Barbastro ja tema Märtrid
Hispaania Kodusõja ajal kannatas Katoliku Kirik tugeva tagakiusamise all, 10 000 inimest tapeti nende usu tõttu. Barbastro, hoolimata oma väiksusest, oli piiskopkond, kus oli kõige rohkem märtreid kogu Hispaanias — koguni 88% vaimulikkonnast.
„Hispaania on andnud kristlikkuse kursusi, Opus Dei, Neokatehumeeniline Tee ja kõike muud, mida soovid, kas teate miks? Sest seal on olnud Hispaania kodusõda, kus tapeti üle 6000 preestri, piinati, märtrid — aga mitte ühtegi taganemist usust pole olnud. Neokatehhumeenilise Tee juured tulenevad paljudest Hispaania märtrite valatud verest.“
Kiko Argüello
Carmen Hernández
„Carmeni lapsepõlve mõjutas tugevalt Hispaania Kodusõda (1936–1939), mida ta elas läbi Tudelas ja Ólvegas. See oli tõeliselt raske ja dramaatiline aeg kogu Hispaania jaoks. See oli suurte puuduste aeg ja paljudes piirkondades toimus julm usuvastane tagakiusamine katoliiklaste vastu. Õnneks Hernándezide pere jaoks jäi Soria provints ja lähedalasuvad Navarra ning Aragóni piirkonnad varakult nn „natsionaalsesse tsooni“, kus usuvastast tagakiusamist ei toimunud. Kuid selle konflikti alguses toimus selle kandi lähedal jõhker tagakiusamine, eriti Barbastro piiskopkonnas, Huescas (Aragónis), kus 1936. aasta suvel tapeti julmalt palju usutegelasi, sealhulgas noored klaretianistidest seminaristid, nende õpetajad ja isegi piiskop, keda tapsid märtritena Katalooniast saabunud anarhistid ja kommunistid.“
A. Cayuela, Carmen Hernández: biograafilised märkmed, Madrid
Biblioteca de Autores Cristianos, 2021 (lk 37–38)
Klaretiani märtrid ja nende muuseum
1936. aasta 12.–15. augustini tapeti 51 Klaretianidest Misjonäri, kuna nad keeldusid oma usust loobumast. Nad surid, andes surmavõimudele andeks. Kolmkümmend neist olid vanuses 21 kuni 23 aastat. Nad võeti vangi, neid alandati, neile ei antud vett ega toitu. Nende toetuseks oli igapäevane armulaud ja palve. Barbastro Klaretianide Märtrisurmade muuseum meenutab neid usutegelasi. Seal saab austada nende säilmeid.
Ja vaadata nende isiklikke esemeid, kirju, testamente jms, et avastada nende kirjutiste kaudu edastatud usu, lootuse ja andestuse sõnumit.
Teekonnal kohale, mida nimetatakse martüüriumiväljaks, ei suutnud keegi neid vaigistada. Nad läksid surma lauldes klaretianide hümni: „Sinu eest, mu Kuningas, annan oma vere”.
Mõned nende viimased sõnad enne surma: „Elagu Kristus Kuningas“, „Julgust, vennad, me kannatame Kristuse pärast“, „Me anname teile kogu hingest andeks“, „Kuni taevani“.
Teine selle piiskopkonna märter oli Õnnnis Florentino Asensio Barroso, Barbastro piiskop, kes peeti kinni, piinati ja tapeti 9. augustil 1936. Tema sõnad tapjatele: „Te viite mind kirkusse. Ma andestan teile. Taevas palun teie eest”.
Meie Pueyo Neitsi Maarja kloostri märtrid
Barbastro lähedal, ühel väiksel mäenõlval ilmus «Taevade Kuninganna» ühe väikesele karjasele ning sinna pidi ehitatama kabeli. Sõda jõudis ka El Pueyo kloostrisse. Kuigi neil oli võimalus põgeneda, otsustas 18 benediktiini munka jääda. Kõik tapeti 9. ja 28. augusti 1936 vahel. Surnuvedukastis, mis neid surma viis, hüüdsid nad: „Elagu Kristus Kuningas”, „Elagu Neitsi Maarja Pilar”.
Märtrite tunnistus on jätkuvalt elus – tule ja saa tunnistajaks!
1992. aasta 25. oktoobril kuulutas püha Johannes Paulus II 51 Klaretiani Misjonärid õndsaks. Nende pidupäev on 13. augustil. Paavst pühendas neile sel päeval järgmised sõnad: „Kõik saadud tunnistused võimaldavad meil kinnitada, et need klaretianid surid Kristuse jüngriteks olemise pärast, sest nad ei tahtnud oma usku ega usuvandeid eirata. Seetõttu julgustavad nad meid kõiki oma valatud vere kaudu elama ja surema Jumala Sõna eest, mida meid on kutsutud kuulutama”.
Barbastro külastamiseks saatke e-kiri aadressile:
Soovitud kuupäeva ja kellaaja ning palverändurite arvu märkides.
Laadi alla voldik
