Suure rõõmuga on Neokatehhumeeniline Tee vastu võtnud uudise Kardinal Robert Prevosti valimisest Peetruse järglaseks. Tema esimesed sõnad on täitnud meid rõõmuga, asetades keskmesse Ülestõusnud Kristuse, kes pakub meile oma rahu, ning evangelisatsiooni, mis sünnib misjonärisüdamest.
Eriline kaja kõikide Neokatehhumeenilise Tee vendade ja õdede südames – ja eriti minu südames – oli asjaolul, et valimine toimus just Pompei Neitsi Maarja Eestpalve päeval, sest Pompei Neitsil on olnud eriline tähendus ja kohalolu Neokatehhumeenilise Tee ajaloos. Aastal 1968, kui saabusime Rooma koos Jumala Sulase Carmen Hernándeziga, ja olime juhitud Härra Dino Torreggiani poolt – “Kiriku Sulaste” asutaja – asetama Palomeras Altases, Madridi äärelinna vaestehüttidest alguse saanud misjoni Pompei Neitsi Maarja jalge ette. Sellest ajast alates on mitmed olulised sündmused Neokatehhumeenilise Tee jaoks aset leidnud just 8. mail.
Samuti on tal olnud oma piiskopliku teenimise ajal Peruus võimalus isiklikult tutvuda vastutava meeskonna ja Teega, neid saata ning juhtida kutsumuste kohtumist, kus ta julgustas noori saama Kristuse misjonärideks.
Nimi, mille ta on võtnud Peetruse Järeltulijana – Paavst Leo XIV –, tuletab meile meelde, et tema eelkäija, Paavst Leo XIII, pidi Kirikut juhtima tõeliselt rasketel aegadel, kaitstes kristlikku identiteeti.
Tee on eelkõige karisma, mis seab esikohale misjoni Kristliku initsiatsiooni kaudu, mida pakutakse Piiskopkondadele ja Kogudustele; konkreetsed märgid sellest on tuhanded misjonil olevad pered kõige sekulariseerunumates paikades, Redemptoris Mater’i seminarid, kus koolitatakse preestreid Uue Evangelisatsiooni jaoks, ning kogu pere- ja noortepastoraat. Meil on hea meel, et saame koos Tema Pühadusega jätkata kõigi nende Issanda andide panemist Kiriku teenistusse inimkonna hüvanguks, eriti nende “paljude ristitutega, kes elavad tegelikult… nagu ateistid”, nagu Paavst Leo XIV meenutas oma esimeses jutluses Sixtuse kabelis.
Kinnitame Pühale Isale oma palvet ja kõigi vendade-õdede palveid, et Tema teenistus kannaks kõiki neid vilju, mida tänapäeva inimene vajab.
Kiko Argüello
8. mai, Pompei Jumalaema
