurepärane naine, erakordse usuga! Kui suur armastus on tal olnud Kristuse ja tema Kiriku vastu!
Aitäh.
Nüüd kuulame Evangeeliumit.
Täna õhtul me sooviksime esitleda Evangeeliumi lõiku, mis puudutas sügavalt Carmenit: Kristuse Kirgastamine, mis on inimese ajaloo imeline ja muljetavaldav saatus ning mille on juba ellu viinud Neitsi Maarja, kes on mitte ainult Kiriku kuju, vaid kogu inimkonna kuju.
Kristuse Kirgastamine juhib Jeesuse Kristuse lihaks saanud keha täieliku jumalikustumiseni. See on ülendus taeva auks, Kristuse Taevaminekuks. Ja seda saab siin kogeda, sest kristlased muutuvad ristimise kaudu päev-päevalt; isegi kui see keha laguneb, muutume me Jeesuse Kristuse palgeks. See on kristlik usk, mis valgustab ajalugu, inimkonna tulevikku: Kristuse Kirgastamine.
Evangeeliumi kuulutamine: Mk 9,2-8.
Carmeni pühadus täna
“Pühadusest” rääkimine tänapäeva maailmas, isegi Kirikus, võib tunduda ebaoluline, intiimne, millel pole tegelike probleemidega mingit pistmist… Aga kas see on tõesti nii?
Pühadus enne kui midagi, mis on meiega seotud, on Jumala kirglik karje: “Olge pühad, sest mina, Issand, teie Jumal, olen püha” (3Ms 19:2), “…nagu Püha, kes on teid kutsunud, olge ka teie pühad… Sest on kirjutatud: “Olge pühad, sest mina olen püha” (1Pt 1:16). Rääkida pühadusest nende jaoks, kes usuvad, tähendab näidata Pühat, Jumalat, tähendab näidata Tema tegusid, tema hiilgust, mis otsib ja tahab inimese elu: “Jumala au on inimene, kes elab,” hüüab Püha Ireneus. [1]
Ja Carmeni pühadusest rääkimine tähendab eelkõige esile tuua Jumala tegevust temas, kõnelemist sellest, mida on tähendanud ja iseloomustanud tema lugu, tema elu: muljetavaldav on avada tema “Märkmike” ja jälgida tema mõtteid, kannatusi, tema palvet, tema vaimu:
1979. aasta päeval, kui Paavst Johannes Paulus II kuulutas õndsaks kahte pühakut, kirjutas ta oma Päevikusse:
Vaene ja ilma milletagi tuleb minu juurde intiimne soov sinu ainulaadse kohaloleku järele. Pühadus, Issand, pühaduse varjatud soovid, ohverduse soovid, päeva täitmiseks sinu kohalolekuga. Palve. Issand, tule Sina täitma tähendusega headust, asju …” (“Päevikud 1979-1981”, nr 77, 29. aprill 1979).
Oh Jeesus, nurgakivi, Ristile ehitatud liikumatu elu. Tule, Jeesus, mul toetada oma olemasolu Sinus. Mu Jeesus, juhata mind palvesse, oma pühadusse, minu varjupaika, minu ellu. Tule, Püha Vaim, halasta mu vaesele olevusele” (“Päevikud 1979-1981”, nr 85, 8. mai 1979).
Pühadus on Carmeni jaoks ennekõike usutunnistus Jeesusele, keda ta armastab: “Armas, püha, suur” (“Päevikud 1979-1981”, nr 780, 15. detsember 1981); tema truudusele: “…ma loodan sinu ARMASTUSSE, sa oled ustav ja PÜHA, õnnistatud oled Sina, Jeesus, Sinu hellus jõuab minuni ja ma jään elama” [2]; 366. “Ära lase mu jalgadel kõikuda. Kaitse mind. Sina, Ustav, Püha, mu Jeesus (“Päevikud 1979-1981”, nr 366, 4. september 1980); kui ta lubab end armastuse pärast risti lüüa: “Sa oled Püha, lõpmatu, väga armas. Ja sina olid risti löödud armastusest minu vastu” (“Päevikud 1979 -1981”, nr 231, 1. aprill 1980). Carmen otsib kirega: “Mu Jeesus, ainus Püha, Unikaalne, kus sa oled?” (“Päevikud 1979- 1981”, nr 267, 15. mai 1980); ta tunneb teda tõeliselt oma vabastajana: “Sina, vabastaja, püha, imeline, valgus, elu, surnute ülestõusmine, õiglane ja ristilöödud” (“Päevikud 1979-1981” , nr 187, 16. veebruar 1980); tema on see, kelle nimel kõiki lahinguid pidada: “Sinu nimel, Jeesus, Jeesus, seisan silmitsi kõigi lahingutega. Sina oled. Sinu püha nimi. Tule, Jeesus” ( “Päevikud. 1979-1981”, nr 299, 23. juuni 1980).
Just see pühadus, mida täna Madridi piiskopkonnas selle Protsessi avamine, Peapiiskopi Kardinal Carlos Osoro käest piiskopkonna tribunali määramisega, kes selle eest vastutab, peab tõendama tunnistuste ja dokumentidega, mida hiljem, kui kõik on valmis, saadetakse ametliku deklaratsiooni saamiseks Rooma.
Mõned andmed Neokatehhumeenilise Tee kohta (30.11.2022)
Kogudused: 21 066
Piiskopkonnad: 1366
Kihelkonnad: 6293
Riigid: 135
Redemptoris Marteri Seminarid: 121
RMS-i seminaristid: 1900
RSM-i tulnud preestrid: 2950
Misjonipered: üle 2000, umbes 6500 lapsega.
1000 perekonda evangeliseerivad 212 Missio ad Gentes‘es 62 riigis koos preestri ja mõne õega.
800 perekonda on erinevates riikides, et tugevdada kohalikke kogudusi, toetades neid nende usuteel.
Üle 300 perekonda moodustavad, preestri ja noormehega, evangeliseerimismeeskonna, kes vastutab riigi või piirkonna eest.
[1] Püha Irenaeus, Adv . haereses , IV, 20,7.
[2] Dokumendid Carmen Hernández , Vol. 32, annotatsioon 21/10/1970.