Ameerika (Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerika) Redemptoris Mater seminaride 800 preestrit, koos oma koolitajate ja vastavate riikide rändkatekistidega, osalesid täna hommikul üldaudientsil Paavst Leo juures, olles naasnud missioonilt Itaalia kogudustes, kus nad kuulutasid evangeeliumi ilma koti, raha ja mobiiltelefonita.
Katehheesil kommenteeris Paavst Vatikani II Kirikukogu liturgiateemalist Apostellikku Konstitutsiooni Sacrosanctum Concilium ning kutsus kristlasi üles elama armulauda läbi täielikult, asjakohase ettevalmistusega ja kogedes kogu Jumala Sõna rikkust tänu pärast Kirikukogu koostatud lektsionaaridele. Audientsi lõpus pöördus Paavst preestrite poole järgmiste sõnadega:
”Tervitan armastusega Neokatehhumeenilise Tee preestreid, kes on pärit eri riikidest: loodan, et igapäevane armulauaovri toomine on teile toeks teenistuses Jumala rahva heaks.”
Paavst Leo XIV
Need sõnad võeti vastu suure ja pikaajalise aplausiga.



Enne missioonile teele asumist kohtusid preestrid Porto San Giorgios asuvas “Kohtumistelgis” (Tienda de Reunión) Kiko Argüelloga, kes julgustas neid minema linnast linna Kristust kuulutama:
”Kui te kuulutate kerygmat, siis te kuulutate, et Kristuses ilmutatud jumalik olemus on see, et Jumal armastab inimest lõpmatult – isegi kui ta on kuri – Ta armastab teda ja tahab saada osaks temast. Kui see inimene usub seda tänu jumalikule imele, võib Jumal temas elada! Jumal igatseb olla tema sees, kuid Ta ei saa seda teha ilma selle inimese vabaduseta ja ainus viis on seda temalt paluda. Seepärast on Ta tahtnud päästa maailma jutlustamise, kerygma hullumeelsuse kaudu. Ei ole midagi suuremat kui Evangeeliumi kuulutamine, ja seepärast ütleme koos püha Paulusega: “Häda mulle, kui ma Evangeeliumi ei kuuluta!””
Kommenteerides Jeesuse Kristuse sõnu, kui Ta läkitas apostlid kahekaupa Jumala riiki kuulutama: “Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu”, meenutas Kiko preestritele Tee algusaegu: “Jumal on see, kes asju teeb; Jumal on see, kes tahtis, et keegi meid vastu võtaks, kes viis Madridi peapiiskopi monsenjör Casimiro Morcillo slummidesse (las Chabolas) ja viis meid sealt edasi kogudustesse. Jumal on see, kes juhatas isa Dino Torregiani – Kiriku Sulaste asutaja – kuulama katehheesi Ávilas ning kutsuma meid Rooma jutlustama.”
Seistes silmitsi paljude preestrite meeleheitega, mis tuleneb usu kriisist, peaaegu tühjadest kogudustest ja kutsumuste puudusest, ütles Kiko neile: “Me tahaksime tuua selle uue tuule, selle Kristliku Algatamise (initsiatsiooni) karisma, kogu Itaalia kirikusse. See on Püha Vaimu and kirikule, et teda aidata. Paljud pühad preestrid kannatavad täna selle ristiinimestest tühjenemise (dekristianiseerumise) tõttu, mida praegu kogetakse.



Ilma koti, raha… ja mobiiltelefonita. Justkui püha Assisi Franciscus, püha Dominicus, püha Ignatius Loyolast ja paljud teised pühakud oleksid taas tõusnud ja kõndinud, et Evangeeliumi kuulutada. Piiskopid ja kogudusepreestrid tulid neid vaatama, väljendades sellega oma heatahtlikkust ja armastust Kiriku vastu.
Kutsudes neid rändama koos Piibli ja roosipärjaga, meenutas Kiko neile, et “püha Louis-Marie Grignion de Montfort ennustas, et viimastel aegadel kõnnib evangeliseerijate leegion, kahepoolne mõõk käes: vasakul Piibel ja paremal roosipärg, ning nad rändavad mööda Euroopa teid. Püha Louis-Marie Grignion de Montfort oli rändjutlustaja, kes kuulutas evangeeliumi kogu Lõuna-Prantsusmaal, olles armunud Neitsi Maarjasse. Ka teie astute teele, rännates koos Piibli ja roosipärjaga ning kuulutades evangeeliumi Itaalias.






Kõik nad naasid missioonilt õnnelikena, olles näinud imesid, mida nad ei osanud ettegi kujutada, ning pakkudes lohutust paljudele neid vastu võtnud kogudusepreestritele. Pärast Paavsti audientsil osalemist kroonisid preestrid need missioonipäevad ülevoolava armulauaga Püha Peetruse Basiilika Peetruse tooli altari (altare della Cattedra) juures, et tähistada püha Ristija Johannese suurpüha. Seejärel naasid nad Porto San Giorgios asuvasse Neokatehhumeenilisse Keskusesse, kus jätkasid kohtumisi Kiko Argüelloga kuni pühapäevani; kuid enne tagasipöördumist oma kogudustesse eri Ameerika riikides, külastasid nad Loreto Püha Koda, kus nad pühitsesid armulauda ja usaldasid oma missiooni Pühima Neitsi Maarja hoolde.



