Kerügma kuulutamise järel tekivad kirikus kogudused vendadest ja õdedest, kes elavad seda kristlikku pühitsust. Ajapikku ilmuvad neis usu märgid, näiteks armastus vaenlase vastu. See kõlbeline ime kutsub ka usukaugemaid inimesi kohtuma Kristusega. Kristlik kogudus viib Jumala armastust kõigi inimesteni.
Kiko Argüello: ”Te mitte ainult ei tee apostellikku tööd, sest see on teie missioon, vaid teie tegevuse ajend on taasavastada ja taastada tõelisi, ehtsaid ja toimivaid kristlikke väärtusi, mis tavalises elus on juba jäänud varjule ja kaotanud oma tähenduse. Ei! Te näitate kristlike väärtuste tähtsust ja toote nad esile ja annate neile tõeliselt kõlbelise sisu. Just sel viisil, sellise kristliku vaimsusega, elate te neokatehhumeenilise koguduse elu.
Te annate meile oma olemasolu ja tegudega palju rõõmu ja lootust! Nii teame, et kogudustes koos töötades te mõistate ja arendate seda rikkust, mida annab teile ristimine ning kuulumine Kristusele.
Vaimses ärkamises elamine ja selle edendamine on see, mida te nimetate järelristimiseks ja mis võib uuendada tänastes kristlikes kogudustes küpsust ning süvendada arusaamist. Algkirikus tehti seda ristimiseks ettevalmistamise ajal.
Teie puhul toimub see hiljem. Kas varem või hiljem, see on teisejärguline. Aga on tõsi, et te näete kristliku elu ehtsust, täiust, ühtsust ja siirust.”
Paavst püha Paulus VI, 8. mai 1974.
„Kiriku tavade ja eeskirjadega on kehtestatud pühalik harjumus ristida vastsündinuid, lubades nii, et ristimisriitus keskenduks liturgias ettevalmistusele, mis sügavalt paganlikul ajal eelnes ristimisele ja mida nimetati katehhumenaadiks. Tänapäeva ühiskonnas on vaja, et see viis integreeritakse ristimisele järgnevasse õpetusse ja inimene pühitsetakse tõelisse kristlikku elustiili. See tähendab abistamist usuküsimustes, sisulist tuginemist kristlikule usule, kaasamist usklike kogukonda, st kirikusse.
Nii toimub nime “katehhumenaat” taassünd, millega kindlasti ei soovita kaotada ega vähendada kehtiva ristimistava tähtsust, vaid seda tahetakse teha järkjärgulise ja intensiivse evangeliseerimisega, mis meenutab teataval moel algkiriku katehhumenaati ja annab sellele uue tähenduse. See, kes on ristitud, peab mõistma ja ümber hindama oma arusaamu, nägema, milline hindamatu õnn on vastu võtta sakramenti.
Paavst, püha Paulus VI, 12. jaanuar 1977.