Castelgandolfo 28. detsember 1986. Paavsti Johannes Paulus II armulaud koos Piiskopi Cordese, Kiko Argüello, Carmen Hernándezi ja rändkatehhistitega.

Tänulikud Jumalale tema väärtusliku teenimise eest Kirikus

Täna hommikul (15. märtsil 2024) kutsus Issand Kardinalit Paul Josef Cordest igavesse ellu. Kogu Kirik ja eriti Neokatehhumeeniline Tee on talle eriti tänulikud töö eest, mida ta on teinud nii paljude aastate jooksul, osaledes oma tarkade nõuannetega mitmete II Kirikukogu järgsete ühenduste ja kiriklike reaalsuste sünnis ja kasvamises – koos järkjärgulise Kirikusse kaasamisega – täites oma teenistust Ilmikute Paavstliku Nõukogu Asepresidendina (1980–1995).

Juba 1986. aastal (21. oktoobril Riigisekretäri kardinal Casaroli kirjaga) Paavsti Johannese Pauluse II tahtel, kes soovis edendada Neokatehhumeeniliste Koguduste paremat kaasamist Kirikusse ja nende vajaliku juriidilise-kirikliku identiteedi määratlemist, sai ta ülesandeks selle teostamise. 1990. aastal kirjutas püha Johannes Paulus II talle kirja “Ogniqualvolta” kui Neokatehhumeenilise Tee  Koguduste Apostolaadi vastutajale “ad personam“, kus Teed tunnistati “katoliikliku kujunemise teekonnana, mis on sobilik tänapäeva ühiskonnale ja ajale”, ning milles Paavst soovis, et Pastorid hindaksid ja aitaksid seda tööd uueks evangeliseerimiseks.

Kardinal Cordes on Neokatehhumeenilise Tee algatajatele Kiko Argüello ja Carmen Hernándezile alati erilist tähelepanu ja kiindumust osutanud ning on toetanud ja julgustanud neid nende kasvu teel, kogu aja jooksul, aidates ja osaledes erinevates sammudes, mis on viinud Neokatehhumeenilise Tee kinnitamisele “piiskopkonna kristliku initsiatsiooni ja püsiva usukasvatuse viisina” (Põhikiri, art. 1,2) ning Usuõpetuse Kongregatsiooni kõikide katehheeside tunnustamisele “Üldise Katehheetilise kasutusjuhendina “.

Kõigi nende pikkade ajalooaastate jooksul on Kardinal Cordes alati olnud mitte ainult lähedane, vaid ka sõber ja väärt tugi algatajatele ja kõikidele Neokatehhumeenilise Tee Kogudutele, kes võlgnevad nii palju tema tööle, kui ka paljudele teistele Pastorididele, keda ta julgustas aitada ja edendada seda tegu Kiriku heaks.

Eelkõige meenub tema raamatu avaldamine: “Aktiivne osalemine Armulauas. “Actuosa participatio” väikestes kogudustes” Armulaua kaitseks, mida pühitseti väikestes kogudustes ning mida Kiko ja Carmen palju kaitsesid.

Meil on hea meel siinkohal meenutada, mida Paavst Benedictus XVI ise talle tema 75. sünnipäeva puhul kirjutas:

“Oma Rooma tegevuse alguses julguse ja loovusega olete avanud uusi teid, et juhtida noori Kristuse juurde… Samuti olete aidanud kaasa Maailma Noortepäevade tekkele ja kasvamisele. Teie pastoraalsele impulsile on ning ka tulevikus on eriti iseloomulik teie pühendumine “liikumistele”: Karismaatilisel liikumisel, Osadusel ja Vabastamisel ning Neokatehhmeenilisel Teel on palju põhjuseid, et olla teile tänulik. Kuigi alguses suhtusid Kiriku korraldajad ja planeerijad liikumistesse suure tagasihoidlikkusega, olete koheselt tundnud seal tärkavat elu: Püha Vaimu jõudu, mis avab uusi teid ja hoiab Kirikut ettearvamatul viisil alati noorena.. Olete ära tundnud nende liikumiste nelipühiliku iseloomu ja olete kirglikult pühendunud sellele, et Kiriku pastorid võtaksid neid vastu.”

Me usaldame selle tänuliku kardinal Cordese mäetamist kõigi vendade palvete hoolde, et nad paluksid Issandal seda “head ja ustavat teenijat” oma kuningriiki vastu võtta (Mt 25:21).

Kiko Argüello, Isa Mario Pezzi ja María Ascensión Romero
Share: