Täna hommikul, 2025. aasta 5. juunil kell 11.00 võttis Püha Isa Leo XIV esmakordselt eraaudientsil Apostelliku Palee Raamatukogus vastu Neokatehhumeenilise Tee Rahvusvahelist Meeskonda: Kiko Argüello, isa Mario Pezzi ja María Ascensión Romero.
Kiko tervitas Paavsti, öeldes, et ta on väga rõõmus, et Jumal on andnud meile misjonäri-Paavsti, sest see on ka Neokatehhumeenilise Tee misjon – nii riikides, kus Kristust ei tunta, kui ka neis, kus temast on loobutud.
Kiko kinkis Paavstile koopia Tee Neitsi Maarja ikoonist, mis asub Madridi Katedraali kabelis. Sellele on kirjutatud sõnad, mis võtavad kokku Neokatehhumeenilise Tee misjoni: «Peame looma kristlikke kogudusi nagu Püha Naatsareti Pere, kes elaks allandlikkuses, lihtsuses ja kiituses. Teine on Kristus». Samuti kinkis ta Püha Isale eksemplari viimasest raamatust1, mis sisaldab üle 400 tsitaadi Carmeni mõtetest naise kohta, mis väljendavad tema teoloogiat: „Jagamatu süda, misjon ja neitsilikkus“ – kingitus, mille eest Paavst tänas.
Kiko meenutas samuti, et tema jaoks oli suureks rõõmuks, et Paavsti valimine toimus 8. mail, Pompei Neitsi Maarja pühal, sest see mälestuspäev, see kuupäev, omab erilist tähendust Neokatehhumeenilise Tee jaoks.
Paavst oli sellest kokkusattumusest üllatunud ja Kiko jutustas talle, kuidas ta 1968. aastal koos Carmen Hernándeziga Itaaliasse saabudes viidi Pompeisse, et panna Tee Pompei Neitsi Maarja kaitse alla. Just 8. mail 1974 võttis esimest korda Paavst, Püha Paulus VI, audientsil vastu Tee algatajad ja mõned rändmisjonärid. Kiko meenutas tema prohvetlikke sõnu, mis on olnud suureks toeks: „Siin on Kirikukogu viljad… Teie, olles sellised, nagu te olete, teete juba apostolaati.“ Ja veel: „Te teete seda, mida varakristlik Kirik tegi enne ristimist; teie teete seda pärast – aga enne või pärast pole oluline, tähtis on, et te otsite kristliku elu autentsust, ja see lohutab meid väga.“
Selle väga südamliku kohtumise käigus sai Meeskond Paavstile tutvustada paljusid tegevusi, mida Neokatehhumeeniline Tee Kirikus ellu viib. Tegemist on kristliku algatuse teekonnaga, mida pakutakse kogudustele ja piiskopkondadele. See toetab peresid tänapäeva maailma väljakutsetes, aidates neil elada oma kutsumust, olles avatud elule selle täielikkuses. Samuti annab see paljudele noortele võimaluse kohtuda Jeesuse Kristusega – Ainsaga, kes suudab tõeliselt vastata nende sisemistele otsingutele ja igatsustele.
Paavst Leo XIV imetles samuti suurt arvu peresid, kes on tänulikud Issandale uue elu eest, mis neile on kingitud, ja on end pakkunud vabatahtlikult Kiriku misjoni toetamiseks maailma kõige vaesemates ja keerulisemates piirkondades. Teda üllatas ka Neokatehhumeenilise Tee kohalolek 138 riigis ning Redemptoris Mater seminaride arv, mis on praegu avatud enam kui sajas piiskopkonnas viiel mandril, samuti suur hulk seminariste, kes valmistuvad preestriks saamiseks, et olla piiskopkonda teenivad misjonärid.
Neokatehhumeenilise Tee Rahvusvahelisel Meeskonnal oli samuti võimalus teavitada Paavsti evangeliseerimistööst, mida palju rändmisjonärid viivad läbi arvukates piiskopkondades paljudes riikides. Nad selgitasid, et selle misjonitööga kaasnevad sageli ka raskused, mis on alati olnud misjoni lahutamatuks osaks.
Püha Isa julgustas neid jätkama seda teenimist, mis on nii hindamatu Kiriku elus. Oma õnnistusega kinnitas ta päeva evangeeliumi – Johannese evangeelium (Jh 17,20–26) –, mis räägib armastusest ja ühtsusest, teest, mis viib tänapäeva inimese usuni. See on sõna, mis on Pühale Isale väga kallis ja mille ta on valinud oma vapi motoks: «In illo Uno, Unum». Sama sõna on sügavalt kohal ka Kiko isiklikus kogemuses ja on Neokatehhumeenilise Tee teekonna põhjaks.
