26. augustil 1986 võttis Johannes Paulus II rõõmuga vastu Kiko, Carmeni ja isa Mario ettepaneku luua Roomas piiskopkondlik preestriseminar, et välja õpetada preestreid uueks evangeliseerimiseks ning tellis kardinalilt ning paavsti vikaarilt, Ugo Polettilt, projekti seminarihoone ehitamiseks.
Järgnevatel aastatel on palju piiskoppe järginud Püha Isa eeskuju, avades uusi seminare. Alates sellest ajast on ehitatud 124 seminari (2020ni) viiel mandril, millel on kolm põhiomadust: nad on piiskopkondlikud, rahvusvahelised ja misjoniseminarid. Nende seminaristide akadeemilisele, inimlikule ja vaimsele väljaõppele lisandub evangeliseerimisperiood misjonärina. Seejärel pühitsetakse nad preestriteks ja pärast seda töötavad nad mõned aastad kirikutes või kui diötseesi piiskop lubab, lähevad teenima erinevatesse misjoni liikidesse, mis on Neokatehhumeenilisel Teel, nagu on kirjas ja heaks kiidetud paavsti poolt Vatikani põhikirjas (Statuti).
Seminar on ehitatud diötseesi piiskopi loal ja võtab vastu neid noori, kes on avastanud oma kutsumuse tänu kristlikule pühitsusele Neokatehhumeenilisel Teel. Seminari moodustumise tähtsaks elemendiks on kristliku teekonna algatamine koguduses läbi Neokatehhumeenilise Tee.
Järgnevatel aastatel on paljud piiskopid järginud Püha Isa eeskuju, avades teisi seminare.
Alates 1990. aastast kuni aastani 2019 on Redemptoris Mater’i seminarides pühitsetud 2590 preestrit. Praegu valmistub preestripühitsust saama 2300 noort.