Audients Neokatehhumeenilise Tee perekondadega 12-XII-1994
Püha Johannes Paulus II
Vatikan – Paulus VI Saal, 12. detsember 1994
Johannes Paulus II võttis esmaspäeva, 12. detsembri, hommiku audientsil vastu Neokatehhumeenilise Tee perekondasid.
Kohtumise käigus, mis toimus Paulus VI Saalis, pidas Püha Isa järgmist kõnet:
Kallid Vennad ja Õed!
1. Olete teretulnud Peetruse Toolis, mis täna muutub paljude jaoks sadamaks, kus purjed avada: te oletegi tulnud erilise misjonimandaadi jaoks, mis otseselt puudutab üle kahesaja perekonna, kuid muidugi kaasab see ka vastavaid kogudusi, kuhu te kuulute.
See pole Paavsti esimene kohtumine Neokatehhumeenilise Tee perekondadega. Mitmel korral on mul olnud võimalus näha selle Liikumise gruppe. Mäletan, eriti, 1988. aasta kohtumist Porto San Giorgios, kui ma tähistasin teiega Euharistiat Püha Perekonna suurpühal ning andsin ristikuju 72 perekonnale, kes olid lahkumas rändkatehhistidena teenimiseks. Tol korral rääkisin ma teile Kolmainsusest ja misjoniperekonnast.
Tollele kohtumisele seostub ka tänane, mis jõuab aga siia tee poolt rikastatuna nende aastate jooksul, kus Kirik on kiirendanud sammu kolmanda kristliku aastatuhande poole. Täna oleme me väga spetsiifilises taustas: Perekonna Aasta, mis jõuab nüüdseks juba lõpule ja mis elas oma kulmineeriva hetke möödunud 8. ja 9. oktoobril, kui Püha Peetruse Väljakule kogunesid mitmed kogu maailmast pärit perekonnad.
Edasi vaadates näeme juba lähedal suurt 2000. aasta Juubelit, mille valmistamiseks olen suunanud kogu Jumala rahvale Apostelliku Kirja Tertio Millennio adveniente. Kirik, perekondade Pere, on kindlasti suunatud sellise lõpujoone poole ning väga tähtis on, et see jõuaks sinna nii ühtselt ja misjoneerivalt kui võimalik, tihedalt armastuse lähedal ainsa Issanda ümber ja samal ajal tema Püha Vaimult keskendunud maailma evangeliseerimisele.
2. Perekonna aasta on kogu Kiriku jaoks olnud eelkõige Jumala Looja, Lunastaja ja elu Pühaks tegija perekondade kooris lausutud usutunnistus. Sel aastal tuleb jõuga välja Kiriku teadlikkuses ja maailma silmis perekondlik dimensioon, mida Vatikan II kutsub «ilmikute osalemiseks Kristuse prohvetlikus funktsioonis» (Lumen Gentium, nr 35).
Perekond, «väikse kirikuna» ja «kodukogukonnana», on kutsutud täitma preesterlikku, prohvetlikku ja kuninglikku teenistust. See ongi see, mida Kirikukogu rõhutab: «Selles funktsioonide järjekorras näib väga väärtuslikuna see eluseisund, mis on pühaks tehtud erilise sakramendi poolt: abielust ja perekondlikust elust» (ibid).
Sellise kutsumuse juured on muidugi Ristimises ja Neokatehhumeeniline Tee ongi just Ristimise taasavastamise teekond. Väga tähenduslik on aga, et Kogudustes oleksid mitte ainult vallalised inimesed, vaid ka perekonnad, kes on valmis üksmeelselt vastu seista, abielulepingu kohustusi täitmata jättes, raskustele ja vastutustele, mida selline ülesanne endaga kaasa toob.
3. Täna, kallid Vennad ja Õed, olete siin, et tunnistada oma usuteekonna misjoneerivat ja prohvetlikku dimensiooni. Ning soovite rõhutada, et see misjoneeriv dimensioon haarab perekonda sellisena, kuna taassünd ristimises ei puuduta lülisid individuaalselt, vaid kaasab nad kõik koos, tehes nendest perekondliku koguduse sügavamas ühtsuse sidemes armastuses ja elavamas misjoneerivas tõukes. Nii, kallid, see ongi teie «lahkumise» juurtel. Ärge seda kunagi unustage! Ristikuju, mida te saate, meenutagu teile iga päev, et te olete läinud misjonile, see on selle tõttu, et teieni jõuti enne, uuendatud Jumala halastava armastuse poolt, nagu perekonnad perekondade jaoks.
Minge siis, kallid misjoneerivad perekonnad. Ristimise, Kinnitamise ja Abielu arm, Euharistias ja Lepitussakramendis uuendatuna, toetavad teid igas eluhetkes. Tugevad selle üleloomuliku toetuse tõttu, olge valmis tunnistama lootust, mis on teis (vrd 1Pt 3,15). Naatsareti Püha Perekond olgu teie eeskuju ja teie kaitse. Saatku teid ka apostellik õnnistus, mida ma nüüd saadan teile ja teie Kogudustele.
120 on Neokatehhumeenilise Tee perekonnad, kes on saanud Püha Isa poolt misjonimandaadi. Nad on pärit Itaaliast, Hispaaniast, Poolast, Indiast, Iirimaalt. Nad viivad Evangeeliumi kuulutust 40 Riiki viies kontinendis.
Euroopa Riigid, mis on huvitatud nende perekondade misjonitegevusest, on muuhulgas: Horvaatia, Ukraina, Kasahstan, Soome, Saksamaa. Ameerikas uued misjoniperekonnad kuulutavad Sõna Ühendriikides, Kanadas, Costa Ricas, Colombias, Venezuelas.
Aasiasse minevad perekonnad annavad oma usutunnistust Jaapanis, Indias, Taiwanis, Filipiinides. Aafrika Riikide hulgas, kuhu nende perekondade rändkatehhistidena teenimine on määratud: Egiptus, Elevandiluurannik, Etioopia.
Nende 120 perekonna jaoks, kellel on 441 last, on tegemist väga vaevalise, kuid erutava pühendumusega: tunnistada Kristust Maailma alades, mida on juba evangeliseeritud, kuid mida ähvardab sekulariseerumine, ning alades, kus Evangeeliumit veel ei tunta.
Pühendumus, mida peab läbi viima kahes küljes, intiimselt seotud usumärgist evangeeliumi radikaalsusele.
Kohtumisel osalesid Kardinal Lopez Trujillo, Peapiiskop Massimo Romero, Piiskopid Jan Pawel Lenga, Paul Cordes, Luigi Boccadoro, Giulio Salimei. Veel olid kohal ka Kiko Argüello ja Carmen Hernández, Neokatehhumeenilise Tee algatajad. Osalesid ka 180 Tee perekonda, kes juba natuke aega on olnud misjonimaal.
(*) Vrd «L’Osservatore Romano», 12.-13. detsember 1994.