Fuentes del Carbonero Kirik
Üks palverännakupaik ja pidustuste paik – tunnistaja loost, mida Jumal meiega teeb.
«Mind vapustas see, et kui kogu küla majad olid varemetes, siis ainus, mis püsti oli jäänud selles mahajäetud külas, oli kirik — ja kirik, mis oli täis vaeseid. Siin pidasime Ülestõusmispüha Vigiili koos slummide vendade ja Madridi esimese kogudusega. Meil polnud elektrit; valgustasime end vana küünlaga, mille leidsime. Koidikul sõime talleliha, mille olime tellinud Carbonerost.»
Kiko Argüello.
Fuentese Kiriku restaureerimine
Möödunud 12. oktoobril (2022), Samba Neitsi Maarja pühal, toimus Fuentes de Carbonero el Mayoris — väikeses külas Segovia lähedal, mis on olnud mahajäetud alates 1960. aastast — tõeliselt erakordse tähendusega pidustus.
Euharistiat juhatas Segovia piiskop, S.E. Mons. César Franco, keda saatsid üle kolmekümne preestri ning kohal viibis ligikaudu 500 inimest, kes täitsid nii kiriku sisemuse kui ka seda ümbritsevat ala.
See piirkond, peale väikese kiriku — mis on nüüd täielikult restaureeritud tänu Neokatehhumeenilise Tee pingutustele ja tööle — on ümbritsetud põldudest.
Mis on selles paigas erilist? Miks on taastatud üks kirik kohas, mille inimesed on hüljanud ja mida võiks arvata olevat ka Jumala poolt unustatud?
Paik palverännaku tegemiseks
Kui soovid Fuentest külastada, saada palve e-posti teel aadressile:
Palun märkige soovitud külastuspäev ja -kellaaeg ning palverändurite arv. Juurdepääsuteed ja parkimiskohad on väga piiratud, seega on külastuse kuupäeva ja kellaaja broneerimine hädavajalik.
Kiko Argüello ja Fuentes
Kaks kilomeetrit Carbonero el Mayori külast (Segovia) asub Fuentes de Carbonero. Aastal 1960 jäi küla mahajäetuks ja alles jäi ainult kirik.
«Jumal tahtis, et 1965. aastal, otsides paika vaikuseks ja palveks, leiaksin hüljatuna Fuentes de Carbonero kiriku. Kõndides kastiilia platool pilvise ilmaga, valgustas üks valguskiir sealset rikkalikku vilgukivi ning äkitselt oli kõik valgustatud ja ma olin väga liigutatud: kirik keset seda steppi oli tõeline ilmutus. Kirik oli avatud ja tühi; seal olid veel altarimaal ja mõned pildid; sakristia, millel oli puidust platvorm, oli mulle magamiskohaks. Ma elasin seal viisteist päeva, palvetades, üksinda ja suurt vilja kandmas. Kui nägin, et see on suurepärane paik, tõmbusin sinna veel korduvalt tagasi, elades üksinduses, paastu ja palvega ning magades magamiskotis sakristias.»
Kiko Argüello.
Paasapüha Vigiil
«Kuna läheduses voolas jõgi, otsustasin suvel mõned päevad viia slummide vennad sinna puhkusele, et ka nemad saaksid veidi hingata. Elasime nädal aega koos puhkuses, osaduses ja armastuses. Aastal 1967 pidasime Fuentese kirikus koos Palomerase ja Madridi esimese koguduse vendadega Ülestõusmispüha Vigiili. Aastal 1969 ütlesin ma isa Francesco Cuppinile – esimesele preestrile, kes Carmenit ja mind saatis – et ta tuleks minuga sinna Vaikset nädalat veetma. Läksimegi, meil ei olnud elektrit, aga oli üks vana ülestõusmisküünal ja me süütasime selle. Tellisime naaberkülast ühe talle, mida süüa ülestõusmispüha õhtusöögil koidikul. Pidasime Ülestõusmispüha Vigiili elektrita; Francesco Cuppini oli selle liturgia eesotsas.»
Kiko Argüello.
Evangeliseerimine
VFuentesis peeti ka esimene misjonäride konviventsi ning just sealt suundusid esimesed evangeliseerimise grupid Ameerikasse.»
Kiko Argüello.
See esimene knvivents, mille kutsusid kokku Kiko ja Carmen, toimus 1.–20. augustil 1969, aasta pärast Neokatehhumeenilise Tee algust Itaalias.
Sellest ajast alates on see uus kristliku algatuse tee – katehhetiline kokkuvõte, mis põhineb Jumala Sõnal, Liturgial ja Kogudusel – kiiresti levinud Hispaanias ja Itaalias ning on praegu esindatud kogu maailmas.
Püha Tool kiitis heaks Neokatehhumeenilise Tee põhikirja aastal 2008.
Laadi alla voldik
