Kõne Neokatehhumeenilise Tee Kogudustele 1-II-2014

Franciscus

Kallid vennad ja õed,

tänan Issandat teie usurõõmu ja kristliku tunnistuse hingelisuse eest, tänu Jumalale! Ma tervitan teid kõiki, alustades Neokatehhumeenilise Tee rahvusvaheliste esindajatega, koos preestrite, seminaristide ja ketehhistidega. Lapsi, keda on siin palju, tervitan südamlikult. Minu mõtted lähevad eriti perekondadele, kes lähevad erinevatesse kohtadesse maailmas Evangeeliumit kuulutama ja tunnistama. Kirik on tänulik teie lahkuse eest! Ma tänan teid kõige selle eest, mida te teete Kirikus ja maailmas.

Just Kiriku, meie Ema, nimel – meie Püha Ema Kirik, hierarhiline, nagu Püha Ignatius Loyolale meeldis öelda – Kiriku nimel tahaksin ma anda teile mõned soovitused. Esimene on, et teil oleks palju hoolt ehitades ja säilitades osadust Kirikutes, kuhu lähete tegutsema. Teel on oma karisma, oma dünaamika, and, millel nagu kõikidel Vaimu andidel, on sügav kiriklik mõõde; see tähendab, et te peate kuulama Kirikutes, kuhu teie vastutajad teid saadavad, rikkuseid väärtustama, kannatama nõrkuste tõttu vajadusel, ja kõndima koos, nagu kari, kohalike Kirikute Karjaste järgi. Osadus on hädavajalik: mõnikord võib olla parem loobuda elamast detailselt seda, mida teie teekond nõuab, et tagada ühtsust vendade vahel, kes moodustavad üht kiriklikku kogudust, mille osaks te ennast peate alati tundma.

Veel üks soovitus: kuhu iganes te lähete, teile teeb head mõelda, et Jumala Vaim jõuab alati enne meid. See on tähtis: Issand eelneb alati meile! Mõelge Filippusele, kui Issand saadab teda teele, kus ta kohtas võimukandjat, kes istus tõllas (Ap 8,27-28). Vaim jõudis enne teda: ta luges prohvet Jesajat ja ei mõistnud, kuid süda põles. Nii, kui Filippus läheneb, on ta valmis katehheesiks ja Ristimiseks. Vaim alati eelneb meile; Jumal jõuab alati enne meid! Ka kõige kaugemates kohtades, ka kõige erinevamates kultuurides, Jumal puistab kõikjale oma Sõna seemneid. Siit tuleneb eriline vajadus pöörata tähelepanu kuluurile, kuhu teie perekonnad lähete, mis on erinev sellest kultuurist, kust te tulete. Paljudele on kohaliku keele õppimine raskus, mõnikord väga raske, ja see pingutus on märgatav. Palju tähtsam on teie pingutus “õppida” kultuure, mida kohtate, tundes ära tegutsemisvajadust: tihti on tegu keskkonnaga, mis on väga erinev, Evangeelium, mis on olemas kõikjal, aga ka see tegu, mida Püha Vaim on täitnud elus ja iga rahvuse ajaloos.

Ja lõpuks, ma julgustan teid hoolima üksteisest armastusega, eelkõige nõrgemate eest. Neokatehhumeeniline Tee, kuivõrd oma Ristimise taasavastamise teekonnana, on nõudlik tee, mille jooksul vend või õde võivad kohata ootamatuid raskuseid. Nendel juhtudel kannatuse ja halastuse harjutamine koguduse poolt on usuküpsuse märk. Igaühe vabadust ei saa sundida, ja peab austama ka selle valikuid, kes otsustab otsida, väljaspool Teed, teisi kristliku elu vorme, mis aitaksid tal kasvada Issanda kutsumuse vastuses.

Kallid perekonnad, kallid vennad ja õed, ma julgustan teid viima kõikjale, ka kõige vähem kristlikesse keskkondadesse, eriti eksistensiaalsetesse ääremaadesse, Jeesus Kristuse Evangeeliumit. Evangeliseerige armastusega, viige kõikidele Jumala armastust. Öelge neile, keda kohtate oma missiooni teedel, et Jumal armastab inimest nii, nagu ta on, ka oma piiridega, oma eksimustega, ka oma pattudega. Sellepärast on ta saatnud oma Poega, et Tema võtaks meie patud enda peale. Olge Isa lõpmatu headuse ja ammendamatu halastuse sõnumitoojad ja tunnistajad.

Ma usaldan teid meie Emale, Maarjale, et ta inspireeriks ja toetaks alati teie apostolaati. Selle helli ema õpetuses olge innukad ja rõõmsad misjonärid. Ärge kaotage rõõmu, julgust!